ETS-reform võib kaitsta töökohti ja aidata saavutada kliimaeesmärke

„Täna on hea päev kliimakaitse ja meie tööstusharude konkurentsivõime jaoks. Eelkõige on see hea päev töökohtade jaoks,“ ütles Euroopa Parlamendi liige Peter Liese, kes on Euroopa Parlamendi pealäbirääkija seoses ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) eelseisva reformiga. 

Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku teha heitkogustega kauplemise süsteemis muudatusi, alandades lineaarset vähendustegurit praeguselt 4,4% tasemelt 3,7%ni alates 2031. aastast. Alates 2036. aastast vähendataks seda veelgi, 1,7%ni. 

„Nüüd on selge, et heitkogustega kauplemine – maailma tähtsaim kliimakaitsevahend – jääb püsima. Komisjon tunnistab, et ei ole mõistlik nõuda energiamahukatelt tööstusharudelt või lennunduselt nullheitmeid juba 2039. aastal. Need muudatused on täielikult kooskõlas ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi ja 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga,“ rõhutas Liese.

Reformi üks olulisemaid aspekte on tasuta saastekvootide arvu suurendamine. Süsinikupiiril kohandamise mehhanismi (CBAM) raames tasuta saastekvootide järkjärguline kaotamine lükatakse edasi 2034. aastast 2038. aastasse. Vastutasuks kehtestatakse alates 2031. aastast rangemad tingimused: ettevõtted peavad esitama investeerimiskavad ning osa kvoote eraldatakse alles siis, kui kliimasõbralike rajatiste ehitamine algab.

„Me tahame tööstusele rohkem aega anda, kuid selle aja jooksul ei tohi nad istuda käed rüpes ega midagi teha; selle asemel peavad nad ette valmistama konkreetsed investeeringud. Kliimakaitse, mis toob kaasa tööpuudust, ei ole ülemaailmne eeskuju. Meie eesmärk on investeeringud ELis ja see ettepanek saavutab selle palju tõhusamalt,“ rõhutas Liese.

„Süsinikuvabaks muutmise esirinnas olevaid ettevõtteid ei tohi karistada,“ ütles Liese. Komisjoni ettepaneku kohaselt vabastataks 10% väikseima heitkogusega ettevõtteid tingimuslikkuse eeskirjadest ning nullheitega ettevõtted saaksid jääda heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) kuni 2040. aastani (mitte 2030. aastani), et rahastada investeeringuid tasuta saastekvootide abil.

Nii nõukogu kui ka parlament peavad oma seisukohad lõplikult kinnitama käesoleva aasta lõpuks, et kolmepoolsed läbirääkimised saaksid alata jaanuaris. „See ajakava on väga ambitsioonikas, kuid vajalik. Mida varem saame selgust, seda parem,“ ütles Liese.