Ülemaailmne ajakirjandusvabaduse päev: demokraatia rindejoon on lähemal kui te arvate

Kuigi mõned ajakirjanikud reisivad sõjapiirkondadesse, et kajastada konflikte, avastavad üha enam ajakirjanikke, et tõeline lahing käib kodus. Daphne Caruana Galizia, Peter R. de Vriesi, Ján Kuciaki ja tema kihlatu mõrvad ei olnud üksikud kuriteod - need on sügavama kriisi sümptomid. Euroopa ajakirjandusvabadust ei saa enam pidada enesestmõistetavaks; see on pideva surve all.

Need rünnakud ei ole ainult rünnakud üksikisikute vastu. Need on rünnakud demokraatliku korra tuumiku vastu. Ajakirjanikud paljastavad korruptsiooni, organiseeritud kuritegevust ja võimu kuritarvitamist - ja just seetõttu on nad sihtmärgiks. Kui ajakirjanikke hirmutatakse, kaevatakse kohtusse või tapetakse, on sõnum selge: tõde muutub ohtlikuks.

Mõrv on kõige äärmuslikum tegu, kuid repressioonid algavad harva vägivallaga. See algab vaikimisega - peene survega, juriidilise manipuleerimisega ja diskrediteerimiskatsetega. Just seepärast ei tohi poliitiline vastutus olla pelgalt deklaratiivne, vaid konkreetne ja otsustav.

EPP fraktsioon tegutseb selle teadvusega. SLAPP-vastase direktiivi vastuvõtmisega oleme saatnud selge sõnumi: õigussüsteemi ei tohi kasutada kriitiliste häälte vaigistamise vahendina. Need, kes kuritarvitavad kohtuid avalike huvide lämmatamiseks, peavad silmitsi seisma tagajärgedega. Demokraatias ei ole ruumi nende hirmutamiseks, kes räägivad tõtt.

Samal ajal on Euroopa meediavabaduse seadus oluline samm meie demokraatliku süsteemi vastupanuvõime tugevdamise suunas. See kaitseb toimetuste sõltumatust, tagab suurema läbipaistvuse ja tugevdab pluralismi. Vaba ja sõltumatu meedia ei ole luksus - see on toimiva demokraatia nurgakivi.

Maailma ajakirjandusvabaduse päeval ei tohi me leppida mälestustega. Tegelik küsimus on: kas ajakirjanikud on täna turvalised? Kas nad saavad töötada ilma hirmu, poliitilise surve või majandusliku sunnita? Kui vastus on eitav, siis ei ole meie võitlus veel lõppenud.

Meediavabadus on habras - isegi demokraatlikes riikides. See sõltub poliitilisest tahtest, õigusaktidest ja ühiskondlikest väärtustest, mida me iga päev kujundame. Seepärast on meie kohus selgelt ja otsustavalt kaitsta neid, kes kaitsevad tõde.

Täna avaldame austust neile, kes on selles võitluses oma elu kaotanud. Nende julgus kohustab meid. Sest kui tõde muutub sihtmärgiks, ei ole vaikimine valikuvõimalus.

Demokraatia rindejoon on lähemal kui me arvame - ja meie kõigi ülesanne on seda kaitsta.