Euroopa tervishoiu revolutsioon algab nüüd

Mida tähendab tõeliselt patsientide asetamine Euroopa keskmesse?

7. aprillil, mil maailm tähistab ülemaailmset tervisepäeva, tuletatakse meile meelde, et tervis ei ole abstraktne põhimõte: see on elatud reaalsus. See on vahe lootuse ja meeleheite, juurdepääsu ja ebavõrdsuse, innovatsiooni ja stagnatsiooni vahel.

Pärast enam kui kaks aastakümmet ilma suuremate reformideta on Euroopa Liit nüüd astunud otsustava sammu. Pärast pingelisi läbirääkimisi enam kui 400 õigusakti artikli üle on EPP fraktsioon juhtinud seda, mida paljud pidasid kunagi kättesaamatuks: ELi ravimialaste õigusaktide kõige ambitsioonikamat uuendamist viimase põlvkonna jooksul. See ei ole pelgalt EPP seadusandlik edu; see on täidetud kohustus.

Meie eesmärk on olnud algusest peale selge: luua reguleeriv raamistik, mis seab patsiendid esikohale, tagades samal ajal, et Euroopa jääb innovatsiooni valdkonnas ülemaailmseks liidriks ja meie riiklikud tervishoiusüsteemid on majanduslikult jätkusuutlikud. Need eesmärgid ei ole vastuolulised, vaid lahutamatud.

Hiljutised andmed rõhutavad, miks oli vaja tegutseda. Eurostati andmetel on tervishoiualane ebavõrdsus liikmesriigiti endiselt olemas, kusjuures miljonid eurooplased teatavad endiselt ravivajaduste rahuldamata jätmisest kulude, vahemaa või ooteaja tõttu. Avaliku sektori kulutused tervishoiule kasvavad jätkuvalt, mis kajastab nii demograafilist vananemist kui ka kasvavat nõudlust uuendusliku ravi järele. Samal ajal on üha enamates riikides teatatud ravimipuudusest, mis rõhutab tarneahelate haprust.

Need arvud ei ole lihtsalt statistika, vaid üleskutse tegutseda. Üks reformi kesksetest sammastest on ravimite kättesaadavuse parandamine kõigile eurooplastele. Ükski patsient ei tohiks geograafia või turudünaamika tõttu maha jääda. Olenemata sellest, kas tegemist on vähiga võitleva lapsega või haruldase haigusega elava inimesega, tugevdab see reform stiimuleid ravimeetodite väljatöötamiseks seal, kus neid praegu ei ole. Andmete ja turukaitse tagamisega kuni üheteistkümne aasta jooksul, mida pikendatakse veelgi selliste kriitiliste uuenduste puhul nagu uued antimikroobsed ravimid, saadame tugeva signaali: Euroopa premeerib neid, kes investeerivad elude päästmisse.

Samal ajal tagame, et innovatsioon ei toimu taskukohasuse arvelt: geneeriliste ravimite ja biosimilaaride kohene turulepääs, kui kaitse lõpeb, aitab vähendada kulusid ja laiendada juurdepääsu. See on tasakaalustatud lähenemisviis, mis kaitseb intellektuaalomandit, vältides samas tarbetuid viivitusi konkurentsile.

EPP fraktsiooni sõnul ei ole strateegiline autonoomia tervishoius enam vabatahtlik, vaid hädavajalik. Selles osas tugevdasime Euroopa farmaatsiasektori konkurentsivõimet. Vähem bürokraatiat, selgemad eeskirjad ja tugev surve "Made in (või koos) Euroopaga" ravimitele aitavad kinnistada tootmist ja innovatsiooni meie mandril.

Lisaks sellele nõuab kiiret tegutsemist mikroobivastane resistentsus, mis on üks meie aja kõige pakilisemaid terviseohte ja mida sageli kirjeldatakse kui "vaikivat pandeemiat". Ühtlustatud retseptide väljakirjutamise nõuete, selgete hoiatussiltide ja võimalike rangemate meetmete abil astume otsustavaid samme, et säilitada antibiootikumide tõhusus tulevaste põlvkondade jaoks.

Oluline on see, et me töötasime selle nimel, et reformi õigusaktides tunnustataks ka üht põhiprintsiipi: tervishoid algab kohalikul tasandil. Apteekritele, kes on sageli patsientide esimene kontaktpunkt, antakse suurem roll, sealhulgas võimalus valmistada olulisi ravimeid, kui alternatiivid ei ole kättesaadavad. Samal ajal ajakohastab digitaalsete pakendi infolehtede kasutuselevõtt juurdepääsu teabele, tagades samas, et keegi ei jää sellest kõrvale.

Mida tähendab siis tõeliselt patsientide asetamine Euroopa keskmesse? See tähendab tõelisi, õiglasi ja tulevikku suunatud muutusi, et iga kodanik igas liikmesriigis saaks juurdepääsu väärilisele arstiabile. Mitte loosungid, vaid lahendused; mitte lubadused, vaid edusammud.