EPP fraktsiooni seisukohavõtt rände ohjeldamise kohta: kindel, õiglane ja tulevikku suunatud lähenemisviis

Sissejuhatus

EPP fraktsioon toetab Euroopat, mis kaitseb oma piire ja võitleb ebaseadusliku rändega. Meie eesmärk on peatada kontrollimatu ränne, et Euroopa suutlikkus integreerida neid, kellel on õigus siin viibida, ei oleks ülekoormatud.

Rände- ja varjupaigapakti vastuvõtmine oli otsustav samm kontrollitavama Euroopa rändepoliitika suunas. Siiski püsivad väljakutsed, mis nõuavad täiendavaid meetmeid ELi tasandil. EPP fraktsioon jääb ka edaspidi liikumapanevaks jõuks, suunates Euroopat kindla, õiglase ja tulevikku suunatud lähenemisviisi poole rändeküsimustes.

Me näeme vajadust julgeid uusi meetmeid, et kiiresti tagasi saata need, kellel puudub õigus liidus viibida, tugevdada meie välispiire ja kaitsta Schengeni ala, võita inimkaubitsejad ning võidelda selle vastu, et kolmandad riigid või vaenulikud mitteriiklikud osapooled kasutaksid sisserändajaid relvana.

Meie prioriteedid on selged. Viime ellu 9-punktilise kava, et ületada peamised rändeprobleemid, millega meie kontinent silmitsi seisab. Astume järgmisi samme rändepoliitika suunas, mis toimib meie Liidu ja selle kodanike huvides.

Preambul

Ränne on Euroopa jaoks suur väljakutse ja tekitab endiselt muret. Kuigi 2024. aastal oleme hakanud nägema ebaseaduslike sisenemiste arvu vähenemist, mis kinnitab EPP fraktsiooni poolt järgitud ja rakendatud poliitika tõhusust, seisavad paljud liikmesriigid endiselt silmitsi märkimisväärse rändesurvega, eriti need, mis asuvad esirinnas ja ELi idapiiridel.

Seda silmas pidades, olles täielikult pühendunud kindlale, kuid õiglasele rände- ja varjupaigasüsteemile, mis vastab rahvusvahelisele õigusele ja ELi õigusele, näeme kiiret vajadust rakendada rangemaid meetmeid nende suhtes, kes peavad EList lahkuma, ning takistada nende sisenemist, kes ei vasta vajalikele tingimustele. Eeskirjad on loodud meie kodanike kaitsmiseks ning nende järgimise kaudu saame aidata ka neid, kes tõepoolest vajavad kaitset. Selleks peavad riiklikel asutustel, eelkõige õiguskaitseasutustel, olema vajalikud rahalised vahendid, vahendid ja õiguskindlus. Soovime olla kindlad ELis seaduslikult viibivate isikute kohustuste ja õiguste tasakaalustamisel. Soovime tagada, et kõikidel liikmesriikidel oleksid suutlikkus ja vahendid rände tõhusaks haldamiseks ning et vältida ELi õiguse kohaldamisel liigset tõlgendamist.

1. jagu: Tagasisaatmispoliitika

Seni on tõhusalt täidetud vaid 20 % tagasisaatmisotsustest, kuigi toimiv tagasisaatmispoliitika on rände haldamiseks hädavajalik. Liikmesriikidel peab olema kasutada tõhus õiguslik ja operatiivne vahendite kogum tagasisaatmisotsuste täitmiseks ning ebaseadusliku sisenemise ja viibimise ärahoidmiseks, mida toetavad sellised meetmed nagu rahalised tagatised või kinnipidamine nõuete rikkumise korral. Meie eesmärk on hõlbustada tagasisaatmisotsuste rakendamist ja vältida täitmisasutustele tarbetut halduskoormust. Nõuame Frontexi rolli tugevdamist, võimaldades tal osaleda ka kolmandate riikide vahelistes tagasisaatmisoperatsioonides. Komisjon on esitanud ettepaneku uue tagasisaatmist käsitleva määruse kohta, milles keskendutakse järgmisele: tagasisaatmisotsuste vastastikune tunnustamine, lühemad kaebuste esitamise tähtajad, tagasisaatmisele kuuluvate isikute rangemad kohustused ja nõuete täitmata jätmise tagajärjed, kiirmenetlused kuriteos kahtlustatavate isikute suhtes, sealhulgas laiendatud kinnipidamise alused ja liikumisvabaduse piiramine, tõhusamad meetmed põgenemise vastu võitlemiseks ning kaebuste piiratud peatamatu mõju. Sundtagasisaatmine peab jääma usaldusväärseks võimaluseks ning vabatahtlikku lahkumist tuleb piirata, kui see takistab tõsiselt tagasisaatmise tõhusat rakendamist.

Nõuete täitmata jätmise tagajärjed peavad olema ranged. See peab hõlmama ka liikmesriikide kohustust võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada, et ametiasutused teavad tagasisaatmisele kuuluva isiku asukohta ning et isik jääb ametiasutuste käsutuses, kuni ta on liikmesriigi territooriumilt tegelikult lahkunud. Sunniviisiliselt tagasisaadetud isikutele tuleb kehtestada pikaajaline sissesõidukeeld ELi, sealhulgas alaline ja tähtajatu sissesõidukeeld isikutele, kes kujutavad endast julgeolekuohtu. Me tervitame komisjoni ettepanekut õigusraamistiku loomiseks, millega kehtestatakse rahvusvahelistele standarditele vastavad tagasisaatmiskeskused väljaspool ELi, ning kutsume komisjoni üles jätkama uuenduslike lahenduste otsimist ebaseadusliku rände vastu võitlemiseks koostöös kolmandate riikidega.

2. jagu: Välispiiride turvalisuse tagamine ja tugevdamine

ELi välispiiride kaitse on rände tõhusa haldamise seisukohalt hädavajalik. ELis ja Schengeni alal jääb liikmesriikidele vastutus otsustada, kes nende territooriumile siseneb. Tõhus piirihaldus hõlmab ka meie suutlikkust reageerida mitmesugustele hübriidohtudele, sealhulgas, kuid mitte ainult, rändajate kasutamisele relvana. Peame tagama tugevamad välispiirid, kontrollides ebaseaduslikult saabuvaid isikuid põhjalikumalt ja rangemalt. Kõikidel ELi välispiiridel tuleb rakendada terviklikku elektroonilist seiret, mida toetavad struktuursed ja tehnilised piirikaitsevahendid. Oluline on tihendada koostööd selliste asutustega nagu Frontex, Europol ja Eurojust ning toetada liikmesriike. Frontex tuleb ümber kujundada täielikult toimivaks Euroopa piirivalveagentuuriks, mis on varustatud kaasaegsete ja arenenud seiretehnoloogiatega, nagu droonid, tehisintellekt ja biomeetrilised süsteemid. Frontexi tegevus peaks laienema ka äärepoolseimatele piirkondadele, tagades tervikliku piirikaitse. Aafrika riikide ja teiste partnerriikidega tuleb viivitamatult sõlmida koostöölepingud. Me kohustume kolmekordistama selle personali arvu 30 000-ni ja võtma võimalikult kiiresti vastu vajalikud õigusaktid, sealhulgas eelarve muudatused. Liikmesriigid peaksid koordineeritud viisil ja ELi rahastamise toel looma piirkondlikud piirijulgeoleku keskused piirkondades, mis on rändesurve all. Samuti peame eraldama Euroopa Liidu rahalisi vahendeid füüsilise infrastruktuuri, elektroonilise piirijulgeoleku täiustamise ja muude innovaatiliste piirivalvevahendite jaoks. Geopoliitilist olukorda arvestades peame muutma paradigma suunda piirijulgeolekust piirikaitse suunas. Järgmises ELi mitmeaastases finantsraamistikus tuleks tagada uued rahalised vahendid kõigi selle valdkonna vajaduste rahuldamiseks.

3. jagu: Strateegiline koostöö kolmandate riikidega

Kontrollimatu ränne koormab avalikke teenuseid, häirib kohalikku majandust ja soodustab sotsiaalseid pingeid, eriti esirinnas olevates liikmesriikides nagu Hispaania, Itaalia või Kreeka ning väiksemates ja geograafiliselt haavatavates liikmesriikides nagu Küpros ja Malta, mõjutades ka teise etapi sihtriike nagu Saksamaa või Prantsusmaa. Strateegilised partnerlused kolmandate riikidega on rände haldamisel otsustava tähtsusega. Koostöö peab keskenduma põhjuste kõrvaldamisele, suutlikkuse suurendamisele ja piirihalduse parandamisele, ebaseadusliku lahkumise, salakaubaveo ja inimkaubanduse vastu võitlemisele ning tagasisaatmise hõlbustamisele. Tuneesia, Egiptuse ja Liibanoniga sõlmitud lepingud näitavad meile teed, mida mööda edasi minna. Ainuüksi ELi ja Tuneesia vaheline leping on andnud käegakatsutavaid tulemusi, vähendades ebaseaduslikke sisenemisi Itaaliasse ainuüksi sel aastal 60% võrra. Me kutsume komisjoni üles lõpetama läbirääkimised Marokoga ja alustama võimaluse korral uusi läbirääkimisi. Struktureeritud dialoogid, Frontexi operatiivsed lähetused ja sihipärane ELi rahastamine tugevdavad neid jõupingutusi. Lepingud tuleb sõlmida ka naaberriikidest väljaspool asuvate riikidega, nagu Senegal ja Mauritaania, Frontexi lähetamiseks, mis on ülioluline ebaseaduslike sisserändajate lahkumise kontrollimiseks Kanaari saartele, mis on ebaseadusliku rände uus sissepääs Euroopasse. Vastutuse jagamine merepääste ja mereõiguse jõustamise eest peab samuti olema osa strateegilistest partnerlustest, sealhulgas päästetud sisserändajate maale toomiseks mõeldud turvaliste sadamate tagamine. Kõik asjaomased riigid, sealhulgas Aafrika riigid, peavad andma oma panuse. ELi toetus kolmandatele riikidele peaks hõlmama nende haldusasutuste digitaliseerimist, usaldusväärse perekonnaseisu registreerimise süsteemi loomist ning biomeetriliste ja turvaliste sertifikaatide väljastamist, mis võimaldab meil vahetada biomeetrilisi andmeid turvalistes tingimustes. EL peab kasutama kõiki kättesaadavaid vahendeid – diplomaatilisi, majanduslikke ja arengukoostöö vahendeid –, et luua tugevamaid, tõhusamaid ja vastastikku kasulikke partnerlusi. Arenguabi puhul tuleks eelistada riike, kes on näidanud pühendumust rändekorraldusele. Läbivaadatud viisamehhanismid peaksid hoidma ära kuritarvitusi ja ennetama ohte. Samuti peavad olema tagajärjed, kui koostööd ei toimu. Kolmandad riigid, kes ei tee koostööd ebaseadusliku lahkumise ennetamisel või tagasivõtulepingute või -kokkulepete rakendamisel, olgu siis riiklikul või ELi tasandil, ei tohiks saada ELi rahalisi vahendeid ega viisasid. Sellised otsused tuleks kinnitada ELi tasandil ja kohaldada ühtselt kõigis liikmesriikides.

4. jagu: Schengeni ala kaitsmine

Schengeni ala on üks Euroopa integratsiooni kõige käegakatsutavamaid saavutusi ja Euroopa projekti üks peamisi tugisambaid. Viimastel aastatel on Schengeni ala seisnud silmitsi erakordse survega, mille on põhjustanud terrorismi, radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse ja kolmandate riikide kodanike loata teisese liikumise ohud. EPP fraktsioon toetab turvalist ja piirideta Schengeni ala, tunnistades samal ajal liikmesriikide õigust taastada ajutised sisepiirikontrollid viimase abinõuna, mida kohaldatakse erandlikult, proportsionaalselt ja piiratud ajaks ning mis tuleb tühistada niipea, kui ohud on möödunud. Schengeni terviklikkust ohustavad mitte liikmesriigid, vaid püsivad ja arenevad ohud ise. Schengeni ala vastupidavus sõltub tõhusast välispiiride haldamisest ning tugevatest IT-süsteemidest ja andmebaasidest, nagu SIS ja VIS. Me nõuame tungivalt, et EES ja ETIAS võetaks kiiresti kasutusele. Viisataotlusprotsesside lihtsustamine, digitaliseerimine, personalivõimsuse suurendamine suure nõudlusega piirkondades ning parem piiriülene koostöö on olulised sammud turvalisema Schengeni ala suunas.

5. jagu: Euroopa varjupaiga- ja rändepakti rakendamine

Euroopa varjupaiga- ja rändepakt on küll ajalooline, kuid see on vaid alus, millele peame rajama täielikult tervikliku lähenemisviisi rände haldamisele kõigis selle mõõtmetes. See on hea algus, kuid sellest ei piisa. See nõuab koordineeritud ja õigeaegset rakendamist, mis arvestab liikmesriikide erinevaid olukordi ning kaasab ja toetab tõhusalt nii piirkondlikke kui ka kohalikke omavalitsusi. Ühtlustatud varjupaigasüsteemid peavad selgelt eristama kaitset vajavaid isikuid ja majandusmigrantidest. Turvalised välispiirid ja tõhusad menetlused on otsustava tähtsusega, et tagada õiglane vastutuse jagamine ja solidaarsus liikmesriikide vahel. Liikmesriigid peavad komisjoni toel viima täielikult ellu vastu võetud ELi õigusaktid ja tagama olemasolevate õigusaktide kohaldamise. Me peame õigeaegselt läbi viima tervikliku läbivaatamise ja täielikult ära kasutama turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni, et vähendada saabujate arvu. Kehtestatud seoskriteeriumid ei ole eesmärgile sobivad ja need tuleb kaotada.

Euroopat ei saa ega tohi vaadelda kui ainsat sihtkohta kogu ebaseaduslikule rändele ja varjupaigataotlejatele. Arvestada tuleb piiratud ressursside ja vastuvõtuvõimsusega. Samuti tuleb ajakohastada määrust pagulase staatuse või täiendava kaitse staatuse andmise tingimuste kohta, et võtta arvesse varjupaigataotlustega seotud muutunud olukorda. Dublini mehhanismi raames peaksid kõik jõupingutused olema suunatud ümberpaigutuste teostamisele tõhusate ja usaldusväärsete tähtaegade jooksul, vähendades seeläbi ebaseaduslikke teiseseid liikumisi.

Pakti rakendamise täiendusena võib liit kehtestada meetmeid, et pakkuda stiimuleid ja toetust liikmesriikide tegevusele seaduslikult riigis viibivate isikute integreerimise valdkonnas. Integreerumine on kahesuunaline protsess, mis nõuab sisserändajatelt kohalike keelte õppimist, tavade ja seaduste austamist ning panustamist ühiskonda. Perekonna taasühinemise lubamiseks peaks olema vajalik tõendatud integratsioon ja rahaline stabiilsus. Integratsioonimeetmed peaksid võitlema radikaliseerumise ja paralleelsete ühiskondade vastu.

6. jagu: Rändajate salakaubaveo vastu võitlemine

Üle 90 % ebaseaduslikest sisserändajatest kasutab inimkaubitsejate teenuseid. On täheldatud, et sisserändajate salakaubavedajad ja inimkaubitsejad on muutunud üha vägivaldsemaks, kujutades endast ohtu meie piirivalvuritele kõikidel tasanditel ning riski meie sisejulgeolekule. Salakaubaveovõrgustike laialilõikamiseks on hädavajalik tõhustada piiriülest koostööd, luureandmete ja andmete jagamist, kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid ning parandada liikmesriikide ja teiste õigus- ja siseküsimuste valdkonna asutuste vahelist koordineerimist. Frontexit, Europoli ja Eurojusti tuleb tugevdada, et toetada liikmesriike paremini igasuguse organiseeritud kuritegevuse, eelkõige sisserändajate salakaubaveo ja inimkaubanduse tuvastamisel, uurimisel ja kohtulikul menetlemisel, sealhulgas andes neile sundimata uurimisvolitused. Samuti peame tugevdama õigusraamistikku, et takistada ebaseadusliku sisenemise, transiidi ja viibimise hõlbustamist, kehtestades kõrgemad miinimumkaristuste künnised, sealhulgas transpordiettevõtjate suhtes. Salakaubavedajad ja inimkaubitsejad on leidnud pääste- ja otsinguoperatsioonides viisi, kuidas ära kasutada haavatavaid isikuid ning liikmesriikide jurisdiktsiooni ja vastutust, et jätkata oma ebaseaduslikku tegevust, kasutades päästetöid vahendina oma kuritegelike võrgustike säilitamiseks ja veelgi rohkemate inimelude ohtu seadmiseks. Kõik osapooled, sealhulgas kodanikuühiskond, peavad seadust austama. Otsingu- ja päästeoperatsioone läbiviivate kodanikuühiskonna organisatsioonide käitumiskoodeks peaks tagama rahvusvahelise õiguse järgimise ning hoidma ära inimkaubitsejate poolt toimuva ärakasutamise. „Jälgi raha” lähenemisviis on otsustava tähtsusega salakaubaveovõrgustike laialilõikamisel, rahapesuvastase seaduse täielikul rakendamisel ning konfiskeerimist ja tõendamiskohustuse ümberpööramist käsitlevate tõhusate eeskirjade rakendamisel. Nõuame Euroopa Prokuratuuri (EPPO) volituste läbivaatamist, et lisada selle volituste hulka rändajate salakaubavedu kui organiseeritud kuritegevuse osa.

7. jagu: Rändajate instrumentaliseerimise ja relvana kasutamise vastu võitlemine

EL peab võitlema sisserändajate instrumentaliseerimise ja relvana kasutamise vastu vaenulike osapoolte poolt. Tuleb ära hoida haavatavate inimeste kasutamist relvana meie vastu, olgu see siis rahalise või poliitilise kasu saamiseks. Meie piiride kaitsmine selliste vaenulike tegude eest tähendab ka instrumentaliseeritud sisserändajate inimõiguste kaitsmist. Peame kasutama kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas Schengeni piiriseadustikus ja kriisimääruses sätestatud võimalusi. Praeguseid varjupaigareegleid tuleb kohandada uute väljakutsetega toimetulekuks, et vältida autoritaarsete režiimide poolt seaduslike lünkade ärakasutamist. Nende hübriidohtude tõhusaks tõrjumiseks nii ELi välispiiridel kui ka riigisiseselt on vaja instrumentalisatsiooni ja relvana kasutamise laiemat määratlust. Tuleb esitada paremad eeskirjad transporditeenuse osutajate kohustuste kohta koos selgete karistustega rikkumiste eest, sealhulgas tegevuskeeluga ELis. Lisaks rõhutame, et liikmesriikidel on õigus ja kohustus tagada kõikvõimalikel viisidel oma julgeolek ja territoriaalne terviklikkus. Seetõttu tuleb kaaluda juba aluslepingutes sätestatud erakorralisi meetmeid, sealhulgas ajutist erandit teisesest õigusaktist, näiteks varjupaigaõigusest, kui rändajaid kasutatakse relvana ELi, liikmesriikide ja meie ühiskondade vastu. Tuleks luua ELi kiirreageerimisrühmad, et tegeleda riikide poolt toetatud destabiliseerimispüüdluste tagajärjel piiridel esinevate ärakasutamiskatsega.

8. jagu: Tööjõuränne

Hästi korraldatud seaduslik ränne võib aidata reageerida muutuvatele tööturu vajadustele, rahuldada praegusi ja tulevasi oskuste vajadusi ning tagada dünaamiline majandus. Siiski saab see kompenseerida kohaliku tööjõu vähenemist vaid juhul, kui äsja saabunud inimeste anded ja oskused vastavad liikmesriikide vajadustele, mida toetavad ELi programmid, nagu sinine kaart. Erinevused hariduslikus, kultuurilises ja keelelises taustas võivad tekitada sotsiaalseid väljakutseid. Seadusliku rände eeliste maksimeerimiseks peame ühendama talentide ligimeelitamise poliitika ja rändeteed tugevate lühi- ja pikaajaliste meetmetega, mis toetavad kaasatust ja integratsiooni. Need jõupingutused annavad seaduslikele sisserändajatele võimaluse anda täielik panus ELi arengusse ja ühisesse heaolusse. Seaduslikul rändel peaks olema keskne roll laiemas arutelus, sealhulgas koostöös päritolu- ja transiitkolmandriikidega, et rändevooge tõhusalt juhtida. Selles osas jälgime Euroopa Komisjoni esitatud algatusi, nagu ELi talentide reserv ja ELi talentide partnerlused, austades samal ajal liikmesriikide suveräänsust ja aidates piirata ebaseaduslikku rännet.

9. jagu: Pilk tulevikku – tulevikukindlad rände- ja varjupaigapoliitikad

EL peab kohandama rändepoliitikat, tuginedes ülemaailmsetele parimatele tavadele ja suundumustele, tegeledes mitte ainult vahetute väljakutsetega, vaid ka tulevase rändedünaamikaga. Meie kaks peamist prioriteeti peavad olema ebaseadusliku rände peatamine ja tagasisaatmisotsuste täitmine. Itaalia-Albaania protokoll on esimene, kuid otsustav uuenduslik samm ebaseadusliku rände tõkestamiseks ja inimkaubitsejate ärimudeli lõhkumiseks, kuna see näitab, et varjupaigataotluste esitamine ja menetlemine turvalistes kolmandates riikides on põhireeglina võimalik. Me kutsume komisjoni üles jätkama arutelusid piirkondlike maaleastumisplatvormide üle Vahemere mõlemal kaldal ning muude uuenduslike lahenduste üle, kus varjupaigataotlejaid saaks ohutult vastu võtta ja nende taotlusi tõhusalt, väärikalt ja inimlikult hinnata. Samuti peab komisjon töötama selle nimel, et luua ELi halduses olevaid keskusi väljaspool ELi, kuhu saaks paigutada teatavaid tagasisaatmisotsuse saanud kolmandate riikide kodanike kategooriaid, kuni nad ootavad lõplikku väljasaatmist (tagasisaatmiskeskused). 1951. aasta pagulasseisundi konventsioon on olnud oluline vahend tagakiusamise eest põgenevate isikute kaitsmisel. Siiski on maailma olukord selle vastuvõtmise ajast alates oluliselt muutunud, tekitades stsenaariume, mida konventsioonis ei ette nähtud. Lisaks on täiendava kaitse kontseptsioon viinud kaheparalelise süsteemi tekkimiseni, mis õõnestab ühise Euroopa varjupaigasüsteemi tõhusust ja seab kahtluse alla solidaarsuse ELis. EL peab algatama dialoogi Genfi konventsiooni kohandamiseks praeguse maailma olukorraga, töötades välja ühtsema ja terviklikuma raamistiku, mis tagab pagulastele tugeva kaitse, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide õigustatud muresid seoses julgeoleku ja rändehaldusega. Selline proaktiivne tegevus kinnitaks veel kord ELi pühendumust inimõigustele ja tema juhtivat rolli paindliku rahvusvahelise pagulaste kaitse süsteemi kujundamisel.