Euroopas on vaja 10 miljonit uut kodu

10 miljonit. Just nii palju uusi eluasemeid vajab Euroopa lähiaastatel eluasemekriisi lahendamiseks. Eluaseme kättesaamatuse probleem on muutunud kogu ELis tõsiseks mureks, mis mõjutab inimeste elu ja pärsib meie liidu konkurentsivõimet. Me ei ehita ega renoveeri piisavalt ning me ei tee seda piisavalt kiiresti. Euroopa Parlament moodustas esimese eluasemekriisi erikomisjoni, millel oli üks ülesanne: koostada Euroopa esimene tegevuskava selle väljakutse kiireks lahendamiseks.

Selle tulemusena valminud raport, mille Euroopa Parlament võttis märtsis suure häälteenamusega vastu, näeb ette selge tegevuskava: tugevdada koostööd riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsustega, hoogustada elamute ehitamist ja renoveerimist, parandada juurdepääsu riiklikule ja erasektorist pärit rahastamisele, töötada välja sihtotstarbelised meetmed kõige enam abi vajavatele inimestele ning parandada andmete jagamist.

Tõeline väljakutse seisneb selles, et liikuda mitmetasandilisest koordineerimisest tegudele ja tegeleda probleemi põhjusega: eluasemepuudusega. On hädavajalik lahendada see tohutu 10 miljoni eluaseme puudujääk. Arvud lihtsalt ei klapi. On vältimatu, et hinnad satuvad tugeva tõususuuna alla. Parlamendi raportis ei tuuakse välja mitte ainult põhjuseid, vaid pakutakse ka konkreetseid meetmeid olukorra parandamiseks.

ELil on selleks vahendid olemas. Teame, et on hädavajalik edendada õigusaktide lihtsustamise protsessi. Ülemäärane bürokraatia lämmatab ehitussektorit. Peame seadma prioriteediks eluasemealase lihtsustamispaketi ja ehitusteenuste seaduse. Me peame tagama maa kättesaadavuse. Me peame kiirendama lubade väljastamise protsessi. On vastuvõetamatu, et ehitusloa taotluste puhul võib otsuse tegemiseni kuluda kuni kaks aastat. Maksukoormust tuleb vähendada. Pakume välja käibemaksudirektiivi reformi, et võimaldada eriti madala maksumäära kohaldamist. Peame edendama innovatsiooni ehitussektoris: industrialiseerimine, modulaarne ehitus või paneelehituse kasutamine võivad aidata probleemi lahendada. Õiguskindlus on kinnisvaraturu jaoks hädavajalik.

Kui tahame tõsiselt puudujääki kõrvaldada ja ehitada 10 miljonit kodu, peame mobiliseerima kapitali. Riiklikest vahenditest ei piisa kunagi. Erasektori investeeringute kaasamine on hädavajalik. Peame tagama, et laenud jõuaksid väikestele ja keskmise suurusega ehitusettevõteteni. Peame edendama avaliku ja erasektori partnerlusi. Euroopa fondidel on oluline roll Euroopa Investeerimispanga ja väljakuulutatud üleeuroopalise eluasemeinvesteeringute platvormi kaudu. 

Parlament on selgesõnaline: peame tegutsema nii pakkumise kui ka rahastamise osas. Euroopa Komisjonil on märkimisväärsed tegutsemisvõimalused. Mis siis puudub? Poliitiline tahe, terve mõistus ja otsustavus tulemusi saavutada. Komisjoni esimene ettepanek eluasemekriisi lahendamiseks ei ole asjakohane. 9. septembril esitas komisjon esialgse meetmete paketi, mis sisaldas rida soovitusi liikmesriikidele ja õigusakti ettepanekut taskukohase eluaseme kohta. Soovituste hulgas on mõned, mida tasub esile tõsta: ehituslubade ja litsentside väljastamise protsesside kiirendamine, ehitusaegade lühendamine 60 päevani, noorte juurdepääsu hõlbustamine eluasemele ning Euroopa rahastamise parem ärakasutamine. Kõlab hästi, kuid hetkel on need vaid soovitused.

Selle paketi teine ettepanek, nn taskukohase eluaseme seadus, on aga täielik pettumus. Selle eesmärk on reguleerida lühiajalist turismimajutust, selgitamata, kuidas see aitab eluasemeprobleemi lahendada, vaid pakub hoopis välja piiranguid teise kodu või peamise elukohana kasutamata maa ostmisele. Sellised ideed on otseses vastuolus mõnede Euroopa projekti aluspõhimõtetega, nagu eraomandi kaitse, vaba konkurents ja turumajandus. Ja mitte ainult see: tegemist on meetmega, mida on juba teistes riikides proovitud – Prantsusmaa ja Šveits on kaks näidet. Mitmete uuringute kohaselt võivad sellised meetmed küll osaliselt hindu ohjeldada, kuid neil on ka negatiivne mõju tööhõivele ja majandustegevusele. See ei saa vaevalt olla parim praktiline lahendus meie ees seisvale probleemile.

Komisjoni ettepanek tundub tulenevat pigem ideoloogilistest eelarvamustest ja poliitilistest huvidest kui tõelisest soovist eluasemeprobleemi lahendada. Euroopa Komisjoni volinik Dan Jørgensen ja komisjoni asepresident Teresa Ribera eksivad oma lähenemisviisis. Tundub, et nad püüavad järgida Hispaania valitsuse eluasemepoliitika teatud aspekte, mis soosib sekkumist, piirab hindu, pärsib investeeringuid ja vähendab pakkumist. Need on meetmed, mis süvendavad kriisi, ja seetõttu on Euroopa Parlament need oma raporti lõplikul kinnitamisel juba tagasi lükanud.

Me ei lahenda Euroopa eluasemepuudust selle tagajärgede reguleerimisega, nagu poliitiline vasakpoolsus soovitab. Me peame looma majanduskasvu ja heaolu. Meil on hädasti vaja investeeringuid ligi meelitada, mitte neid eemale peletada. Selleks peame lihtsustama eeskirju, vähendama bürokraatiat, alandama makse, soodustama innovatsiooni ning meelitama ligi nii riiklikke kui ka erasektori vahendeid. 10 miljonit uut kodu: meil on plaan selle elluviimiseks; nüüd on vaja vaid kindlat tahet.