EPP fraktsiooni seisukoht valmisoleku kohta: Äratuskõne Euroopale

ERP fraktsioon tervitab komisjoni Euroopa Liidu valmisoleku strateegiat ja rõhutab tungivat vajadust konkreetsete ja teostatavate meetmete järele, et suurendada ELi vastupanuvõimet ja kriisivalmidust. EL peab kiiresti tõstma tsiviilvalmisolekut kogu valitsust ja ühiskonda hõlmava, kõiki ohte hõlmava lähenemisviisi kaudu, mis on turvalise Euroopa lahutamatu osa. Võttes aluseks solidaarsuse põhimõtte, peame tugevdama vastupanuvõimet, kaitsma kodanikke ning tagama institutsioonide, turgude ja oluliste teenuste järjepidevuse. Valmisolek moodustab koos kaitse- ja julgeolekuküsimustega olulise kolmiku, mis toetab liidu võimet kaitsta oma liikmesriikide, saarte ja äärepoolseimate piirkondade suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, kindlustades samas Euroopa strateegilist autonoomiat ja tema rolli geopoliitilise osalejana üha keerulisemaks muutuvas maailmas.

Ettevaatus ja ettenägelikkus

• Ühine riskihindamine

  Euroopa ja selle julgeolekut ähvardavate eksistentsiaalsete ohtude ühine tunnustamine ja mõistmine, luues seeläbi aluse vastutustundlikuks ja kollektiivseks otsuste tegemiseks.
  

• Tõhustatud teabevahetus

  Tugevdada teabevahetust tsiviil- ja sõjaliste sektorite vahel, mis hõlmab avaliku ja erasektori osalejaid kogu ELis. Tõhustada luure- ja õiguskaitseasutuste vahelist koostööd kogu ELis ja parandada nende vastavat andmevahetust.
  

• Hädaolukorra protokollid

  Kehtestada ja tagada kriisidele reageerimise menetluste ühilduvus ELi institutsioonides, liikmesriikides ja ELi-NATO raamistikus, sealhulgas korrapäraste ühisharjutuste ja simulatsioonide kaudu, juhindudes solidaarsuse, vastastikuse usalduse ja riikliku suveräänsuse põhimõttest ning hõlmates isegi kõige äärmuslikumaid sõjalisi situatsioone.
  

• Varajase hoiatamise süsteemid

  Investeerida varajase hoiatamise infrastruktuuri ja seadmetesse, näiteks satelliitseire- ja avastamissüsteemidesse, et katta kogu ELi territoorium ja piirid, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad.

Elutähtsate ühiskondlike funktsioonide vastupidavus

• Kliimaga kohanemise tõhustamine

  Tegeleda äärmuslike ilmastikunähtuste ja loodusõnnetuste kasvava mõjuga kõigi asjakohaste poliitikameetmete ja investeeringute kaudu, eelkõige haavatavates piirkondades, nagu saared, rannikualad ja äärepoolseimad piirkonnad.
  

• DSAtäielik jõustamine

  Tagada turvaline, juurdepääsetav ja vastupidav võrgukeskkond, keskendudes süsteemsete riskide hindamisele ja leevendamisele, kriisidele reageerimise mehhanismide väljatöötamisele, desinformatsiooni vastu võitlemisele ja demokraatlike institutsioonide, sealhulgas valimiste kaitsmisele.
  

• Digitaalne vastupidavus ja küberturvalisus

  Kaitsta ELi kriitilist digitaalset infrastruktuuri ja vähendada sõltuvust välismaistest teenusepakkujatest. Tagada turvaline ökosüsteem ja toetada Euroopa tehnoloogiate laiaulatuslikku arendamist kriitilistes valdkondades, nagu pilvandmetöötlus, tehisintellekt ja kvantarvutid. Käivitada ELi küberturvalisuse reservkorpus, mis koosneb avaliku, era- ja akadeemilise sektori ekspertidest, et toetada liikmesriike kriisiolukordades.
  

• Tööstuse vastupidavus ja konkurentsivõime

  Tagada piisav tootmisvõimsus, tugevdades kriitiliste tarneahelate vastupidavust ja strateegilist sõltumatust kooskõlastatud tööstuspoliitika ja bürokraatia vähendamise kaudu. Suurendada ELi tasandil peamiste komponentide (nt pooljuhtide, meditsiinitarvikute ja haruldaste muldmetallide) varude loomist ning kiirendada lubade andmist ja investeeringuid puhta tehnoloogia tootmisklastritesse.
  

• Kosmose vastupidavus

  Tagada vastupanuvõime, sidususe ja turvalisuse infrastruktuuri kiire rakendamine satelliidi abil (IRIS2) ja Maa seire, eelkõige programmi Copernicus ja Euroopa tööstuskonsortsiumi SpaceRISE toetamise kaudu. Laiendada kosmosepõhist infrastruktuuri, eelkõige satelliite, ja investeerida Euroopa Liidu Kosmoseagentuuri.

Elanikkonna valmisolek

• Igapäevane valmisolek ja vastupidavuskoolitus

  Edendada kodanike põhioskusi, nagu kodune valmisolek, esmaabi ja evakuatsiooni planeerimine. Edendada valmisolekukultuuri igapäevaelus.
  

• Tõhus kommunikatsioonistrateegia

  Töötada välja tõhus kommunikatsioonistrateegia, et suurendada üldsuse riskiteadlikkust, võidelda hübriidohtude vastu ja edendada toetust valmisolekule kogu ELi ühiskonnas ning kriisikindlat kommunikatsioonitaristut.
  

• Kogukonna loomine ja vabatahtlik tegevus

  Tugevdada kodanikukaitset ja hädaabiteenistusi töötajate toetamise, ühiste koolituste ja õppuste ning kogukonnapõhise valmisoleku kaudu. Kaasata kodanikuühiskond planeerimisse ja kaardistada nende võimekus. Edendada vabatahtliku tegevuse kultuuri (nt tuletõrjujad, kodanikukaitse, sõjaväe reservväed), sealhulgas haldustõkete kõrvaldamise ja kodanike kaasamise julgustamise kaudu - nt tööaja direktiivi kaudu.

Tsiviil-sõjaline koostöö

• Suurem tsiviil-sõjaline koostöö

  Võimaldada kiiremat kriisidele reageerimist, tõhusamat ressursside kasutamist ning paremat koordineerimist ja koostalitlusvõimet, sealhulgas korrapäraseid õppusi.
  

• Sõjaline Schengen

  Suurendada relvajõudude liikuvust ELi ja NATO parema transpordi ja logistika koordineerimise kaudu, keskendudes infrastruktuurile, ühtlustatud eeskirjadele ja piiriülesele koostööle. Toetada PESCO programmi ja eelseisvat komisjoni sõjalise liikuvuse kava.
  

• Tsiviil- ja sõjalise kaitse rahastamise suurendamine

  Toetada ühiste infrastruktuuride rajamist, kahesuguse kasutusega hankeid (nt CBRN-kaitse), ühist teadus- ja arendustegevust, kriitiliste ressursside strateegilisi reserve ja kriitiliste infrastruktuuride tõhustatud kaitset.

Kriisidele reageerimine

• Tugevdada humanitaarabi peadirektoraati.

  Tagada võime hankida meditsiinilisi vastumeetmeid epideemiate, KBRT-ohtude ja bioterrorismi vastu ning säilitada ELi strateegiline varu selliste vastumeetmete jaoks. Tagada DG HERA jaoks piisavad vahendid, sealhulgas kiireks hädaabi väljamaksmiseks. Eeldab, et eelseisvad strateegiad varude ja meditsiiniliste vastumeetmete kohta aitavad kaasa ELi vastupanuvõimele ja valmisolekule.
  

• Esimesed reageerijad

  Parem koostöö personali, varustuse ja muude ressursside osas, tuginedes liidu kodanikukaitse mehhanismile.
  

• ECDC tugevdamine

  Ressursside ja suutlikkusega koordineerida ELi tasandi kriisiohjamist ja kiirreageerimist tervishoiukriiside ja piiriüleste terviseohtude korral.
  

• Raskevarustuse soetamine rescEU kaudu.

  Laiendada ELi katastroofidele reageerimise võimekust ja varusid koos riigisiseste ja piiriüleste hädaolukordade jaotamise protokollidega. Tagada suutlikkus rescEU vahendite piirkondlikuks jaotamiseks ja kiire reageerimine samaaegsetele kriisidele.
  

• IMERA rakendamine

  Parandada kriitilise tähtsusega tarneahela häirete juhtimist ning tagada kaupade, teenuste ja inimeste liikumine hädaolukordade ajal.
  

• Massihooldus ja elanikkonna toetamine

  Tagada kooskõlastatud juurdepääs hädaolukorra varjupaikadele, toidule, veele, arstiabile ning perekondade jälgimisele ja toetamisele. Tugevdada ELi tasandi suutlikkust aidata ümberasustatud või raskelt mõjutatud elanikkonda, sealhulgas tugevate kanalite kaudu, et hoiatada ja teavitada inimesi kriisiolukordades.
  

• Meditsiiniline valmisolek

  Suurendada Euroopa sõltumatust ravimite, kriitiliste ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonnas, tagades tootmise ja tarnimise, vähendades sõltuvust välistest tarnijatest, tegeledes korduvate puudujääkidega ning luues vastupidava ja uuendusliku tervishoiutööstuse, mis on valmis tulevasteks kriisideks ja suudab tagada piirialadel ja saartel piisava juurdepääsu tervishoiuteenustele.

Energiajulgeolek

• Energialiidu integratsiooni edendamine

  Toetada ja kiirendada liikmesriikide vaheliste energiaühenduste arendamist, et luua tõhus ja sidus energiaturg, mis võimaldab stabiilsemat energiavõrku ja turvalisemat energiaressursside jaotamist ning vähendab sõltuvust välispartneritest.
  

• Tagada ja kaitsta kriitilise tähtsusega energia- ja sideinfrastruktuure, tagades ELi-põhise kontrolli ja vastupidavuse, sealhulgas ELi remondivõimekuse, vähendades sõltuvust ELi-välistest teenusepakkujatest ja kaitstes põhivarasid, sealhulgas strateegilisi merekaableid.
  

• Kiirendada strateegiliste gaasi- ja elektrivõrkude ühendamise projekte, et lõpetada liikmesriikide äärealade, äärepoolseimate piirkondade ja saarte energiaalane isolatsioon.
  

• Stabiilse baaskoormuse tagamine

  Kindel jaotatav elektritootmine, sealhulgas tuumaenergia, koos salvestamise, paindlikkuse ja võrguteenustega mängib jätkuvalt olulist rolli Euroopa energiajulgeoleku tagamisel, tagades stabiilse ja usaldusväärse energiatootmise nii tööstusele kui ka tarbijatele.

Toiduga kindlustatus ja suveräänsus

• Toiduainetega varustamise kindlus

  Toiduga kindlustatuse ühtlustamine põllumajandus-, kliima- ja keskkonnaalastes õigusaktides ja poliitikas, sealhulgas strateegiliste investeeringute kaudu ELi väetiste tootmisse, valgurikaste taimede kodumaise kasvatamise toetamise ja loomasööda allikate mitmekesistamise kaudu. Kaasata toiduturud ja -poed laiematesse valmisolekustrateegiatesse kogu toiduainete tarneahela ulatuses.

Avaliku ja erasektori koostöö

• Paindlikud riigihanked

  Kohandada hanke-eeskirju, et tagada kriisiolukorras kiire, pidev ja tõhus varustamine ja teenuste osutamine.

Vastupidavus välispartnerluse kaudu

• Edendada vastastikust vastupanuvõimet kolmandate riikidega.

  Teha koostööd kriiside ennetamiseks, nendeks valmistumiseks, nende ennetamiseks ja neile reageerimiseks, et vähendada kriiside ülekandumise ohtu ELile väljaspool meie piire ja toetada meie partnereid. Kaasata hiljutised Ukraina sõjalised ja kodanikukaitsealased kogemused ja teadmised ELi valmisolekumeetmetesse.
  

• Integreerida valmisolek ja vastupanuvõime ELi tasandil koostöösse NATOga, , sealhulgas , struktureeritud dialoogi, tavade vahetamise ja koordineerimise kaudu.

Kriisivalmiduse eelarve

• Kohandada ELi eelarvet , tehes edusamme uute omavahendite osas ja võimaldades sihtotstarbelist ühist laenamist, et tagada vahendite paindlikkus ja kättesaadavus hädaolukordades.