EPP fraktsiooni seisukoht valmisoleku kohta: Äratuskõne Euroopale

Fraktsioon PPE tervitab komisjoni Euroopa Liidu valmisoleku strateegiat ja rõhutab tungivat vajadust konkreetsete ja teostatavate meetmete järele, et suurendada ELi vastupanuvõimet ja kriisivalmidust. EL peab kiiresti tõstma tsiviilvalmisolekut kogu valitsust ja ühiskonda hõlmava, kõiki ohte hõlmava lähenemisviisi kaudu, mis on turvalise Euroopa lahutamatu osa. Võttes aluseks solidaarsuse põhimõtte, peame tugevdama vastupanuvõimet, kaitsma kodanikke ning tagama institutsioonide, turgude ja oluliste teenuste järjepidevuse. Valmisolek moodustab koos kaitse- ja julgeolekualaga olulise kolmiku, mis toetab liidu võimet kaitsta oma liikmesriikide, saarte ja äärepoolseimate piirkondade suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, kindlustades samas Euroopa strateegilist autonoomiat ja tema rolli geopoliitilise osalejana üha keerulisemaks muutuvas maailmas.

Ettevaatus ja ettenägelikkus

Ühine riskihindamine: Euroopa ja tema julgeolekut ähvardavate eksistentsiaalsete ohtude ühine tunnustamine ja mõistmine, luues seeläbi aluse vastutustundlikuks ja kollektiivseks otsustamiseks.
Tõhustatud teabevahetus: Tugevdada teabevahetust tsiviil- ja sõjaliste sektorite vahel, mis hõlmab avaliku ja erasektori osalejaid kogu ELis. Tõhustada koostööd luure- ja õiguskaitseasutuste vahel kogu ELis ja parandada nende vastavat andmevahetust.
Hädaolukorra protokollid: Kehtestada ja tagada kriisidele reageerimise menetluste ühilduvus ELi institutsioonides, liikmesriikides ja ELi-NATO raamistikus, sealhulgas korrapäraste ühisharjutuste ja simulatsioonide kaudu, mis juhinduvad solidaarsuse, vastastikuse usalduse ja riikliku suveräänsuse põhimõttest ning hõlmavad isegi kõige äärmuslikumaid sõjalisi situatsioone. Varajase hoiatamise süsteemid: Investeerida varajase hoiatamise infrastruktuuri ja seadmetesse, näiteks satelliitseire- ja avastamissüsteemidesse, et katta kogu ELi territoorium ja piirid, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad.

Elutähtsate ühiskondlike funktsioonide vastupidavus

Kliimaga kohanemise tõhustamine: Tegeleda äärmuslike ilmastikunähtuste ja loodusõnnetuste kasvava mõjuga kõigi asjakohaste poliitikameetmete ja investeeringute kaudu, eelkõige haavatavates piirkondades, nagu saared, rannikualad ja äärepoolseimad piirkonnad.
DSAtäielik jõustamine: Tagada turvaline, juurdepääsetav ja vastupidav võrgukeskkond, keskendudes süsteemse riski hindamisele ja leevendamisele, kriisidele reageerimise mehhanismide väljatöötamisele, desinformatsiooni vastu võitlemisele ja demokraatlike institutsioonide, sealhulgas valimiste kaitsmisele.
Digitaalne vastupidavus ja küberturvalisus: Kaitsta ELi kriitilist digitaalset infrastruktuuri ja vähendada sõltuvust välismaistest teenusepakkujatest. Tagada turvaline ökosüsteem ja toetada Euroopa tehnoloogiate laiaulatuslikku arendamist kriitilistes valdkondades, nagu pilvandmetöötlus, tehisintellekt ja kvantarvutid. Käivitada ELi küberturvalisuse reservkorpus, mis koosneb avaliku, era- ja akadeemilise sektori ekspertidest, et toetada liikmesriike kriisiolukordades.
Tööstuse vastupidavus ja konkurentsivõime: Tagada piisav tootmisvõimsus, tugevdades kriitiliste tarneahelate vastupidavust ja strateegilist sõltumatust kooskõlastatud tööstuspoliitika ja bürokraatia vähendamise kaudu. Suurendada ELi tasandil peamiste komponentide (nt pooljuhtide, meditsiinitarvikute ja haruldaste muldmetallide) varude loomist ning kiirendada lubade andmist ja investeeringuid puhta tehnoloogia tootmisklastritesse.
Kosmose vastupidavus: Tagada vastupanuvõime, sidususe ja turvalisuse infrastruktuuri kiire rakendamine satelliidi abil (IRIS2) ja Maa seire, eelkõige programmi Copernicus ja Euroopa tööstuskonsortsiumi SpaceRISE toetamise kaudu. Laiendada kosmosepõhist infrastruktuuri, eelkõige satelliite, ja investeerida Euroopa Liidu Kosmoseagentuuri.

Elanikkonna valmisolek

Igapäevane valmisolek ja vastupidavuskoolitus: Edendada kodanike põhioskusi, nagu kodune valmisolek, esmaabi ja evakuatsiooni planeerimine. Edendada valmisoleku kultuuri igapäevaelus.
Tõhus kommunikatsioonistrateegia: Töötada välja tõhus kommunikatsioonistrateegia, et suurendada üldsuse riskiteadlikkust, võidelda hübriidohtude vastu ja edendada toetust valmisolekule kogu ELi ühiskonnas ning kriisikindlat kommunikatsioonitaristut.
Kogukonna loomine ja vabatahtlik tegevus: Tugevdada kodanikukaitset ja hädaabiteenistusi töötajate toetamise, ühise väljaõppe ja õppuste ning kogukonnapõhise valmisoleku kaudu. Kaasata kodanikuühiskond planeerimisse ja kaardistada nende võimekus. Edendada vabatahtliku tegevuse kultuuri (nt tuletõrjujad, kodanikukaitse, sõjaväe reservväed), sealhulgas haldustõkete kõrvaldamise ja kodanike kaasamise julgustamise kaudu - nt tööaja direktiivi kaudu.

Tsiviil-sõjaline koostöö

Suurendada tsiviil-sõjalist koostööd: Võimaldada kiiremat kriisidele reageerimist, tõhusamat ressursside kasutamist ning paremat koordineerimist ja koostalitlusvõimet, sealhulgas korrapäraseid õppusi.
Sõjaline Schengen: Suurendada relvajõudude liikuvust ELi ja NATO vahelise parema transpordi ja logistika koordineerimise kaudu, keskendudes infrastruktuurile, ühtlustatud eeskirjadele ja piiriülesele koostööle. Toetada PESCO programmi ja eelseisvat komisjoni sõjalise liikuvuse kava.
Suurendada tsiviil- ja sõjalise kaitse rahastamist: Toetada ühiste infrastruktuuride rajamist, kahesuguse kasutusega hankeid (nt CBRN-kaitse), ühist teadus- ja arendustegevust, kriitiliste ressursside strateegilisi reserve ja kriitiliste infrastruktuuride tõhustatud kaitset.

Kriisidele reageerimine

Tugevdada DG HERA: tagada suutlikkus hankida meditsiinilisi vastumeetmeid epideemiate, KBRT-ohtude ja bioterrorismi vastu ning säilitada selliste vastumeetmete strateegiline ELi varu. Tagada DG HERA jaoks piisavad vahendid, sealhulgas kiireks hädaabi väljamaksmiseks. Eeldab, et eelseisvad strateegiad varude ja meditsiiniliste vastumeetmete kohta aitavad kaasa ELi vastupanuvõimele ja valmisolekule.
Esmased reageerijad: Parem koostöö personali, varustuse ja muude ressursside osas, tuginedes liidu kodanikukaitse mehhanismile.
ECDC tugevdamine: Ressursside ja suutlikkusega koordineerida ELi tasandi kriisiohjamist ja kiirreageerimist tervishoiukriiside ja piiriüleste terviseohtude korral.
Raskevarustuse hankimine rescEU kaudu: Laiendada ELi katastroofidele reageerimise võimekust ja varusid koos siseriiklike ja piiriüleste hädaolukorra jaotamise protokollidega. Tagada rescEU vahendite piirkondliku jaotamise võime ja kiire reageerimine samaaegsetele kriisidele.
IMERA rakendamine: tõhustada kriitilise tähtsusega tarneahela häirete juhtimist ning tagada kaupade, teenuste ja inimeste liikumine hädaolukordades.
Massihooldus ja elanikkonna toetamine: Tagada koordineeritud juurdepääs hädaolukorra varjupaikadele, toidule, veele, arstiabile ning perekondade jälgimisele ja toetamisele. Tugevdada ELi tasandi suutlikkust aidata ümberasustatud või raskelt mõjutatud elanikkonda, sealhulgas tugevate kanalite kaudu, et hoiatada ja teavitada inimesi kriisiolukordades.
Meditsiiniline valmisolek: Suurendada Euroopa sõltumatust ravimite, kriitiliste ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonnas, tagades tootmise ja tarnimise, vähendades sõltuvust välistest tarnijatest, tegeledes korduvate puudujääkidega ning luues paindliku ja uuendusliku tervishoiutööstuse, mis on valmis tulevasteks kriisideks ja suudab tagada piirialadel ja saartel piisava juurdepääsu tervishoiuteenustele.

Energiajulgeolek

Energialiidu integratsiooni edendamine: Toetada ja kiirendada liikmesriikide vaheliste energiaühenduste arendamist, et luua tõhus ja sidus energiaturg, mis võimaldab stabiilsemat energiavõrku ja turvalisemat energiaressursside jaotamist ning vähendab sõltuvust välispartneritest.
Tagada ja kaitsta kriitilisi energia- ja sideinfrastruktuure, tagades ELi-põhise kontrolli ja vastupidavuse, sealhulgas ELi remondivõimekuse, vähendades sõltuvust ELi-välistest teenusepakkujatest ja kaitstes põhivarasid, sealhulgas strateegilisi veealuseid kaableid.
Kiirendada strateegiliste gaasi- ja elektrivõrkude ühendamise projekte, et lõpetada liikmesriikide äärealade, äärepoolseimate piirkondade ja saarte energeetiline isolatsioon.
Stabiilse baaskoormuselektrienergia tagamine: kindla jaotatava elektritootmise, sealhulgas tuumaenergia, koos salvestamise, paindlikkuse ja võrguteenustega on jätkuvalt oluline roll Euroopa energiajulgeoleku tagamisel, tagades stabiilse ja usaldusväärse energiatootmise nii tööstusele kui ka tarbijatele.

Toiduainetega kindlustatus ja suveräänsus

Toiduainetega varustamise kindlus: Toiduga kindlustatuse ühtlustamine põllumajandus-, kliima- ja keskkonnaalastes õigusaktides ja poliitikas, sealhulgas strateegiliste investeeringute kaudu ELi väetiste tootmisse, valgurikaste taimede kodumaise kasvatamise toetamise ja loomasööda allikate mitmekesistamise kaudu. Kaasata toiduturud ja -poed laiematesse valmisolekustrateegiatesse kogu toiduainete tarneahela ulatuses.

Avaliku ja erasektori koostöö

Paindlikud riigihanked: Kohandada hanke-eeskirju, et tagada kriisiolukorras kiire, pidev ja tõhus varustamine ja teenuste osutamine.

Vastupidavus välispartnerluse kaudu

Edendada vastastikust vastupanuvõimet kolmandate riikidega. Teha koostööd kriiside ennetamiseks, nendeks valmistumiseks, nende ennetamiseks ja neile reageerimiseks, et vähendada kriiside ülekandumise ohtu ELile väljaspool meie piire ja toetada meie partnereid. Kaasata hiljutised Ukraina sõjalised ja kodanikukaitsealased kogemused ja teadmised ELi valmisolekumeetmetesse.
Integreerida valmisolek ja vastupanuvõime ELi tasandil koostöösse NATOga, , sealhulgas , struktureeritud dialoogi, tavade vahetamise ja koordineerimise kaudu.

Kriisivalmiduse eelarve

Kohandada ELi eelarvet , tehes edusamme uute omavahendite osas ja võimaldades sihtotstarbelist ühist laenamist, et tagada vahendite paindlikkus ja kättesaadavus hädaolukordades.