Euroopa peab lõpetama hirmu reageerimise ees

Venemaa hübriidsõda Euroopa vastu ei alanud ei Ukraina täiemahulise sissetungiga ega viimastel aastatel. Kremli luureteenistused on korraldanud vaenulikke operatsioone kogu Euroopas alates Vladimir Putini võimuletulekust.

Liiga kaua on Euroopa jätnud adekvaatselt reageerimata. Mõned kartsid, et tugevam reaktsioon provotseeriks Moskvat. Kuid on juhtunud vastupidine. Kreml tõlgendab kõhklust ja eskaleerumise hirmu nõrkusena, mis kutsub esile veelgi suuremat agressiooni. Iga nõrk reaktsioon õpetab Kremlile, et ta võib proovida järgmist piiri, tekitada meie ühiskondades veelgi rohkem segadust ja kaost, ilma et ta peaks seisma silmitsi tagajärgedega, mis oleksid piisavalt tõsised, et muuta tema käitumist. Putin läheb nii kaugele, kui tal lubatakse minna. Hirm eskaleerumise ees ei ole eskaleerumist ära hoidnud: see on seda veelgi soodustanud.

Euroopa on Venemaa hübriidsõja sihtmärk, mis muutub üha vähem hübriidseks. See ühendab sõjalisi ja mittesõjalisi vahendeid, mis on sageli kavandatud jääma avatud relvakonflikti künnisest allapoole, sealhulgas küberoperatsioonid, desinformatsioon, majanduslik sund, sabotaaž ja rände relvana kasutamine. Piir hübriidsõja ja tavapärase sõja vahel on hägustunud. Kuuleme iga päev sabotaažijuhtumitest ja sabotaažikatseist meie infrastruktuuri vastu ning droonidest, mis rikuvad meie õhuruumi ja on isegi lõhkeainetega koormatud, nagu juhtus Leipzigis. Valimiste ajal intensiivistuvad Venemaa küberrünnakud ja desinformatsioonikampaaniad. GPS-signaalide segamine ja võltsimine on Euroopa idapiirialadel igapäevane nähtus. 

Venemaa on endiselt peamine oht Euroopa demokraatlikule terviklikkusele. Venemaa sihib meid teabe manipuleerimise ja hübriidse sekkumise kaudu. Kasutades sadu tuhandeid võltskontosid sotsiaalmeedias, eriti valimiste ajal, püüab Venemaa mõjutada inimeste arvamusi, kujutada Venemaad tugeva ja võitmatuna ning võimendada Kremlile soodsaid narratiive ja kandidaate.

Venemaa ei tegutse üksi: tal on partnereid autoritaarsetes riikides, nagu Valgevene, Hiina, Iraan ja Põhja-Korea. Näiteks Valgevene on muutnud rände ELi piiridel relvaks – 2024. aastal registreeriti üle 36 000 koordineeritud piiriületuskatse. Läänemerel on Hiinaga seotud laevad olnud seotud juhtumitega, mille käigus on kahjustatud kriitilise tähtsusega andmeside- ja elektrikaableid.

Venemaa, tema liitlased ja esindajad peavad kandma reaalsed tagajärjed, mitte piirduma üksnes hukkamõistuga. Meil on vaja ühist ohupilti, tugevamaid vahendeid, paremat valmisolekut, tegelikku operatiivvõimekust ja tahet neid kasutada. Iga liikmesriigi suveräänsuse rikkumine peab tooma kaasa tõhusad vastumeetmed.

ELi liikmesriigid ei ole veel välja töötanud koordineeritud vastust hübriidsõjale riiklikul tasandil, Euroopa tasandil ega vajaduse korral koostöös NATOga.

Euroopa idapiir on tema esimene kaitseliin ning meil on vaja kiiremini rakendada „Eastern Flank Watch“ – ELi algatust, mille eesmärk on tugevdada järelevalvet ja kaitset liidu piiridel Venemaa ja Valgevenega.

Peame kehtestama ka rangemad eeskirjad ELi sisenevate Venemaa passiomanike suhtes. Miinimumiks on sissesõidu keelustamine kõigile, kes teenivad Venemaa julgeoleku- ja luureorganisatsioonides, sealhulgas endistele liikmetele, kes on võidelnud Ukrainas. 

EL peab kasutama oma majanduslikku ja diplomaatilist mõjuvõimu, et takistada de facto Venemaa laevastiku tegevust ja sanktsioonide vältimist. Nende laevade omanikke ja käitajaid tuleb karistada. Lisaks tuleb kriitilise veealuse infrastruktuuri (CUI) kahjustamise tagajärgi märkimisväärselt karmistada, et need toimiksid tõhusa hoiatusena. 

Meil on vaja paremat luureandmete jagamist, rohkem ressursse desinformatsiooni vastu võitlemiseks ja meie kriitilise infrastruktuuri tugevamat kaitset. Aga eelkõige vajame sanktsioone, mis tabavad Venemaa majandust otse südamesse. 

Alates Venemaa rünnaku algusest Ukraina vastu on EPP fraktsioon nõudnud otsustavaid sanktsioone, kuid nõukogu samm-sammuline lähenemisviis oli aeglane ja Venemaa majandusel oli aega kohaneda. Kremli propaganda väidab, et sanktsioonid ei toimi. See on vale. Sanktsioonid toimivad, kuid nõuavad tugevamat jõustamist ja julgemate meetmete võtmist.

Juulis võttis EL vastu^21. sanktsioonipaketi Venemaa vastu. Aasta lõpuks keelustatakse Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) import ELi ja torujuhtme kaudu toimuva gaasiimport lõpetatakse järk-järgult 30. septembriks 2027. Euroopa Parlament tugevdas Euroopa Komisjoni esialgset ettepanekut nafta ja naftatoodete keelustamise kohta, lõpetades pikaajalised lepingud varem kui algselt kavandatud. 

Need on tervitatavad otsused, kuid vaja on teha veelgi enam. Euroopa Parlamendi ettepanekud on esitatud raportis, mille täiskogu võttis vastu 16. septembril. Euroopa võib olla tugev, kui ta seda tahab. Kuid seda otsustavust paneb proovile tohutu ja valelik Venemaa propagandamasin. 

Euroopa liidrid peavad lõpetama hirmu tundmise meetmete ees, mis on vajalikud meie julgeoleku kaitsmiseks. Täna on Ukraina näide tahtest kaitsta ja võita. Sama kehtib ka Moldova ja Armeenia kohta, kes on pidanud vastu seisma massiivsetele hübriidrünnakutele, milles on kasutatud kõiki Moskva arsenalis olevaid vahendeid, kuid kelle juhid ja rahvas on sellest hoolimata kindlaks jäänud.