EPP fraktsiooni seisukoht ELi-USA suhete kohta

Atlandi-ülesed suhted ELi ja USA vahel on ajalooliselt olnud Lääne geopoliitilise ja majandusliku stabiilsuse aluseks. See partnerlus, mis põhineb ühistel demokraatlikel väärtustel, julgeolekuhuvidel ja majanduskoostööl, on aastakümnete jooksul mänginud olulist rolli globaalse korra kujundamisel. Üha enesekindlamaks ja autoritaarsemaks muutuva Hiina tõus ja Venemaa provotseerimata ja ebaseaduslik agressioonisõda Ukraina vastu on seadnud reeglitel põhineva rahvusvahelise korra kahtluse alla. Samal ajal kui EL ja selle liikmesriigid püüavad ühiselt toime tulla nende ajalooliste muutustega, on Trumpi teine administratsioon toonud Euroopa jaoks kaasa uued reaalsused. Mõlema poole huvides on säilitada meie tihe Atlandi-ülene partnerlus. Samal ajal kui me peame kohanema uue reaalsusega, peab EL säilitama oma väärtused. On oluline, et USA austaks ELi kui olulist globaalset osalejat ja partnerit ühiste rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. Me peame säilitama ja tugevdama ELi regulatiivset autonoomiat kriitilistes poliitikavaldkondades, nõudes tungivalt ELi suveräänsete otsustusprotsesside ja institutsioonilise terviklikkuse täielikku austamist. Me soovime partnerlust, mis põhineb usaldusel ja prognoositavusel, mis on stabiilsuse ja majanduskasvu tagamise seisukohast mõlemal pool Atlandi ookeani väga oluline. Seega kutsume üles ELi-USA raamlepingut võimalikult kiiresti täitma. Seetõttu nõuab Euroopa Rahvapartei uuendatud strateegiat euro-atlantilise liidu jaoks, mis võtab arvesse kõiki uusi prioriteete ja koostöövaldkondi ning uut geopoliitilist reaalsust.

Ajal, mil globaalsed liidud pannakse proovile ja määratletakse ümber, on Atlandi-ülene side endiselt asendamatu. Meie koostöö tugevdamine kõigis mõõtmetes - alates kaubandusest ja kaitsest kuni kliima ja innovatsioonini - ei ole mitte ainult soovitav, vaid hädavajalik ülemaailmse stabiilsuse ja arengu säilitamiseks. Meie keerulised ja sügavad suhted puudutavad mitmeid valdkondi, alates kaubandusest kuni kaitsepoliitikani, tehisintellektist kuni põllumajanduseni, tervishoiusektorist kuni merediplomaatia ja tarneahela turvalisuseni. Meie, Euroopa Rahvapartei, rõhutame, et ainult tugev Euroopa saab tagada tugeva ELi-USA partnerluse. Euroopal on USA-le juba praegu palju pakkuda ning me peame edasi arendama oma tugevusi ja suutlikkust erinevates poliitikavaldkondades, mis tugevdab veelgi meie vastastikku kasulikku ja lugupidavat ELi-USA partnerlust. Seda partnerlust tuleb süvendada oluliste koostööraamistike kaudu, sealhulgas jätkates ja intensiivistades tugevat vastastikust luureandmete jagamist ja kooskõlastatud strateegilist planeerimist, et tõhusalt võidelda ühiste julgeolekuprobleemide vastu. Sellega seoses kordame, et edasiminekuks peab olema ELi õigusaktide põhjalik kohaldamine, mis on õiglane ja tagab kõigile Atlandi-ülestele osalejatele võrdsed võimalused, koos jõupingutustega edendada reguleerimise kaotamist, kui see on vajalik Euroopa majanduse konkurentsivõime edendamiseks, austades samas Euroopa tervishoiu-, ohutus- ja tarbijakaitsestandardite kõrget taset. Samuti rõhutame, et meie vastastikune koostöö tehnoloogiasektoris erineb teistest sektoritest, sest see on oluline, et tagada uute tehnoloogiate ohutu ja demokraatlik rakendamine. Tehnoloogiaga seotud küsimusi tuleks seetõttu käsitleda teistest kaubandusläbirääkimistest eraldi, lähtudes mõlema poole huvidest ja autonoomiast oma eeskirjade ja standardite kehtestamisel.

Kaitse ja julgeolek on võtmevaldkonnad ning nende eelarved on kogu ELis ajalooliselt ja ammu ülearu kasvanud. Me teame, et peame lõpuks ometi hoolitsema oma julgeoleku eest. Seetõttu nõuame õiglast koormuse jagamist USAga NATOs ja vastastikku kasulikku kaitsetööstuskoostööd, mis põhineb meie tööstusharude võrdsetel tingimustel. Kuna EL suurendab investeeringuid kiiresti kasvavasse Euroopa kaitsetööstusse, peaksime jätkama koostööd USAga ja tagama tööstusharude vahelise dialoogi. Euroopa samba tugevdamine NATOs peab käima käsikäes ELi kaitsevõime suurendamisega, tagades täieliku vastastikuse täiendavuse ja sünergia Euroopa-Atlandi rahu ja stabiilsuse tagamisel. ELil ja USA-l on kaitsevaldkonnas palju ühiseid ja olulisi probleeme ja huve ning see peaks kajastuma tihedamas koostöös, olgu see siis varustuse või luure osas. See hõlmab ka ühist strateegilist mõtlemist infrastruktuuri turvalisuse, transpordikoridoride ja kriitiliste logistikasõlmede kaitse ning koostalitlusvõimeliste liikuvussüsteemide arendamise kohta. Kui EL muutub selles valdkonnas iseseisvamaks, saab ta olla USA-le parem strateegiline partner. Me usume, et ELi kaitse ja NATO Euroopa samba tugevdamine peaks toimuma koostöös USAga. EL peab püüdma olla vähem sõltuv partnerite kaitsetööstusest ja muutuma strateegiliselt iseseisvaks, suurendades tootmist ja innovatsiooni ELis. Samal ajal on ELi jaoks esmatähtis töötada selle nimel, et USA annaks Ukrainale püsivat ja pikaajalist sõjalist abi ning poliitilist toetust. Ukraina võib loota meie vankumatule solidaarsusele, kui me töötame rahu nimel, mis kaitseb Ukraina ja Euroopa elutähtsaid julgeolekuhuvisid. Oleme kindlalt otsustanud hoida Ukraina tugevana, et Ukraina saaks sõja võita. Ainult Atlandi-ülese kogukonna poolt ühiselt koordineeritud raudsed julgeolekugarantiid suudavad tõhusalt ära hoida Venemaa agressiooni. Lisaks peame uurima võimalusi üksteise huvide toetamiseks ja järgima ühiseid lähenemisviise meie tegevusele sellistes võtmepiirkondades nagu India-Vaikse ookeani piirkond, Ladina-Ameerika, Aafrika, Lähis-Ida ja Vahemere idaosa või Arktika. Selles kontekstis rõhutame, et Euroopa Arktika, mis ulatub Läänemerest Barentsi mereni, on keskse tähtsusega NATO ja ELi põhjapoolne külg, kus Venemaa militariseerimine ja Hiina kasvavad investeeringud ristuvad üha enam. ELi ja USA julgeoleku- ja kaitsedialoog on ideaalne foorum selliste küsimuste arutamiseks ning seda tuleks süvendada ja korraldada korrapärasemalt. Lisaks sellele tuleb alati pöörata erilist tähelepanu meie lähinaabrusele, eriti Ukrainale, Lääne-Balkani riikidele ja Lõuna-Kaukaasiale, kus me EPP-na oleme jätkuvalt peamine demokraatia ja euroatlantilise integratsiooniprotsessi edendamise eestkõneleja. Me usume, et NATO idaserva heidutus ja kaitse on jätkuvalt esmatähtis. Samuti on vaja tugevdada Atlandi-ülest pühendumist Aafrikale ja lõunapoolsetele naaberriikidele, tunnistades Aafrika ja teiste Atlandi piirkondade ebastabiilsusega seotud kasvavaid probleeme. Kõik see nõuab integreeritumat lähenemisviisi, mis ühendab julgeoleku, rände juhtimise, säästva arengu ja elutähtsa infrastruktuuri vastupidavuse: valdkonnad, kus USA, NATO ja EL peavad tõhusamalt kooskõlastama oma tegevust.

Samuti on vaja tugevdada meie julgeoleku- ja kaitsekoostööd Ühendkuningriigi ja Norraga, kes on ELi strateegilised partnerid ja NATO liitlased. Lisaks tuleks süvendada koostööd Ameerika Ühendriikidega kosmose valdkonnas, mis on strateegiline valdkond, mis aitab kaasa nii majanduskasvule kui ka julgeoleku- ja kaitse-eesmärkidele. Selliseid foorumeid nagu ELi-USA kosmosedialoog tuleks seega veelgi laiendada, et tegeleda ühiste tehnoloogiliste, keskkonnaalaste ja geopoliitiliste väljakutsetega. Kosmos pakub ka võimalusi koostööks teadusuuringute ja teaduse valdkonnas, sealhulgas USA ja Euroopa ülikoolide vaheliseks partnerluseks.

Kuna me reageerime muutuvale dünaamikale, on samuti oluline, et Atlandi-ülene liit oleks jätkuvalt platvormiks, mis edendab ja kaitseb Lääne põhiväärtusi: vabadust, õiglust ja inimväärikust. See tähendab demokraatia, inimõiguste austamise ja õigusriigi põhimõtete toetamist nii meie ühiskonnas kui ka meie ülemaailmses tegevuses. Kasvava autoritaarse mõju ajal ei ole nende väärtuste tugevdamine meie koostöö kaudu mitte ainult moraalne, vaid ka strateegiline kohustus.

Kuigi julgeolekuküsimused on ELi ja USA suhetes esiplaanil, peavad mõlemad pooled tegema koostööd laiemas valikus globaalsetes probleemides, mis panevad praeguse rahvusvahelise korra proovile. EL ja USA peaksid ühiselt võitlema autoritaarsete režiimide tõusu ja suure hulga olemasolevate ja tekkivate hübriidohtude vastu, mis iseloomustavad praegust julgeolekumaastikku, sealhulgas majanduslik sund, terrorism, organiseeritud kuritegevus, eelkõige võitlus narkokartellide vastu, desinformatsioonikampaaniad, välismaine sekkumine meie riikide demokraatlikku toimimisse ja demokraatlike väärtuste õõnestamine kogu maailmas. Me peaksime tegema koostööd oma Atlandi-üleste partneritega, et saavutada mitmepoolsete organisatsioonide, nagu ÜRO ja eelkõige WTO, ammu vajalik reform. Samuti kutsume üles ühtlustama ELi ja USA sanktsioonipoliitikat destabiliseerivate ja rahvusvahelist õigust rikkuvate üksuste vastu, tugevdades seeläbi ühtset rinda reeglitel põhineva rahvusvahelise korra kaitsmisel. Ränne ja kliimamuutused nõuavad samuti meie ühist tähelepanu. Lisaks sellele seisame silmitsi väljakutsetega, mis tulenevad kiirest tehnoloogilisest kasvust ja tehisintellekti arengust. Ainult Atlandi-ülene ühtsus võib tagada, et neid küsimusi käsitletakse asjakohaselt ülemaailmsel tasandil. Lisaks võib ELi ja USA koostöö tugevdamine energiajulgeoleku valdkonnas, sealhulgas tsiviilotstarbelise tuumaenergia ja veeldatud maagaasi valdkonnas, suurendada meie ühist energiavarustuse vastupidavust, toetada üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele ja vähendada sõltuvust autoritaarsetest energiatarnijatest, st loobuda järk-järgult Venemaa fossiilkütustest, sealhulgas veeldatud maagaasist ja naftast. ELile ja USA-le tekitab väljakutse ka Hiina salajane küber- ja luuretegevus ning ebaõiglane kaubanduspoliitika, mis tekitab sõltuvusi ja haavatavust, mida saab kasutada meie vastu. Nende ohtude ärahoidmiseks on vaja tihedat ELi-USA koostööd.

Kõigis neis valdkondades peaksid EL ja USA tegema kahepoolseid koostööd, et leida ühiseid nimetajaid ning tegeleda meie seisukohtade erinevuste ja probleemidega. Seetõttu usume praegu rohkem kui kunagi varem, et ELi ja USA tippkohtumised peaksid toimuma regulaarselt, sest need võiksid olla tugevaks katalüsaatoriks kahepoolsete suhete tugevdamisel, eriti julgeoleku ja kaitse valdkonnas.

Majanduse valdkonnas kauplesid EL ja USA 2024. aastal kaupade ja teenustega 1,6 triljoni euro väärtuses, mis teeb ELi ja USA kaubandussuhted maailma suurimaks kahepoolseks kaubandus- ja investeerimissuhteks. Atlandi-ülesed majandussuhted toetavad miljoneid töökohti mõlemal pool Atlandi ookeani. Mõlemad pooled on omavahel tihedalt seotud ka investeerimisvoogude osas, investeerides teineteise turgudel 5,3 triljoni euro väärtuses, mis rõhutab sügavat majanduslikku integratsiooni ja vastastikust kasu, mis tuleneb Atlandi-ülestest investeeringutest. Selline majanduslik vastastikune seotus ei ole mitte ainult Atlandi-üleste suhete tugisammas, vaid ka ülemaailmse majandusliku stabiilsuse peamine edasiviiv jõud. Kuigi kaubanduspinged on vähenenud, on hiljutine ELi-USA raamleping endiselt tasakaalustamata. Seega peavad EL ja USA pidama läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida täiemahuline vabakaubandusleping ja tugevdada pikaajalist partnerlust, mis on alati rajatud õiglusele, läbipaistvusele ja vastastikusele austusele. Lisaks sellele ei ole kaubanduslikud pinged küll täielikult kõrvaldatud, kuid nüüd tegeletakse nendega aktiivselt ja neid hallatakse lepinguga kehtestatud koostöömehhanismide kaudu, mis vähendab kahju tarbijatele, töötajatele, ettevõtetele ja kogu majandusele. EPP usub, et EL ja USA peavad jätkama läbirääkimisi, et vähendada veelgi tariife ja lahendada edasised vaidlused pigem dialoogi ja diplomaatia kui protektsionistlike meetmete abil, et taastada vastastikune usaldus ja koostöö.

Vaatamata meie tugevatele sidemetele jäävad siiski kaubandustõkked, näiteks regulatiivsed erinevused. Need takistused takistavad ELi ja USA majanduspartnerluse potentsiaali täielikku ärakasutamist, eelkõige seoses ühiste standarditega sellistes valdkondades nagu digitaalsed turud ja tehnoloogia. Seega kutsume üles kasutama kaubandussuhete suhtes julget lähenemisviisi, mille eesmärk on kõrvaldada sellised puudused, vähendada kaubandustõkkeid ja luua raamistik tulevase majanduskoostöö jaoks. Me peaksime püüdlema uute valdkondlike kaubanduslepingute poole, mis võivad käsitleda uusi sektoreid ja väljakutseid. Kuigi Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimised ei olnud edukad, edendaksid olulisematele sektoritele suunatud sihipärasemad lepingud Atlandi-ülest dialoogi ja pakuksid tõhusat kõrgetasemelist platvormi, et kooskõlastada lähenemisviise peamistele ülemaailmsetele kaubandus-, majandus- ja tehnoloogiaküsimustele. Sellised kokkulepped, mis oleksid kooskõlas ülemaailmsete eeskirjadega, tugevdaksid ELi ja USA sidemeid ning edendaksid vabaturu põhimõtteid ja pühendumist avatud majandusele, samas kui me säilitame ideaalse eesmärgi, milleks on täiemahuline vabakaubandusleping, kui kõik tingimused on täidetud. Samal ajal peavad EL ja USA süvendama oma kooskõlastamist, et töötada välja ühtne ja strateegiline lähenemisviis Hiinaga peetava majandusliku ja geopoliitilise konkurentsi juhtimiseks. Ühine lähenemisviis on oluline, et kaitsta majanduslikku julgeolekut ja vältida ebaausat konkurentsi.

Euroopa Rahvapartei saab mängida olulist rolli praeguste kaubanduslike ja poliitiliste pingete leevendamisel, alustades otsest suhtlemist ja koostööd meie USA kolleegidega. Kõnealuse poliitilise teabevahetuse tugevdamine võib viia teadlikuma ja tasakaalustatuma kaubanduspoliitikani ning aidata ennetavalt ennetada võimalikke kaubandusvaidlusi. Seega peaksime mitmekesistama oma suhtluskanaleid USAga, kooskõlastades paremini parlamentaarset diplomaatiat meie EPP-perekonna poliitikute kõrgetasemeliste kohtumistega. Meie parlamentaarsetel assambleedel, sealhulgas NATO parlamentaarsel assambleel ja OSCE parlamentaarsel assambleel, on oluline roll stabiilsete, pikaajaliste suhete edendamisel, mis põhinevad usaldusel ja vastastikusel austusel. Me nõuame tihedamat dialoogi mitte ainult Washingtoni poliitiliste osalejatega, vaid ka 50 erineva riigiga, et olla kodanikele ja kohalikele otsustajatele lähemal. Üldiselt peaksime investeerima piirkondlike võrgustike loomisesse ja püüdlema nähtava kohaloleku poole kõigis riikides, et olla ühenduses paljude ja erinevate sidusrühmadega. See nõuab ka ELi kommunikatsiooni- ja teavitamisstrateegia ajakohastamist.

Lisaks sellele kutsume tulevasi põlvkondi silmas pidades üles suurendama Ameerika ja Euroopa üliõpilaste ja teadlaste vahetust, et tagada, et praegused ja tulevased põlvkonnad jääksid sellele partnerlusele pühendunuks ja et noored ameeriklased õpiksid Euroopat paremini tundma, tutvuksid meie huvide, eluviiside ja kultuuriga ning oleksid teadlikud Atlandi-ülese sideme tähtsusest.

Ameerika Ühendriigid on meie suurim ja tähtsaim kaubandus- ja julgeolekupartner. Atlandi-ülene liit mängib keskset rolli ülemaailmses rahvusvahelises korralduses ja on pikka aega olnud meie vastastikuse heaolu nurgakivi. Me peame seda jätkuvalt tugevdama, kuna nii Ameerika poliitika kui ka ühiskond arenevad, tagades samal ajal, et Euroopa huvid on kaitstud. Pinged meie kaubandussuhetes nõuavad konstruktiivset suhtumist, kuid see nõuab ka Euroopa ühtsust. Selles kontekstis ja pidades silmas praeguseid arenguid, peab Euroopa Liit kandma oma osa, muutudes iseseisvamaks, tugevdades samal ajal transatlantilist sidet, mis ühendab meie kodanikke, ettevõtteid, parlamente ja poliitilist juhtkonda. Me usume, et Euroopa Liit peab töötama selle nimel, et säilitada tugevad suhted USAga. Samal ajal peame reageerima globaalsele tegelikkusele. Usume siiralt, et kiiresti muutuvas maailmas, kus konfliktide kõrval nõuavad meie vahetut tähelepanu ka uued tehnoloogiad, nagu näiteks tehisintellekt, ei ole paremat viisi meie mõlema ühiste huvide edendamiseks kui tugev ja vastastikune Atlandi-ülene liit, mis teenib võrdselt mõlema poole huve. EPP on pühendunud sellele, et juhtida tugevamat ELi selles uuenenud ELi-USA partnerluses.