Jalgpalliväljakult poliitikasse: miks EL peab maailma spordimaailmaga sammu pidama

Sporti peeti kunagi poliitikast kõrgemal seisvaks nähtuseks. Viimased maailmameistrivõistlused ja ülemaailmsete võistluste ümber toimuvad üha tihenevad geopoliitilised võitlused näitavad, et see ei kehti enam. 

Tänapäeval ei ole sport enam pelgalt meelelahutus. See on võim, mõjuvõim ja äri. Võistluste korraldusõigused, riiklikult toetatud investeeringud ja selliste juhtorganite nagu FIFA kasvav äriline domineerimine mõjutavad üha enam rahvusvahelist poliitikat ja globaalseid turge. See, mis oli kunagi peamiselt sotsiaalne ja kultuuriline tegevus, on muutunud mitme miljardi euro suuruse globaalseks tööstusharuks. 

Aastate jooksul sai sport kasu eristaatusest, mis võimaldas tal tegutseda palju suurema autonoomiaga kui enamikul teistel sektoritel. Kuid kuna juhtorganid haldavad miljardite väärtuses turge ja spordiüritustel on suured poliitilised ja majanduslikud tagajärjed, on seda eristaatust üha raskem õigustada. Seetõttu on Euroopa Liit üha vähem valmis käsitlema sporti kui midagi, mis eksisteerib väljaspool tema õiguslikku ja regulatiivset raamistikku. 

EPP jaoks on see oluline, sest sport on endiselt tihedalt seotud Euroopa eluga. Miljonid eurooplased tegelevad spordiga iga päev fännide, sportlaste, vabatahtlike ja osalejatena. Sport loob kogukondi, edendab tervist ja soodustab kaasatust, eriti vähem võimalustega inimeste ja puuetega inimeste puhul. See ongi Euroopa spordimudel. 

Just seetõttu, et spordil on nii oluline sotsiaalne roll, on spordi juhtimine ja küsimus, kellel on selles võim, muutunud avaliku huvi teemaks. Usaldus spordi vastu ei sõltu mitte ainult sellest, mis toimub väljakul, vaid ka sellest, kas selle taga olevad struktuurid on õiglased, läbipaistvad ja vastutustundlikud. 

Samal ajal on spordi kiire kommertsialiseerumine paljastanud selle eristaatuse piirid. Piiriülesed investeeringud, rahavoogud ja suurte võistluste rahaks muutmine tõstatavad üha enam küsimusi, mida ei saa lahutada ELi konkurentsi-, läbipaistvuse ja vastutuse eeskirjadest. 

EPP lükkab tagasi idee, et sport peaks jääma ELi õiguse kohaldamisalast välja. Euroopa Kohtu hiljutised otsused on kinnitanud, et spordiorganisatsioonidele kehtivad Euroopa eeskirjad, kui nende otsustel on märkimisväärne majanduslik mõju. See peegeldab laiemat ja vajalikku nihet tugevama juhtimise ja suurema vastutuse suunas. 

Üks näide on üha laienev arutelu piletihindade üle. Dünaamilisi hinnakujundussüsteeme esitatakse sageli lihtsate turumehhanismidena. Tegelikult ei toimi sport nagu tavaline konkurentsiturul. Fännid ei saa lihtsalt valida teist maailmameistrivõistluste finaali, teist staadioni või teist korraldajat. 

Nagu tarbijaorganisatsioonid hiljuti Ursula von der Leyenile saadetud ühiskirjas hoiatasid, iseloomustab spordiüritusi struktuuriline nappus: üks korraldaja, üks toimumispaik, üks kuupäev – ja sageli üks piletimüügiportaal. 

Selles kontekstis ei soodusta dünaamiline hinnakujundus tõhusust. See muudab fännide lojaalsuse pakkumissõjaks. Tulemus on üha selgem: kõrgemad hinnad, tavafännide jaoks vähenenud kättesaadavus ja kasvav frustratsioon fännide seas kogu Euroopas. 

Suurturniiridega, sealhulgas FIFA egiidi all korraldatavate võistlustega seotud kaebused on juba jõudmas Euroopa reguleerivatele asutustele.