Lapsed ei peaks algoritmiga võitlema

Me ütleme lastele, et nad paneksid oma telefonid käest. Et nad lõpetaksid ekraani kerimise. Et nad veedaksid vähem aega internetis. Me ütleme vanematele, et nad seaksid piirangud, ja koolidele, et nad õpetaksid vastutustundlikku kasutamist.

Samal ajal pakume neile rakendusi, mis on loodud nii, et nende kasutamise lõpetamine oleks võimalikult raske.

Lõputu kerimine kaotab loomuliku hetke, mil me võiksime pausi teha. Automaatne taasesitus käivitab järgmise video enne, kui oled otsustanud, kas tahad seda vaadata. Teated kutsuvad sind ikka ja jälle tagasi. Soovitussüsteemid õpivad ära, mis hoiab su tähelepanu kõige kauem, ja pakuvad sulle seda veelgi rohkem.

Need ei ole juhuslikud funktsioonid. Need on osa ärimudelist, mille eesmärk on hoida kasutajaid platvormil võimalikult kaua. Tegelikult kasutab 97 % ELi tarbijate poolt enim kasutatavatest rakendustest vähemalt ühte nn „dark pattern’it” – disainielementi, mis võib suunata või mõjutada meie valikuid internetis. 

Täiskasvanutel on sellega raskusi. Me ei peaks olema üllatunud, kui ka lastel on sama probleem.

Rohkem kui 80 % noortest eurooplastest kasutab sotsiaalmeediat iga päev. Rohkem kui igal kümnendal noorukil on märgata sotsiaalmeedia problemaatilise kasutamise tunnuseid. Euroopa Komisjoni Ühise Teaduskeskuse hiljutine uuring näitas, et üle kolmandiku 15-aastastest veedab sotsiaalmeedias üle kolme tunni päevas. Andmed näitavad ka seost intensiivsema kasutamise ja sagedasemate ärevuse ning depressiivsete sümptomite esinemise vahel.

See ei tõesta, et sotsiaalmeedia oleks lastele olemuselt kahjulik. See annab noortele juurdepääsu teabele, haridusele ja loovusele. Seega ei ole küsimus selles, kas lapsed peaksid üles kasvama koos tehnoloogiaga. Nad juba teevadki seda. Tõeline küsimus on selles, millises digitaalkeskkonnas oleme valmis lastel üles kasvada laskma.

Septembri täiskogu istungil toetas Euroopa Parlament raportit sotsiaalmeedia ja veebikeskkonna mõju kohta noortele. EPP fraktsioon toetas seda, sest vastutust laste turvalisuse eest veebis ei saa panna ainult laste ja nende vanemate õlule.

Vanematel on oluline roll. Ka koolidel on oma osa. Lapsed peavad õppima ära tundma manipuleerimist, valeandmeid ja kahjulikku sisu. Nad peavad mõistma, kuidas algoritmid kujundavad seda, mida nad näevad, kuidas kaitsta oma isikuandmeid ning kuidas nende käitumine veebis mõjutab teisi.

Kuid vanem ei saa algoritmi ümber kujundada. Samuti ei saa vanem välja lülitada platvormi sisseehitatud funktsioone ega jälgida iga sisu, millega laps kokku puutub. Ka platvormid peavad võtma vastutuse.

Seetõttu soovib EPP fraktsioon, et laste kasutatavatesse teenustesse oleks sisse ehitatud turvalisus. Laste turvalisus peab olema digitaalsetesse teenustesse sisse ehitatud juba algusest peale, mitte pakutud lisaseadistusena, mille vanemad peavad ise üles leidma ja aktiveerima.

Laste kontode puhul peaks automaatne taasesitus olema vaikimisi välja lülitatud. Lõputut kerimist tuleks piirata. Teavitusi tuleks piirata. Lapseid tuleks julgustada tegema pause ja neile tuleks pakkuda lihtsaid viise oma uudisvoo tühjendamiseks. Nende kontodel peaksid vaikimisi olema kõige rangemad privaatsusseaded ning nende isikuandmeid ei tohiks kasutada nende profiili koostamiseks sihtreklaami eesmärgil. 

Mitte miski sellest ei takistaks noortel sotsiaalmeediat nautimast. See lihtsalt lõpetaks maksimaalse kaasatuse käsitlemise vaikimisi eeldusena.

Selles arutelus on veel üks aspekt, mida me ei saa eirata. Umbes iga kuues laps Euroopas on kogenud küberkiusamist. Veebikonfliktid järgivad lapsi klassiruumidesse, kodudesse ja sõprusringidesse, samamoodi nagu koolis algavad probleemid võivad jätkuda telefonis veel kaua pärast koolipäeva lõppu. 

Lapse jaoks ei ole sel juhul ühtegi turvalist paika ega hetke, mil kiusamine lõpeks.

Sellisel juhul peavad lapsed ja vanemad teadma, kuhu abi saamiseks pöörduda. Turvalisema interneti keskuste abiliinid pakuvad konfidentsiaalset ja professionaalset tuge, mistõttu tuleb tagada nende pikaajaline ja jätkusuutlik rahastamine.

Toetus pärast kahju tekkimist on oluline, kuid sama oluline on ka ennetamine. Seetõttu soovib EPP fraktsioon ka tugevamat digitaal- ja meediaharidust. Lapsed peaksid mõistma, miks inimesed käituvad ekraani taga mõnikord teisiti ja miks empaatia on veebis sama oluline kui silmast silma suhtlemisel. Vanemad ja õpetajad vajavad samuti praktilist abi, et mõista laste kasutatavaid platvorme ja teada, mida teha, kui midagi läheb valesti. 

Euroopa ei alusta nullist. Meil on juba eeskirjad, mis hõlmavad andmekaitset, veebiplatvorme, reklaami ja tehisintellekti. Kuid nende jõustamine on endiselt ebaühtlane ja lünki on alles. 

EPP fraktsiooni lähenemisviis ei ole reguleerida reguleerimise pärast. Esmalt tuleb olemasolevaid eeskirju nõuetekohaselt rakendada. Kui jääb alles tõelisi lünki, eriti sõltuvust tekitava ja manipuleeriva disaini osas, tuleks need täita ilma juba olemasolevaid õigusakte dubleerimata. 

Uue seaduse vastuvõtmine ei ole iseenesest edu mõõdupuu. Oluline on see, kas rakendust avav laps leiab eest turvalisema keskkonna.

Liiga kaua on suur osa arutelust sisuliselt olnud järgmine: kasuta telefoni vähem, sirvi vähem, ole ettevaatlik, millele klõpsad. Need on kasulikud õppetunnid. Kuid on mõnevõrra ebamõistlik paluda lastel arendada piisavat enesekontrolli, et vastu seista toodetele, mis on teadlikult loodud nende tähelepanu köitmiseks.

Lastel on veebis vastutus. Samuti on see vanematel ja koolidel. 

Vastutus peab olema võimuga proportsionaalne. Ja suurim võim digikeskkonna kujundamisel on ettevõtetel, kes seda loovad.