EPP seisukohavõtt ELi ja Hiina kaubandussuhete kohta

Euroopa Komisjoni ja kõrge esindaja ning asepresidendi 2019. aasta ühisteatis, milles kirjeldati Hiinat korraga nii koostööpartnerina, majanduskonkurendina kui ka süsteemse rivaalina, peegeldab endiselt meie kahepoolsete suhete tegelikkust. ELi ja Hiina vaheline kaubandus on endiselt üks maailma tähtsamaid majanduspartnerlusi, kuid seda iseloomustab üha enam tõeliste võrdsete konkurentsitingimuste puudumine. Kahepoolne kaubavahetus ulatus 2025. aastal 759 miljardi euroni, kuid EL lõpetas aasta tohutu 360 miljardi euro suuruse puudujäägiga, mis vastab 1 miljardile eurole päevas. Hiina tootjatele on viimastel aastatel andnud kunstliku kulueelise tohutute tööstustoetuste kumulatiivne mõju, sellest tulenev ülevõimsus, deflatsioonisurve ja valuutamanipulatsioon. Peking on näidanud ka tendentsi oma domineerimise eskaleerimiseks, kasutades tarneahela sõltuvusi relvana, eriti kriitiliste toorainete puhul, ning suunates poliitiliselt tundlikele Euroopa sektoritele, nagu brändi, sealiha ja piimatooted, vastumeetmetena uurimisi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Kuigi EL ei saa Hiinast lahti siduda, peab ta tegelema kasvava asümmeetriaga, kus Euroopa ettevõtted seisavad silmitsi piiratud turulepääsuga, ebavõrdse kohtlemisega ja tehnosiirde survestamisega, samal ajal kui Hiina ettevõtted naudivad laialdast juurdepääsu Euroopa ühtsele turule. Euroopa Liit on Hiina suurim eksporditurg, mis annab meile väga märkimisväärse mõjuvõimu, mida me veel täielikult ära ei kasuta.

EPP fraktsioon toetab 2026. aasta juunis kokku lepitud ühisavaldust, millega käivitatakse ELi ja Hiina kaubandus- ja investeerimiskonsultatsioonimehhanism ning ühine järelevalve, et tegeleda kaubandus- ja investeerimisalase tasakaalustamatuse, ekspordikontrolli, intellektuaalomandi õiguste ja WTO reformiga. Selleks et saavutada märkimisväärset edu nendel neljal rindel, nõuab EPP fraktsioon järgmist:

EPP KUTSUB ÜLES TEGUTSEMA

EL peaks kasutama oma olemasolevaid kaubanduskaitsevahendeid otsustavamalt, järjepidevamalt ja kiiremini, kuna uurimised võivad praegu kesta kuni 18 kuud, mille jooksul Euroopa tööstusele tekitatud kahju võib juba muutuda pöördumatuks. Selleks on hädavajalik menetlusi lihtsustada, eraldada täiendavaid ressursse ning pakkuda rahalist ja tehnilist toetust ettevõtetele, eriti VKEdele, kes peavad kandma kaubanduskaitsejuhtumitega seotud suuremaid kulusid.
Jätkates arutelu ülemaailmsete makromajanduslike tasakaalustamatuste üle Euroopa Ülemkogu 15.–16. oktoobri 2026. aasta kohtumisel, peaks EL minema kaugemale praeguste vahendite paremast kasutamisest ja töötama välja laiemat, ühtset poliitikakombinatsiooni, sealhulgas tugevdama ELi vahendite valikut uute vahenditega, mis tõhustavad riskide vähendamise jõupingutusi ning tagavad kiiremad reageerimismehhanismid vastumeetmete korral.
EL peab tagama, et kõik kaubandusmeetmed oleksid proportsionaalsed, tõenditel põhinevad ja ajutised ning suunatud negatiivsete tagajärgede minimeerimisele lähedaste partnerriikide suhtes, eesmärgiga taastada võrdsed konkurentsitingimused ja muuta Euroopa ettevõtted konkurentsivõimelisemaks, mitte aga tööstusharusid lõputult kaitsta.
EL peaks tõhusalt võitlema oma kaubanduse kaitsemeetmete kõrvalehoidmise vastu, sealhulgas ümberlaadimise, marsruudi muutmise ning valeandmete esitamise või kaupade päritolu jälgitavuse puudumise vastu.
EL peaks püüdlema suurema kooskõla poole institutsioonide ja liikmesriikide vahel, kuna killustunud riiklikud lähenemisviisid nõrgendavad Euroopa ühist mõjuvõimu.
EL peaks võtma kasutusele sihipärasema, strateegilisema ja sektoripõhise lähenemisviisi, keskendudes meie tööstusvõimsuse tuumaks olevatele sektoritele ja väärtusahelatele, nagu masinaehitus, keemiatööstus ja autotööstus, samuti julgeoleku ja kaitse seisukohalt olulistele sektoritele, kriitilisele infrastruktuurile ja tehnoloogiatele, nagu tehisintellekt.
EL peaks vastu astuma vastumeetmetena algatatud kaubandusjuurdlustele ja muudele ebaõiglastele kaubandustavadele, mis on suunatud tundlikele Euroopa põllumajandus- ja toiduainete eksporditoodetele, tugevdades varajase hoiatamise mehhanisme ja tagades tõhusa toetuse mõjutatud Euroopa tootjatele, et vältida Euroopa põllumajanduse muutumist majandusliku surve ja poliitiliste vastumeetmete sihtmärgiks.
EL peaks majandusliku surve vastu kaitsma end tehnoloogilise ja geograafilise mitmekesistamise kaudu, nii tarneahela osapoolte kui ka transporditeede osas, kooskõlas peagi kasutusele võetava mitmekesistamisvahendiga. Seda lähenemisviisi peaksid toetama regulaarsed stressitestid, mis hõlmavad otseseid ja kaudseid tarneahela sõltuvusi ning asendustoodete kättesaadavust, samuti majandusliku mõju hindamised, et jälgida mõju tootjatele ja tarbijatele.
EL peaks tugevdama koostööd usaldusväärsete partneritega, et lahendada kriitiliste toorainete sõltuvuse probleeme, sealhulgas sisemise tootmise, töötlemise ja varude loomise kaudu, tuginedes RESourceEU-programmile, kaaluma Euroopa kriitiliste toorainete keskuse loomist, ning toetama mitmepoolseid algatusi, nagu Pax Silica, samuti jälgima õigusakte, mis piiravad meie kriitiliste toorainete eesmärkide täitmist.
EL peaks edasi liikuma vabakaubanduslepingute ratifitseerimisega selliste riikide ja partneritega nagu Kanada, Mercosur, India, Austraalia ja Indoneesia, samuti lepinguläbirääkimistega selliste partneritega nagu Araabia Ühendemiraadid, Filipiinid, Malaisia ja Tai, tagades samal ajal, et nendes läbirääkimistes kaitstakse nõuetekohaselt Euroopa huve ja tundlikke sektoreid.
EL peaks minema kaugemale ühistest ekspordikontrollieeskirjadest ja edendama hindamis- ja lubade andmise tavade suuremat ühtlustamist Euroopa tasandil, vähendades liikmesriikidevahelist killustatust, austades samas riiklikke pädevusi ning tuginedes välismaiste otseinvesteeringute kontrollimise määrusega saavutatud olulisele edule.
EL peaks liikuma välismaiste otseinvesteeringute haldamiseks ühtse vahendi, protsessi ja eeskirjade kogumi suunas, mida kohaldatakse proportsionaalselt, läbipaistvalt, geostrateegiliselt ja tõenditel põhinevalt.
EL peaks tugevdama tollijärelevalvet, tugevdama OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri ning kohaldama liidu tolliseadustiku alusel uusi ühtlustatud sanktsioone nõuetele mittevastavate e-kaubandusplatvormide suhtes ning kasutama digiteenuste seadust, et tagada, et veebiturud kontrolliksid ettevõtjaid ja tagaksid jälgitavuse.
EL peab tagama, et tema kaubandus- ja majandusjulgeolekupoliitikas võetaks arvesse Hiina jätkuvat toetust Venemaa sõjamajandusele, sulgedes finants- ja kaubandusvahendajate kaudu toimuvad kõrvalehoidmisteed.
EL peaks kooskõlas oma ühe Hiina poliitikaga kinnitama oma pühendumust säilitada status quo Taiwani väinas, tuletades meelde, et piirkonna stabiilsus ja vaba kaubavool on hädavajalikud globaalsete tarneahelate ja ELi majandusjulgeoleku jaoks.
EL peaks suurendama oma strateegilist asendamatust Hiina jaoks, laiendades Hiina sõltuvust EList sellistes sektorites nagu tsiviillennundus, pooljuhid, farmaatsia ja biotehnoloogia.
EL peaks kooskõlastama oma reageeringut usaldusväärsete partneritega, sealhulgas Ameerika Ühendriikidega, nii kahepoolselt kui ka rahvusvahelistel foorumitel, nagu G7, ühendades vastastikuse toetuse ühiste vastumeetmetega, et kaitsta end Hiina majandusliku surve eest.
EL peaks tegema jõupingutusi võrdsete konkurentsitingimuste taastamiseks Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), vabastades vaidluste lahendamise süsteemi ummikseisust ning vaadates läbi subsiidiumide ja kaitsemeetmete eeskirjad.

Euroopa ei soovi vastasseisu Hiinaga, vaid õiglast ja tasakaalustatud suhet, mis rajaneb vastastikusel usaldusel, mis on saavutatud austuse, selgete eeskirjade ja vastastikkuse kaudu. Nüüd, kui parlamentaarsed suhted on taastatud, peaksime kasutama võimalust edendada avatud ja konstruktiivset dialoogi, jäädes samas kindlaks Euroopa õigustatud huvide kaitsmisel.