Tehisintellekti kujundamine enne, kui see hakkab ühiskonda kujundama

Tänapäeval võib sotsiaalmeedias sirviv teismeline mõne minuti jooksul kohata deepfake-poliitilist kõnet, tehisintellekti loodud laulu, võltsitud uudislugu ja digitaalselt taastatud Beatlesi salvestust. Küsimus ei ole enam selles, kas tehisintellekt muudab meie ühiskondi. See on juba juhtunud. Tõeline küsimus on selles, kas suudame anda kodanikele, eriti noortele, vajalikud oskused, et nad saaksid selles uues reaalsuses toime tulla, säilitades samal ajal väärtused, mis iseloomustavad meie demokraatiat ja kultuure. 

Tehisintellekt muudab seda, kuidas me õpime, loome, suhtleme ja osaleme avalikus elus. Hariduses pakub see enneolematuid võimalusi isikupärastatud õppimiseks ja teadmistele juurdepääsuks. Kultuuris avab see uusi võimalusi kunstiliseks eneseväljenduseks, kultuuripärandi säilitamiseks ja loominguliseks koostööks. Siiski kaasnevad nendega tõsised riskid, alates desinformatsioonist ja manipuleerimisest kuni ohtudeni intellektuaalomandile, kunstilisele terviklikkusele ja demokraatlikule arutelule. 

EPP fraktsiooni jaoks ei ole see lihtsalt arutelu tehnoloogia üle. See on arutelu demokraatia, hariduse, kultuuri ja Euroopa tulevase konkurentsivõime üle. Tehisintellekt mõjutab juba praegu seda, kuidas kodanikud teabele juurde pääsevad, kuidas kultuuri luuakse ja tarbitakse ning kuidas noored suhtlevad neid ümbritseva maailmaga. 

Kuna tehisintellekti loodud sisu on meie igapäevaelus üha enam esindatud, muutub läbipaistvus hädavajalikuks. Kodanikud peaksid suutma aru saada, millal ja kuidas on tehisintellekti kasutatud teksti, piltide, helisalvestiste või videote loomiseks. Usaldus digiajastul sõltub mitte ainult innovatsioonist, vaid ka selgusest ja vastutusest. 

Kogu Euroopas on sotsiaalmeedia muutunud nooremate põlvkondade peamiseks teabeallikaks. Ajal, mil tehisintellekt suudab suurel määral luua veenvaid tekste, pilte, helisalvestusi ja videoid, on faktide eristamine väljamõeldisest muutumas üha raskemaks. Selle tagajärjed mõjutavad usaldust institutsioonide vastu, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kodanike võimet osaleda demokraatlikus elus sisuliselt. 

Samal ajal muudab tehisintellekt kultuuri viisil, mis oleks veel mõni aasta tagasi tundunud kujuteldamatu. Tehisintellekti tehnoloogia kasutamine John Lennoni hääle taastamiseks ja The Beatles’i laulu „Now and Then” valmimiseks näitas, kuidas tehnoloogia võib inimloovust pigem täiendada kui asendada. 

Kuid tehisintellekt tõstatab ka põhimõttelisi küsimusi autentsuse kohta. Rohkem kui kaheksa kümnest eurooplasest ütlevad, et eelistavad inimeste loodud sisu tehisintellekti loodule. Nad mõistavad, et kultuur ei ole lihtsalt sisu tootmine. See on eneseväljendus, identiteet ja inimestevahelised sidemed. 

Nagu paavst Leo XIV märgib oma hiljutises entsüklikas „Magnifica Humanitas”, ei ole tehisintellekt neutraalne ei oma arengus ega mõjus. Arendajate, ettevõtete, poliitikakujundajate ja kasutajate tehtud valikud mõjutavad kõik seda, kuidas need tehnoloogiad kujundavad meie ühiskondi, majandusi ja demokraatiat. Seetõttu peab Euroopa lähenemisviisi juhtima lihtne põhimõte: innovatsioon ja vastutus peavad arenema käsikäes. 

EPP fraktsioon usub, et Euroopa peab võtma tehisintellekti omaks kui edasiliikumise vahendi, tagades samal ajal, et selle keskmes jäävad inimloovus, demokraatlikud väärtused ja kultuuriline mitmekesisus. Kuigi Euroopa on juba astunud olulisi regulatiivseid samme, ei piisa ainult õigusaktidest. 

Praegune õigusraamistik ei ole loodud kultuuri- ja loomemajanduse kõikide eripärade arvessevõtmiseks. Kultuuri- ja loomemajanduse tehisintellekti strateegia, mille Euroopa Komisjon peaks käivitama 2027. aasta alguses osana Euroopa kultuurikompassist, peaks seetõttu olema ambitsioonikas, terviklik ja pöörama tähelepanu kodanike muredele. 

Generatiivsed tehisintellekti süsteemid tuginevad suuresti kultuuri- ja loomemajanduse teostele, kuid loojatel puudub sageli läbipaistvus selle osas, kuidas nende teoseid kasutatakse ja kas neile makstakse õiglast tasu, kui nende teostest luuakse väärtust. Samal ajal määravad soovitusalgoritmid üha enam seda, mida inimesed veebis näevad, kuulevad ja avastavad. 

Kui need süsteemid eelistavad mastaapsust ja äriliselt prognoositavaid tulemusi, riskime me sõltumatute loojate, vähemuskeelte ja kultuurilise mitmekesisuse marginaliseerimisega, mis on Euroopa identiteedi tuumaks. 

Seetõttu peab haridus saama meie esimeseks kaitseliiniks ja suurimaks võimaluseks. 

Digitaalset kirjaoskust, meediapädevust ja tehisintellekti alaseid teadmisi tuleks pidada^21. sajandi olulisteks oskusteks. Noored eurooplased peavad õppima mitte ainult tehisintellekti vahendeid kasutama, vaid ka mõistma nende piiranguid, hindama teavet kriitiliselt ja tunnistama manipuleerimist, kui nad sellega kokku puutuvad. Samal ajal tuleb toetada loojate, kultuuriorganisatsioonide ja haridusasutuste kohanemist kiiresti muutuva digitaalkeskkonnaga. 

Aeg ei saaks olla kiireloomulisem. Tehisintellekti võimekus areneb kiiremini, kui meie institutsioonid, haridussüsteemid ja kultuuripoliitika suudavad kohaneda. Geopoliitilise konkurentsi ja polariseerumise suurenemise ajal peab Euroopa investeerima oma inimeste oskustesse, loovusse ja vastupidavusse. 

Euroopa seisab nüüd otsustava valiku ees. Me võime lubada tehisintellektil kujundada meie ühiskondi äriliste stiimulite järgi või tagada, et see teenib inimeste loovust, demokraatlikku vastupidavust ja kultuurilist mitmekesisust. 

Tulevikku ei otsusta ainult algoritmid. Selle otsustavad väärtused, mille me neisse sisse programmeerime, ja kodanikud, keda me hariduse kaudu tugevdame. Kui me suudame seda õigesti teha, ei vähenda tehisintellekt meie inimlikkust. See aitab meil seda väljendada täielikumalt kui kunagi varem.