Vaikuse murdmine vaimse tervise valdkonnas

Kas Euroopa saab endale lubada vaimse tervise eiramist?

Iga aasta oktoobris teeme lühikese pausi, et rääkida vaimse tervise teemast. Kuid miljonite eurooplaste jaoks ei ole see ühepäevane teema. See on igapäevane elu. See on üliõpilane, kes kardab oma ühiselamutuppa lahkuda. Isa, kes ei ole nädalaid maganud. Õde, kes annab hooldust, kuid ei saa seda küsida.

Selle aasta ülemaailmse vaimse tervise päeva teema - vaimnetervis on universaalne inimõigus- eipeakslihtsalt kõlama. See peaks ka häirekella helisema, sest numbrid räägivad kainestavat lugu: iga kaheksas inimene maailmas elab vaimse tervise häirega. Euroopas ütlevad peaaegu pooled (46%) kõigist kodanikest (juuni 2023. aasta Eurobaromeetri andmetel), et nad on viimase aasta jooksul kogenud emotsionaalset või psühholoogilist stressi. Ja neist, kes on hädas olnud, ei ole üle poole saanud professionaalset abi.

Pandeemia tõmbas eesriideid tagasi millegi eest, mida paljud juba teadsid. Isolatsioon, rahaline pinge ja hirm tekitasid täiusliku tormi. Kuid torm ei möödunud. Isegi praegu takistavad pikad järjekorrad, alarahastatud teenused ja häbimärgistamine inimestel saada vajalikku hooldust.

Mis maksab? Mitte ainult emotsionaalsed. See on ka majanduslik. Viimaste kättesaadavate andmete kohaselt lähevad vaimse tervise probleemid ELile igal aastal maksma üle 600 miljardi euro, mis on rohkem kui 4% meie SKPst. See tähendab kaotatud tootlikkust, haiguspäevi ja rööbastelt langenud elusid.

Kodanikud kogu ELis võtavad sõna. Me loeme üha enam noorte inimeste hädast kogu Euroopas, kes seisavad silmitsi selliste probleemidega nagu läbipõlemine ja võitlevad vaimse tervise probleemidega. Need kajastavad andmete taga peituvat inimlikku kulu: valu, mis ei kajastu tabelites, vaid katkestatud eludes ja peatatud tulevikutes. Kuid isegi kui teadlikkus kasvab, on lõhe vajaduse ja kättesaadavuse vahel endiselt suur.

Psüühikahooldus on ikka veel postiindeksiloterii. Geograafia, sissetulek või isegi vanus võivad otsustada, kas keegi saab abi või mitte.

Seepärast nõuab EPP fraktsioon uut lähenemisviisi. See asetab vaimse tervise sinna, kuhu see kuulub: ELi poliitika kujundamise keskmesse.

Juba 2023. aastal propageerisime rahvatervise erikomisjoni loomist. See oli alles algus. Täna teeb see komitee tihedat koostööd Euroopa Komisjoni ja juhtivate ekspertidega, et koguda andmeid, kujundada strateegiat ja võtta institutsioonid vastutusele.

Paremad andmed tähendavad varasemat avastamist. Varasem avastamine tähendab paremaid tulemusi. Kuid asi ei ole ainult numbrites. Küsimus on inimestes, eriti noortes. Euroopa noored seisavad silmitsi enneolematu stressi, ärevuse ja depressiooniga. EPP fraktsioon nõuab vaimse tervise alast haridust koolides, suuremat toetust õpetajatele ja peredele ning kiiremat juurdepääsu noortele nii haridussüsteemis kui ka väljaspool seda.

Samuti usume, et vaimse tervise teenused peavad olema taskukohased ja kergesti kättesaadavad. See tähendab rohkem investeeringuid, jah. Aga see tähendab ka targemat investeerimist: koolitusse, teadusuuringutesse, ennetusse ja piiriülesesse koostöösse. Keegi ei tohiks jääda maha sellepärast, et ta elab vales riigis või ei saa endale lubada õiget terapeuti.

Vaimse tervise poliitikat ei saa käsitleda kõrvalteemana. See on terve, tootliku ja vastupidava Euroopa alus. Kas Euroopa saab endale lubada investeerimist vaimse tervise valdkonda? Tõsi on see, et me ei saa endale lubada mitte investeerida. Tugevam Euroopa algab tervislikumate vaimudega. Tehkem vaimne tervis õiguseks, mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.