Innovatsioon on võtmetähtsusega töökohtade kindlustamisel ja ELi kliimaeesmärkide saavutamisel

„Me peame tagama, et tööstussektori töökohtade ja konkurentsivõime kaitsmine ning meie kliimaeesmärkide saavutamine ei oleks enam omavahel vastuolus,“ hoiatas Euroopa Parlamendi liige Peter Liese, EPP fraktsiooni kliimapoliitika pressiesindaja ja Euroopa Parlamendi pealäbirääkija Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) läbivaatamise küsimuses, esitades täna oma raporti eelnõu.

„Peame tegema kõik endast oleneva, et tagada elektrihinna langus. Selle võtmeks on investeeringud innovatsiooni. ELi riikidel, kes saavad oma elektrienergia peamiselt kliimaneutraalsetest kodumaistest energiaallikatest – nagu Portugal, Rootsi ja Soome –, on suhteliselt madalad elektrikulud võrreldes Saksamaa ja Itaaliaga, kes sõltuvad suuresti fossiilkütustest. Seetõttu peab heitkogustega kauplemine pakkuma varasemast tugevamaid stiimuleid investeeringuteks kodumaisesse puhta energiasse. See kehtib eelkõige liikmesriikide tulude kohta. Rahandusministrid kogu Euroopas on korduvalt tekitanud segadust raamatupidamisvõtetega. Raportöörina esitan ettepaneku, mis tugevdab veelgi komisjoni mõistlikku lähenemisviisi selles valdkonnas.“

Oma raporti eelnõus nõuab Liese, et komisjoni ettepaneku kohaselt ei investeeritaks ETS-tuludest ETS1 sektoritesse tagasi mitte ainult 50%, vaid koguni 75%. Lisaks teeb ta ettepaneku kehtestada alamkvoot energiamahukatele tööstusharudele, mille puhul on oht, et need viivad oma tegevuse mujale ja seetõttu võib tekkida süsinikuleke. 

„Samuti on oluline suurendada tasuta saastekvootide arvu. Komisjon teeb ettepaneku suurendada neid praeguse süsteemiga võrreldes 47% võrra. Mina nõuan veelgi suuremat kasvu, eriti ajavahemikuks kuni 2030. aastani. Vastutasuks on aga õige nõuda ettevõtetelt investeeringute tegemist. Ma teen ettepaneku alustada järk-järgult. Aastal 2031 peaks investeerimisnõue kehtima ainult selle tasuta saastekvootide osa suhtes, mis on praeguse süsteemiga võrreldes uus. Aastate jooksul suureneb see nõue aga järk-järgult ning 2040. aastaks peaks see olema rangem kui komisjoni ettepanekus. Ausalt öeldes: kes ei ole 2040. aastaks veel süsinikuvabastamise projekti alustanud, ei saa enam tasuta saastekvootidega toetust saada,” ütles Liese.

Raport toetab üldiselt komisjoni lähenemisviisi, kuid muudab seda eelkõige seoses saastekvootide üldise vähendamisega – st vähendamise teekonnaga, mis on kliimakaitse seisukohalt otsustava tähtsusega. „Praegune süsteem on suunatud 2030. aasta eesmärgi saavutamisele, sest me tõstsime oma ambitsioone kümnendi keskel drastiliselt (Rohelise kokkuleppe tõttu), mistõttu on vähendamise trajektoor hetkel eriti järsk. Keegi ei saa tõsiselt väita, et on realistlik, et kõik heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) sektorid, sealhulgas lennundussektor, saavutaksid 2039. aastaks nullheitmed. Isegi kompenseerimine CO2 eemaldamisega atmosfäärist ei ole praegu võimalik. Olemasolev süsteem on ebareaalne. Vähendamise graafiku kohandamine on täielikult kooskõlas ELi 2040. aasta eesmärgi ja kliimaneutraalsuse eesmärkidega,“ märkis Liese.

EPP fraktsioon nõuab kindlalt, et reform ei tohi seada ebasoodsasse olukorda ettevõtteid, kes on juba investeerimist alustanud. „Komisjoni ettepanek toetab nn „eesrinnas olevaid“ ettevõtteid. Näiteks võivad nad saada tasuta saastekvoote kuni 2040. aastani, isegi kui nad enam üldse heitmeid ei tekita. Siiski teen ettepaneku täiendavate muudatuste tegemiseks, näiteks tagada, et iga sektori esimesed 10% ei saaks mitte ainult neile vajalikke tasuta saastekvoote, vaid isegi rohkem, ning et varasemast rohkem keskendutaks nn kliimakokkulepetele ettevõtetega (Carbon Conference for Difference),“ lisas Liese.

Kõiki fraktsioone kutsutakse üles tegema konstruktiivset koostööd, et saavutada 2027. aasta veebruariks üldine poliitiline kokkulepe heitkogustega kauplemise süsteemi reformi osas.