Ennetamine ja innovatsioon aitavad võita südame-veresoonkonna haigused

„Hääletus ELi uue südame-veresoonkonna haiguste strateegia üle näitab meie kindlat pühendumust tervislikuma Euroopa loomisele,“ ütleb Euroopa Parlamendi liige Jessica Polfjärd, kes on EPP fraktsiooni pealäbirääkija selles küsimuses. „Me tervitame eriti seda, et strateegias on pandud suur rõhk ennetusele, rõhutades kehalise aktiivsuse tähtsust ning tervisliku toitumise ja traditsiooniliste Euroopa toitumisharjumuste eeliseid,“ lisab Polfjärd.

Südame-veresoonkonna haigused nõuavad igal aastal 1,7 miljoni inimese elu. Kuna Euroopa Parlament kavatseb kolmapäeval vastu võtta uued meetmed Euroopa peamise surmapõhjuse – südame-veresoonkonna haiguste – vastu võitlemiseks, täidab EPP fraktsioon oma lubadust tagada ambitsioonikas ja innovatiivne Euroopa strateegia südame-veresoonkonna tervise valdkonnas. 

Kogu läbirääkimiste vältel töötas EPP fraktsioon selle nimel, et tagada südame-veresoonkonna tervisele suunatud ambitsioonikas ja tasakaalustatud Euroopa lähenemisviis, milles pööratakse suurt tähelepanu ennetamisele, paremale ravile ja juurdepääsule uuenduslikele ravimeetoditele. Fraktsioon nõudis tervislikuma eluviisi ja toitumise tähtsuse tunnustamist, tagades samal ajal, et teadusuuringud, innovatsioon ja Euroopa eluteaduste sektor oleksid tulevaste ravimeetodite väljatöötamise keskmes.

„EPP fraktsioon on taganud ka laiemat perspektiivi ravi suhtes, rõhutades teadusuuringute ja innovatsiooni rolli tulevaste ravimeetodite väljatöötamisel, eelkõige kasutades ära ELi tipptasemel eluteaduste sektori potentsiaali, ning vajadust innovatsioonisõbraliku regulatiivse raamistiku järele,“ märkis Euroopa Parlamendi liige Polfjärd.

„Südame-veresoonkonna haigused on endiselt Euroopa suurim surmapõhjus, kuid paljusid surmajuhtumeid ja tõsiseid tüsistusi on võimalik ennetada varase avastamise ja õigeaegse ravi abil. Me peame kõrvaldama südame-veresoonkonna ravi alased ebavõrdsused kogu Euroopas ja tagama, et patsiendid saaksid osa kvaliteetsest diagnoosimisest, ravist ja järelravist, sõltumata sellest, kus nad elavad. Tugevam Euroopa lähenemisviis võib aidata liikmesriikidel saavutada patsientide jaoks paremaid tulemusi ning muuta meie tervishoiusüsteemid vastupidavamaks,“ lisab Euroopa Parlamendi liige Tomislav Sokol, EPP fraktsiooni tervishoiu valdkonna pressiesindaja.