85 aastat hiljem kordab Putin Stalini kuritegusid

Venemaa sõda Ukraina vastu on jõhker meeldetuletus, et ajalugu võib korduda, kui mineviku kuriteod jäävad tunnistamata ja karistamata. Tsiviilelanike tahtlik tapmine, rünnakud koolidele, haiglatele ja varjupaikadele ning laste massiline küüditamine ja sunniviisiline venestamine kordavad 85 aastat tagasi Nõukogude režiimi poolt naaberriikides toime pandud kuritegusid, mida Venemaa kordab täna Ukrainas.

Putiniga ei saa olla tagasipöördumist tavapärase tegevuse juurde. See peab olema Euroopa kompromissitu seisukoht.

See sõnum on kesksel kohal tänasel tseremoonial Euroopa Parlamendi hoone ees Brüsselis, millega tähistatakse Nõukogude Liidu poolt alates 14. juunist 1941 läbi viidud massiküüditamiste ja poliitiliste repressioonide 85. aastapäeva. Euroopa Parlamendi poolt EPP fraktsiooni algatusel korraldatud tseremoonia jätkab Balti traditsiooni: küüditatute nimede ette lugemine.

"Täna möödub 85 aastat Nõukogude Liidu poolt kümnete tuhandete Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Valgevene ja Moldova elanike vastu toime pandud inimsusevastastest kuritegudest. Kahjuks ei kuulu sellised kuriteod pelgalt ajalukku. Neid pannakse toime siin ja praegu Ukraina inimeste, eriti laste vastu. Venemaa riigi ja selle juhtide nimi võib muutuda, kuid tema teod ei muutu. Täna ei ole tegemist ainult mineviku ohvrite mälestamisega. See on üleskutse kogu Euroopale. Inimelu ja vabaduse väärtust ei tohi kunagi pidada enesestmõistetavaks. Me peame püsti tõusma ja kaitsma neid väärtusi, et mineviku kuriteod ei korduks kunagi," ütles Euroopa Parlamendi liige Riho Terras, Euroopa Rahvapartei fraktsiooni Eesti delegatsiooni juht.

"Mul on hea meel, et sümboolne nimede lugemine on muutumas traditsiooniks. Ajaloo õppetunnid on Euroopa solidaarsuse oluline alus. Ukraina sõda on näidanud, et mineviku kuriteod, kui neid ei tunnistata nõuetekohaselt, võivad taas esile kerkida. Oluline on mitte korrata selliseid vigu nüüd, kui sõjakuriteod on taas muutunud olevikuks," rõhutas Euroopa Parlamendi liige, Leedu delegatsiooni juht Euroopa Rahvapartei fraktsioonis Rasa Juknevičienė.

"Venemaa on küüditanud kümneid tuhandeid ukrainlasi, sealhulgas lapsi, okupeeritud aladelt ja teeb kõik endast oleneva, et kustutada nende identiteet ja tunne, et nad kuuluvad Ukraina rahvusesse. Enam kui 20 000 ebaseaduslikult äraviidud lapsest on tagastatud vaid 2500. Ukraina laste röövimise eest vastutavate isikute nimed on teada ja need isikud tuleb kanda rahvusvahelisse sanktsioonide nimekirja," nõudis Euroopa Parlamendi liige Sandra Kalniete, Läti delegatsiooni juht Euroopa Rahvapartei fraktsioonis.