EPP fraktsiooni seisukoht regionaalpoliitika 2.0 kohta. - ELi piirkonnad, linnad ja maapiirkonnad Euroopa Rahvapartei tähelepanu keskpunktis

Fraktsioon PPE usub, et ühtekuuluvuspoliitika investeeringud kogu ELis on avaldanud enneolematut positiivset mõju piirkondadele, linnadele, saartele, maapiirkondadele, piirialadele, äärepoolseimatele piirkondadele ja äärepoolseimatele piirkondadele. Otseselt või kaudselt on iga ELi liikmesriik kogenud ELi eelarvest rahastamise positiivset mõju; samas kui paljude kohalike projektide tulemused kinnitavad ühtekuuluvuspoliitika kaudu tehtavate piirkondlike ja kohalike investeeringute asendamatut rolli ning rõhutavad selle rolli ja nähtavust mitmeaastases finantsraamistikus. Ühtekuuluvuspoliitika mitmeprioriteetne pikaajaline investeerimispõhimõte koos selle ühise juhtimise aspektiga on aidanud kaasa ELi prioriteetidele, nimelt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd), teadusuuringute ja innovatsiooni, digitaliseerimise, maaelu arengu, parema linnainfrastruktuuri, säästva turismi, transpordi infrastruktuuri, kultuuri ja hariduse, tervishoiu, sotsiaalpoliitika, piiriüleste projektide ja koostöö, energia ülemineku, energiatõhususe, kliima ja keskkonna toetamisele.

Fraktsioon märgib, et liikmesriikide poolt läbi viidud hindamised 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika investeeringute tulemuste kohta näitavad, et üldiselt andis ühtekuuluvuspoliitika positiivseid tulemusi valdkondades, mida ta toetas. Fraktsioon rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika investeeringutel on keskne roll innovatsiooni ökosüsteemide edendamisel ja vastupanuvõime suurendamisel nii praeguste kui ka tulevaste kriiside, sealhulgas geopoliitilisest ebastabiilsusest ja kliimaga seotud probleemidest tulenevate kriiside suhtes, aidates seega kaasa ELi toimimise lepingu artikli 174 eesmärgi saavutamisele.

Arvestades, et nende investeeringute puudumisel oleks SKP kasv olnud väiksem, peaks ühtekuuluvuspoliitika jätkama kõigi piirkondade toetamist toetuste kaudu. Tugevdatud ja tõhus ühtekuuluvuspoliitika on võrdselt oluline ka vähem arenenud piirkondade, saarte, äärepoolseimate piirkondade, mahajäänud piirkondade ja nende piirkondade jaoks, mis on langenud lääne- ja lõunapoolsete liikmesriikide arengulõksu. Selleks on vaja pakkuda piisavaid vahendeid ja oskusteavet nii saartele kui ka Euroopa Liidu äärepoolseimatele piirkondadele, et tagada parem juurdepääs rahastamisele.

EPP kui kohalike ja piirkondlike esindajate fraktsioon rõhutab eriti ühtekuuluvuspoliitika rolli piiriülese Euroopa territoriaalse koostöö toetamisel - poliitika põhieesmärk, millel on selge õiguslik alus - sellistes valdkondades nagu teadusuuringud, areng ja innovatsioon ning keskkond. Makropiirkondlike strateegiate kui piiriülese koostöö integreeritud raamistiku kasutuselevõtmine on andnud suuri tulemusi. Siiski tuleb neid veelgi tugevdada, et need muutuksid Euroopa projekti lahutamatuks osaks ja arendaksid oma täielikku potentsiaali. Nende raames tuleb tagada piiriülese koostöö edasine lihtsustamine ning infrastruktuuri ja teenuste koostalitlusvõime, et võimaldada inimeste, teenuste, kaupade ja kapitali hõlpsamat liikumist. ERP fraktsioon toetab piiriüleste haldustakistuste kõrvaldamist, edendades ja rakendades selliseid lahendusi nagu "BridgeforEU", samuti paremat juurdepääsu avalikele teenustele piirialadel tänu paremale piiriülesele koostööle.

Oluline on rõhutada Interregi edulugu, mis peaks jääma ühtekuuluvuspoliitika raames eraldi vahendiks, mille praegused komponendid säilitatakse. Oluline on tagada, et Interregil oleks stabiilne rahastamine vähemalt praegusel tasemel ning et tulevased fondide jaotamise kriteeriumid oleksid läbipaistvad, objektiivsed ja põhineksid usaldusväärsetel andmetel.

Tulevane ühtekuuluvuspoliitika: tugevam, parem, kiirem

Fraktsioon PPE rõhutab, et järgmise põlvkonna regionaalpoliitika peab jääma tugevaks ja ambitsioonikaks ning et oluline on säilitada tugev ja piisavalt rahastatud ühtekuuluvuspoliitika. Ta kinnitab veel kord, et ühtekuuluvuspoliitika peab jääma järgmise mitmeaastase finantsraamistiku eraldi ja selgelt määratletavaks sambaks, millele on eraldatud vahendid ja juhtimine, et jätkata edukalt territoriaalsete erinevuste käsitlemist ja toetada pikaajalisi investeeringuid vähem arenenud piirkondadesse. Rakendusmudel peaks põhinema ühisel haldamisel ning olema tugevalt keskendunud piirkondlikule ja kohalikule tasandile, kohapõhisele lähenemisviisile ja strateegilisele pikaajalisele planeerimisele, vajaduse korral territoriaalsete eesmärkide ja vahe-eesmärkide kaudu. EPP fraktsioon usub detsentraliseeritud programmitöösse ja rakendusmudelisse, mis põhineb tugeva partnerluse põhimõttel, mis hõlmab piirkondlikku ja kohalikku osalust nii otsuste tegemisel kui ka rakendamisel, Euroopa tegevusjuhendi tugevdatud rakendamist, majanduslike ja kodanikuühiskonna osalejate kaasamist, ühist haldamist ja mitmetasandilist valitsemist, mis on selle poliitika põhielemendid ja määravad selle tõhususe.

Fraktsioon PPE usub, et piirkondade, linnade ja maapiirkondade rahastamine peab toimuma tegelike vajaduste hindamisel kohapeal. Seetõttu tuleb prioriteedid ja vahe-eesmärgid koondada alt ülespoole, mitte lihtsalt ülevalt alla. Piirkondlikele ja kohalikele vajadustele reageerimine peab olema poliitika kujundamise keskmes, et lahendada kohalikke probleeme ja tekitada Euroopa-meelset meeleolu. Seetõttu peaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused jätkuvalt osalema ühtekuuluvuspoliitika fondide kavandamisel, kavandamisel ja rakendamisel, et tagada subsidiaarsuse põhimõtte täielik järgimine ja alt üles lähenemisviis. Sellega seoses usub töörühm, et komisjoni algatused, nagu ELi linnapeade pakt, mille raames tegutseb 12 000 linna, aitavad kaasa ühtekuuluvuspoliitika järgmise põlvkonna kavandamisele ja rakendamisele. ELi toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud eesmärke silmas pidades peaksid aga kõik territooriumitüübid olema rahastamisel tasakaalustatult esindatud ning seetõttu kutsub fraktsioon üles piirama poliitika geograafilist ulatust, kuna see põhineb kitsal ja eksitaval arusaamal selle mõjust ja kasust.

EPP fraktsioon rõhutab, et tulemuslikkuse metoodika reformid ei tohi järgida RRF-mudelit, et vältida rakendamise jäikust, maksete hilinemise ohtu ja rakendamisviivitusi. Regionaalpoliitikal on terviklik tulemuslikkuse metoodika, mis põhineb horisontaalsetel ja konkreetsetel soodustavatel tingimustel, mis hõlmavad reforme, samas kui eelnevalt kavandatud vahe-eesmärgid ja eesmärgid on sageli otseselt seotud reformidega. EPP fraktsioon on kindlalt vastu mis tahes metoodikale, mis ei võimalda paindlikkust või mis on täielikult või osaliselt lahutatud asutamislepingul põhinevatest eesmärkidest või tegelikest vajadustest kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Ühtekuuluvuspoliitika ja muud ELi poliitikavahendid peavad olema selgelt piiritletud, et vältida vahendite kattumist ja omavahelist konkurentsi, tagada erinevate sekkumiste vastastikune täiendavus ning suurendada ELi toetuse nähtavust ja arusaadavust. Sama oluline on tagada, et erinevaid ELi vahendeid ei kasutataks samade eesmärkide või meetmete rahastamiseks ning et ühtekuuluvusfondid pigem täiendaksid kui dubleeriksid riiklikke investeeringuid. See tugevdab vahendite tõhusat kasutamist ja suurendab ELi rahastamise lisandväärtust.

Fraktsioon PPE kutsub üles kaasama kohalikke valitud esindajaid, kodanikuühiskonda ja valdkondlikke sidusrühmi - eelkõige maapiirkondadest - kohustuslikus korras ELi ühtekuuluvusfondide kavandamisse ja juhtimisse. Ainult alt üles lähenemisviis, mis lähtub tegelikest piirkondlikest vajadustest, võib tagada tõhusa ja aktsepteeritud projekti rakendamise.

Fraktsioon PPE rõhutab, kui oluline on säilitada ühtekuuluvuspoliitika raames üksikute ELi fondide struktuuriline terviklikkus ja identiteet. Kooskõlas subsidiaarsuse ja tõhususe põhimõttega on fraktsioon vastu "ühtse fondi lähenemisviisi" kehtestamisele järgmises mitmeaastases finantsraamistikus. Struktuurifondid, sealhulgas ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfond, peavad jääma selgelt piiritletud ja reguleeritud oma vastavate eesmärkide ja õigusraamistikega, et tagada aruandekohustus, läbipaistvus ja kohandatud toetus kohalikule ja piirkondlikule arengule. EPP fraktsioon toetab kohapõhiseid integreeritud investeerimiskavasid kui vahendit poliitika kohandamiseks vastavalt kohalikele vajadustele. Need kavad võimaldavad omavalitsuste, ettevõtete, kogukondade ja valitsusväliste organisatsioonide koostööd, et pakkuda lahendusi kliimaneutraalsuse, tööhõive ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Nende koostamine piirkondlike ja kohalike osalejate poolt võimaldab ELi investeeringute ümberkujundavat mõju. ERP fraktsioon rõhutab integreeritud territoriaalsete investeeringute kasutamise ja ulatuse laiendamise tähtsust, sealhulgas piiriüleseid integreeritud investeeringuid võimaldades 2027. aasta järgsel programmitöö perioodil. Riiklike ja kohalike strateegiatega kooskõlastatud investeerimisvahenditena on integreeritud territoriaalsed investeeringud sidusa ja vastupidava arengu võtmetähtsusega.

Paindlikkus muutuvas maailmas

EPP fraktsioon rõhutab, et paindlikkuse puudumine vahendite eraldamise metoodikas võib potentsiaalselt põhjustada niigi kahetsusväärset viivitust ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel aastatel 2021-2027, mida tuleks pigem aktiivselt parandada edasiste algatuste abil, mis võimaldavad ühtekuuluvusfondide paremat kasutamist, sealhulgas suurema kaasrahastamise taseme, suurema eelrahastamise ja kiirema investeeringute tagasimaksmise kaudu. Ühtekuuluvuspoliitika vahendite eraldamine peaks põhinema läbipaistvatel ja objektiivsetel kriteeriumidel, nagu piirkondlik SKP elaniku kohta, eesmärgiga saavutada majanduslikud, sotsiaalsed ja territoriaalsed lähenemiseesmärgid. Fraktsioon PPE kutsub Euroopa Komisjoni üles andma selgeid suuniseid ja lihtsustama haldusmenetlusi, et tagada parem kasutusmäär ja olemasolevate vahendite tõhus kasutamine. Ühtekuuluvuspoliitika on juba praegu paindlik ja paindlik ning selle suhtes kohaldatakse väga keerukat tulemusraamistikku, mida saab veelgi tugevdada, et muuta poliitika veelgi asjakohasemaks. Fraktsioon PPE nõuab siiski, et suurem paindlikkus ei kahjustaks piirkondadesse, linnadesse ja maapiirkondadesse tehtavate investeeringute prognoositavust. Paindlikkuse suurendamine ei tohi põhjustada programmitöö tsentraliseerimist ja ümberplaneerimist, vähendades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalust. Kohalik ja piirkondlik rahastamine ei tohiks olla kesktasandi arengu ohver. Lisaks sellele kutsub fraktsioon PPE üles tagama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning ELi sise- ja välispiiril asuvate piirkondade ning vähem arenenud piirkondade parema juurdepääsu rahastamisele. Vajadus sisseehitatud kriiside paindlikkuse järele peaks viima kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks spetsiaalse telje loomisele, et tegeleda esilekerkivate prioriteetidega. Viimane, kuid mitte vähem oluline punkt on poliitika paindlikkus abisaajate seisukohast, sealhulgas eemaldumine jäigast temaatilisest kontsentratsioonist, mis on ühtne kõigi piirkondade jaoks, ja piirkondade suurema paindlikkuse tagamine juba rahastamise kavandamisel, et rahuldada nende erivajadusi ja eripära.

Fraktsioon PPE tervitab komisjoni algatust võimaldada suuremat paindlikkust ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisel, sealhulgas võimalust suunata osa vahendeid ümber kaitsega seotud investeeringuteks ja Euroopa noore kaitsetööstuse toetamiseks.

Fraktsioon PPE rõhutab tungivalt toiduga kindlustatuse tagamise kriitilist tähtsust nii rahuajal kui ka konflikti ajal. Sellest tulenevalt kutsub fraktsioon PPE üles eraldama ühtekuuluvuspoliitika vahendeid pikaajaliste toiduvarude võrgustiku ehitamiseks, tagades seeläbi, et nii tsiviilelanikkonna kui ka relvajõudude jaoks on konflikti või muude hädaolukordade korral kättesaadavad olulised toiduvarud.

Fraktsioon PPE rõhutab vajadust tugevama ühtekuuluvuspoliitika toetuse järele ELi idapoolse välispiiri äärsetele piirkondadele Ukraina, Valgevene ja Venemaaga, mis seisavad silmitsi suure sotsiaal-majandusliku survega Venemaa agressioonisõja tõttu Ukraina vastu. Need piirkonnad peavad toime tulema häiritud kohaliku majanduse, elanikkonna liikumise ja suurenenud nõudmistega avalike teenuste järele. Kuna neil on ELi julgeoleku ja vastupanuvõime seisukohalt võtmeroll, vajavad nad sihipärast toetust, suuremat rahastamise paindlikkust ja kohandatud ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, et reageerida tõhusalt praegustele väljakutsetele.

EPP fraktsioon tunnistab, et kaasrahastamise määrad peaksid olema kohandatavad vastavalt tegelikele vajadustele, tehes vajaduse korral ettepaneku määrata NUTS 3. tasand. See võimaldab täpsemalt kajastada kohalikku eelarvevõimet ja tagab õiglasema ja sihipärasema vahendite eraldamise.

Vastupidavus - kuid mitte poliitika arvelt

Ühtekuuluvuspoliitika vastupanuvõime aspekti ei saa taandada selle käsitlemisele, eriti rahalises mõttes, kui "juhtimisvahendile" praeguste või tulevaste kriiside puhul, millega EL silmitsi seisab. Sellest hoolimata peaks liikmesriikidel olema võimalus kasutada ühtekuuluvusvahendeid paindlikult hädaolukorra või kriisi korral, kui nad seda otsustavad. Ühtekuuluvuspoliitikat ei tohiks ka muuta nii, et sellega laiendatakse mõtlematult neid kindlalt tsentraliseerivaid suundumusi, mida väljendavad mõned uuemad vahendid, mille liit on andnud oma käsutusse nende kriiside juhtimiseks ja mis nüüd eksisteerivad paralleelselt ühtekuuluvusega, ohustades nii vähem oluliste projektide tarbetut "topeltrahastamist" kui ka üleliigset konkurentsi rahastamise pärast. Tulevaste kriiside lahendamiseks on vaja konkreetseid vahendeid. Lisaks sellele on ebatõhususe ja kattumise vältimiseks hädavajalik selge rollijaotus ning parem koordineerimine ühtekuuluvuspoliitika ja muude ELi vahendite vahel. Ilma ühtse planeerimiseta on oht kaotada strateegiline fookus ja nõrgestada aruandekohustust, eriti kui samades piirkondades tegutseb mitu fondi.

Tõhus ja saavutatav õiglane üleminek

Ühtekuuluvuspoliitika peab jätkuvalt edendama õiglase ülemineku põhimõtet, võttes arvesse piirkondade erivajadusi, jättes samas ühtegi territooriumi ja kedagi kõrvale. Õiglase ülemineku protsessi jätkuv rahastamine peaks olema tagatud õiglase ülemineku fondi jätkamise kaudu, millel on piisavad rahalised vahendid 2027. aasta järgseks programmitöö perioodiks.

Fraktsioon PPE tunnistab, et roheline, digitaalne ja demograafiline üleminek kujutab endast märkimisväärseid väljakutseid, ning rõhutab vajadust toetada piirkondi selles osas. Fraktsioon PPE rõhutab vajadust säilitada ühine majanduskasv liidu konkurentsivõime tugevdamise kaudu.

ERP fraktsioon rõhutab vee kui ühtekuuluvuse vektori ja territoriaalse tasakaalu ja jätkusuutlikkuse saavutamise põhiressursi tähtsust. Investeeringud veeinfrastruktuuri ja -majandusse tuleks seada ühtekuuluvuspoliitika raames prioriteediks, tagades õiglase ja jätkusuutliku juurdepääsu veevarudele ning tegeledes veepuuduse ja põuaohuga, eriti haavatavates piirkondades.

Lihtne on alati parem

Fraktsioon PPE rõhutab, et lihtsustamispüüdlused ei tohi hõlmata poliitika tsentraliseerimist ja/või fondide ja vahendite ühendamist ühtseks riiklikuks fondiks. Lisaks sellele ei tohi eraldamise ja väljamaksete metoodika järgida kiireloomulise rahastamise riiklike kavade suunda. Selle asemel usub töörühm, et lihtsustamine peaks viima suurema paindlikkuse, tugevama sünergia ning ühtlustatud eeskirjade ja haldusmenetluste kehtestamiseni, mis reguleerivad ühtekuuluvuspoliitikat ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Viimaseid tuleb jõuliselt ellu viia, tuginedes olemasolevale väljakujunenud ühisele haldusraamistikule, et tugevdada kasutajate usaldust, julgustada laiema hulga osalejate osalemist projektitoetuses ja seeläbi maksimeerida fondide mõju. EPP fraktsioon kutsub üles kasutama liikmesriikides laialdasemalt digitaaltehnoloogiaid ja -lahendusi, et lihtsustada rakendamist, järelevalvet ja aruandlust, aidates seeläbi kaasa tõhusamale haldusele ja vähemale füüsilisele dokumentatsioonile. Fraktsioon rõhutab, et lihtsustatud ja kättesaadavam ühtekuuluvuspoliitika raamistik ei parandaks mitte ainult vahendite kasutamise määra ja haldustõhusust, vaid aitaks ka otseselt kaasa sihtpiirkondade konkurentsivõime suurendamisele, kiirendades investeeringute rakendamist, hõlbustades innovatsiooni kasutuselevõttu ja vähendades takistusi ELi vahenditele juurdepääsul. Lihtsustamise jõupingutused peaksid olema suunatud eelkõige abisaajatele, et leevendada nende raskusi rahastamisele juurdepääsul, mis tulenevad abikõlblikkuse eeskirjade, taotlemisprotsesside, kaasrahastamise määrade ja sisenemispunktide paljususest.

Lisaks on vaja ühtlustada mitmeid valdkondlikke programme, mis kattuvad ühtekuuluvuspoliitikaga. Et ühtekuuluvuspoliitika oleks tõhus, tuleb seda korrapäraselt auditeerida, et tagada vahendite nõuetekohane haldamine, vähendades samal ajal protsessi raskendavate järelevalveasutuste arvu.

Fraktsioon PPE kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma lihtsustatud, detsentraliseeritud ühtsed kontaktpunktid piirkondlikul tasandil, et toetada VKEde, põllumajandustootjate ja mikroettevõtete juurdepääsu ELi rahastamisele. Need keskused peaksid pakkuma abi taotlusmenetluste, aruandluse ja nõuetele vastavuse nõuete osas, eriti maapiirkondades ja vähem asustatud piirkondades.

Piirkondliku majanduskasvu demograafia

EPP fraktsioon märgib, et demograafilised probleemid (nt kiire vananemine, sündimuse vähenemine või rändevood, mille tulemuseks on täiendav tööjõu ja oskuste puudus ning ajude äravool) mõjutavad kõiki Euroopa piirkondi, kuid demograafiline langus mõjutab mõnda neist otsesemalt. Paljud piirialad, äärepoolsed, maapiirkonnad, saared ja mägipiirkonnad kaotavad jätkuvalt märkimisväärse osa oma elanikkonnast. Ühtekuuluvuspoliitika on kõige sobivam nende probleemide lahendamiseks oma olemasolevate ja tulevaste vahendite kaudu kõigis eespool nimetatud valdkondades.

Tuleb rõhutada, kui oluline on toetada konkreetseid lahendusi piirkondade jaoks, mis seisavad silmitsi selliste majanduslike ja demograafiliste probleemidega nagu maapiirkondade kõrbestumine, elanikkonna vananemine, rahvastiku vähenemine, üksildus ja isoleeritus. Selline toetus peaks toimuma sihtotstarbelise rahastamise ja sihipäraste poliitikavahendite vormis ning selle eesmärk peaks olema muu hulgas kvaliteetsete avalike teenuste osutamise parandamine, majanduse elavdamise ja mitmekesistamise edendamine ning soodsa keskkonna loomine ettevõtluse arenguks ja töökohtade loomiseks.

Lisaks sellele usub PPE fraktsioon, et ühtekuuluvuspoliitika peaks sisaldama sihipäraseid meetmeid, et paremini tegeleda püsiva ajude äravoolu probleemiga, eriti vähem arenenud, maapiirkondades ja rahvastikukaoga piirkondades.

Transpordi infrastruktuuri parandamine nendes piirkondades on samuti võtmetähtsusega element, et võimaldada nende elanike ühendamist suuremate linnakeskustega, tugevdades samal ajal nende õigust jääda.

Meie piirkondade demograafiliste ja sotsiaalsete probleemide kontekstis vajavad erilist tähelepanu sellised haavatavad rühmad nagu eakad, naised, puuetega inimesed ja noored. Puuetega inimeste jaoks elutähtsate ühtekuuluvusfondide osas soovitab ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon (UNCRPD), et liikmesriigid peaksid eraldama rahalisi vahendeid täielikus kooskõlas konventsiooni põhimõtete ja õigustega ning tagama selle täieliku järgimise.

Eelkõige on oluline võtta arvesse ELi äärepoolseimate piirkondade struktuurilist sotsiaalset ja majanduslikku olukorda, mida raskendavad nende äärepoolseimad piirkonnad, mis on kaugus, saarelisus, väiksus, keeruline pinnamood ja kliima, majanduslik sõltuvus vähestest toodetest, mille püsivus ja kombinatsioon piiravad tõsiselt nende arengut, ning toetada neid ELi toimimise lepingu artiklil 349 põhinevate erimeetmete kaudu. Fraktsioon PPE kutsub komisjoni üles kordama POSEI-mudelit teistes äärepoolseimate piirkondade majandussektorites, näiteks transpordisektoris.

EPP fraktsioon nõuab tugevamat, kohandatud toetust maapiirkondadele ja esmatootmissektorile. Tulevases ühtekuuluvuspoliitikas tuleb konkreetselt tunnustada põllumajandustootjate, põllumajanduslike toiduainete tootjate ja maapiirkondade VKEde sotsiaalmajanduslikku panust piirkondliku elujõulisuse tagamisse. Programmid peaksid olema paremini kohandatud hõredalt asustatud ja põllumajandusmahukate piirkondade tegelikkusele, keskendudes majanduslikule vastupanuvõimele, toiduga kindlustatusele ja põlvkondade uuendamisele põllumajanduses.

Linnapiirkonnad kõigi eurooplaste parema elatustaseme nimel

Fraktsioon PPE nõuab, et ELi ühtekuuluvuspoliitika vastaks linnapiirkondade ees seisvatele väljakutsetele. Tuleb arendada kaasaegset ja jätkusuutlikku transpordiinfrastruktuuri, et inimesed ja ettevõtted saaksid kõikides meie linnades hõlpsasti ühendust. Märkimisväärsed erinevused Euroopa linnade elatustasemetes takistavad jätkusuutlikku majanduskasvu, mida suurendab kasvav eluasemekriis, mis nõuab asjakohast reageerimist, mis on kõigi eurooplaste heaolu säilitamiseks hädavajalik.

Reformid on võtmetähtsusega, kuid üks suurus ei sobi kõigile.

EPP fraktsioon ei pelga kindlasti ühtekuuluvuspoliitika reforme ja parandusi, et muuta need paindlikumaks ja lihtsamaks. Siiski rõhutab ta, et sellised muudatused peavad olema mõistlikud ja mitte muutma poliitikat liiga rangeks rahastamise tingimuste osas, sest sellised meetmed tooksid kaasa ohu liidu delegitimatsioonile ELi kodanike silmis piirkondades, avades seega ukse nende kaldumisele poliitilisele ekstremismile. Samal ajal peavad reformid leidma õige tasakaalu lihtsustamise ja usaldusväärse finantsjuhtimise vahel, tagades, et aruandekohustus ja riiklike vahendite nõuetekohane kasutamine jäävad põhiprintsiipideks, koormamata seejuures abisaajaid liigselt. Fraktsioon PPE rõhutab, et iga edukas ühtekuuluvuspoliitika reform peab olema kohandatud vastavalt erinevatele reaalsustele, arengutasemetele ning iga liikmesriigi ja piirkonna haldussuutlikkusele, nõudes seega paindlikkust ja subsidiaarsust ühtekuuluvusvahendite kavandamisel ja rakendamisel. Seega on oluline, et ühtekuuluvuspoliitika jääks üheks peamiseks ELi vahendiks, et tasakaalustada siseturu jõudude ja reguleerimise erinevaid mõjusid, mida need võivad erinevatele territooriumidele ja elanikkonnale avaldada.

Rakendusmudel tegutsemiseks ja mõju avaldamiseks

EPP fraktsioon kutsub üles kasutama liikmesriikides laialdasemalt digitaaltehnoloogiaid ja -lahendusi, et tagada rakendamise, järelevalve ja aruandluse lihtsustamine - st aidata kaasa tõhusamale haldusele ja vähemale füüsilisele dokumentatsioonile. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil ELi piirkondadel oleks juurdepääs kiirele lairibaühendusele, et neil oleks võrdsed võimalused digitaalseks üleminekuks.

Komisjon, liikmesriigid ja piirkondlikud ametiasutused peaksid kasutama ja tõhustama olemasolevaid mehhanisme, et avastada ja võidelda eeskirjade eiramise, pettuse ja korruptsiooni vastu ühtekuuluvuspoliitika rahastamisel. Kuigi paljud eeskirjade eiramised tulenevad pigem tahtmatutest vigadest kui pettustest, rõhutab nende püsivus, et abisaajatele on vaja paremat haldustoetust ja juhiseid. Menetluste lihtsustamine peaks jääma esmatähtsaks prioriteediks, kuid see ei tohi nõrgestada aruandekohustust ega kulutuste terviklikkust. Vigade vähendamiseks tehtavad jõupingutused peavad käima käsikäes haldussuutlikkuse suurendamise ja usaldusväärse finantskontrolli säilitamisega. Eeskirjade eiramiste üldise arvu suurenemist, mis on sageli põhjustatud pigem vigadest kui pettustest, ei saa kasutada ettekäändena ühtekuuluvuspoliitika rahastamise piiramiseks. Kuna vigade põhjuseks on sageli abisaajate bürokraatlik koormus, peaks poliitika lihtsustamine kõigis etappides olema lõplik vastus nende vältimiseks. Õigusriigi tingimuslikkus on üldine tingimuslikkus, millega tagatakse, et liidu vahendeid kasutatakse läbipaistvalt, õiglaselt ja vastutustundlikult ning usaldusväärse finantsjuhtimisega. Siiski kohaldatakse arukat tingimuslikkuse lähenemisviisi liikmesriikide suhtes, kes rikuvad tingimuslikkuse määrust, nii et lõplikke abisaajaid ei karistataks nende valitsuse tegevuse tõttu.

Üldiselt kutsub fraktsioon PPE üles parandama lõplike abisaajate - piirkondade ja omavalitsuste, üliõpilaste, VKEde ja põllumajandustootjate - kaitset. Ühtekuuluvuspoliitika algne ja oluline eesmärk ja põhimõte on vähendada erinevusi ja mitte jätta kedagi maha: see tuleb täielikult säilitada.

Edukusest teavitamine

Fraktsioon PPE rõhutab, et ELi piirkondlike investeeringute tulemustest ja tulemustest teavitamine on desinformatsioonile alluvas liidus võtmetähtsusega. Laiendatud, õigeaegsed ja kasutajasõbralikud teabekampaaniad ja algatused suurendavad usaldust ELi vastu, lammutavad müüte ja lammutavad euroskeptikute narratiive, rõhutades samal ajal edusamme, edendades Euroopa väärtusi ja tugevdades üldsuse usaldust. Projektide edulugude näitamine ja jutustamine on sama oluline kui investeeringud ja tulemuste rakendamine. EL ja liikmesriigid ei tohi hoiduda oma lisaväärtuse regulaarsest tutvustamisest ja näitamisest. Selleks julgustab PPE fraktsioon liikmesriike aktiivselt edendama läbipaistvust ja kodanike teadlikkust, edastades avalikult selget ja kättesaadavat teavet ühtekuuluvuspoliitika vahendite kaudu rahastatud projektide kohta, sealhulgas lõpetatud, käimasolevate või kavandatavate projektide kohta.