EPP fraktsiooni seisukoht 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta

Fraktsioon PPE usub, et tugev Euroopa Liit peab olema varustatud tugeva ja pikaajalise eelarvega, mis suudab täita strateegilisi prioriteete, reageerida adekvaatselt ettenägematutele sündmustele, tegeleda kodanike muredega - ka perede toetamise kaudu - ning aidata kaasa ELi muutmisele kaasaegseks, jätkusuutlikuks ja vastupidavaks majanduseks ja ühiskonnaks. ELi eelarve peab keskenduma Euroopa avalikele hüvedele, tooma ELi lisaväärtust ja looma sünergiat riiklike ja ELi projektide vahel, tagades samas, et piiriülene, kohalik ja piirkondlik mõõde muutuks olulisemaks. Tõeline edu seisneb käegakatsutavate tulemuste saavutamises meie prioriteetide osas, mis nõuab majandusliku tõhususe ja poliitilise teostatavuse huvides nõuetekohast kooskõlastamist tasandite vahel, kus poliitikat hallatakse, ja tasandite vahel, kus seda rahastatakse.

1. Mitmeaastase finantsraamistiku ülesehitus

EPP on kindlalt veendunud, et mitmeaastase finantsraamistiku tulevane ülesehitus ja ülesehitus peab kaitsma Euroopa Parlamendi kui seadusandliku, eelarve- ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise asutuse rolli . Ta jääb kindlalt kaitsma parlamendi õigust kasutada oma volitusi ja eelisõigusi täies ulatuses demokraatliku legitiimsuse huvides.

Üks riiklik kava liikmesriigi kohta ei saa olla aluseks ühisele eelarve täitmisele suunatud kulutustele pärast 2027. aastat. Regionaalarengu raamprogramm ei tohiks olla liidu eelarve plaan, sest sellel mudelil on mitmeid puudusi, eelkõige selle loomupärane liigne tsentraliseerimine. Piirkondlik ja kohalik tasand peab jääma ühise halduskava tulevase kujundamise keskmesse.

• Fraktsioon PPE rõhutab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku puhul ei tohiks RRFi riiklikke kavasid sellisena korrata . Tulevane ELi eelarve peaks olema kavandatud nii, et see toetaks ELi poliitikavaldkondade, nagu ühtekuuluvus- või põllumajanduspoliitika, edukat rakendamist ning võimaldaks nende ühiste ja konkreetsete eesmärkide täitmist.
  

• Fraktsioon PPE on mures, et ELi rahastamine koostöös liikmesriikidega sõltub konkreetsete reformidega seotud vahe-eesmärkide ja eesmärkide täitmisest riiklikul tasandil. Fraktsioon kavatseb seda võimalust kaaluda ainult juhul, kui need reformid on tõestatud proportsionaalsed, hästi kalibreeritud, otseselt seotud asjaomaste ELi poliitikavaldkondadega ja kehtestatud asjakohasel tasandil (riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil). Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning teisi abisaajaid ei saa karistada ega võtta vastutusele reformide eest, mida ei rakendata riiklikul tasandil.
  

• Fraktsioon ootab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll asjaomaste kavade väljatöötamisel, läbirääkimistel ja rakendamisel säiliks täielikult. Piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused tunnevad paremini kohapealseid vajadusi ja eripärasid ning kohapõhine lähenemisviis, mitmetasandiline valitsemine ja partnerlus on peamised põhimõtted, mis peaksid olema järgmise mitmeaastase finantsraamistiku aluseks. Tugev piirkondlik ja kohalik suutlikkus tagab tõhusa rakendamise ja annab suurima lisandväärtuse.
  

• Fraktsioon PPE nõuab, et põllumajanduse, kalanduse ja ühtekuuluvuse rahastamine oleks tagatud eraldi struktuurides ja et neil oleks selgelt määratletud ja eraldatud assigneeringud, mis järgivad nende vastavaid väljakujunenud põhimõtteid.
  

• ERP fraktsioon usub, et kuigi paindlikkus peaks olema tulevase mitmeaastase finantsraamistiku reformi põhielement, ei tohiks see kahjustada ELi rahastamise piisava prognoositavuse tagamist. Sellega seoses eeldab fraktsioon, et piirkondadele antakse ka edaspidi eelnevalt kindlaks määratud eelarvevahendid, mis võimaldavad neil projekte kavandada ja ellu viia.
  

Konkurentsivõimefond, kui seda kavandatakse suure katusfondina, mis ühendab mitu edukat ELi programmi üheks, ei ole sellisel kujul vastuvõetav, sest see võib ohustada nende programmide algseid eesmärke.

• Fraktsioon PPE rõhutab, et programm "Horisont Euroopa " peaks säilitama oma kaubamärgi ja terviklikkuse ning jääma järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldiseisvaks ELi programmiks. Euroopa Teadusnõukogule ja Euroopa Innovatsiooninõukogule tuleks ette näha eraldi assigneeringud, tagades seega, et tipptase jääb ELi teadus- ja innovatsioonipoliitika nurgakiviks. Horisont Euroopa ja muud ELi juhtprogrammid, mis soodustavad majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tuleks lisada eraldi mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki, selle asemel, et need ühendada ühtsesse konkurentsivõime fondi.
  

• Fraktsioon PPE leiab, et tulevane konkurentsivõime fond tuleks välja töötada InvestEU ja EIFi mudelite alusel ning kasutada ära erinevaid rahastamisallikaid, sealhulgas tagatisi, laene ja omakapitali. See peaks esmajärjekorras võimendama erasektori rahastamist ning võimaldama alustavatele ettevõtjatele, VKEdele ja suurettevõtetele lihtsamat juurdepääsu rahastamisele.
  

• Fraktsioon PPE rõhutab, et konkurentsivõime fond peaks toetama VKEsid ja investeerima innovatsiooni edendamisse jõulise ja horisontaalse poliitika kaudu, mis mõjutab kõiki majandussektoreid, mis on olulised konkurentsivõime säilitamiseks ja ühtse turu terviklikkuse kaitsmiseks. See peaks keskenduma mikromajanduslike tingimuste parandamisele kogu liidus ning tagama, et kõik liikmesriigid saaksid kasu, et edukalt tugevdada Euroopa konkurentsivõimet maailmaturul ja järgida ülemaailmsel turul põhinevat loogikat, andes toetusi tööstusprojektidele, mis seisavad maailmaturul silmitsi ebavõrdsete tingimustega ja millel on liidu konkurentsivõime jaoks strateegiline väärtus.
  

Uus Euroopa siseturu rahastamisvahend

• Fraktsioon PPE nõuab, et pikemaajalisi ja struktuurilisi investeerimisvajadusi käsitletaks konkurentsivõime fondist eraldi Euroopa siseturu rahastamisvahendi kaudu, et tagada prognoositavus infrastruktuuriinvesteeringute ja planeerimise jaoks, sealhulgas ühtse turu struktuurilise süvendamise meetmete jaoks. Uus rahastamisvahend peaks tuginema Euroopa Ühendamise Rahastule, millel on selge strateegiline fookus ja suurem Euroopa lisandväärtus.

• Siseturu rahastamisvahend peaks olema tihedalt seotud uue ühtse turu strateegiaga ja selle eesmärk peaks olema ühtse turu potentsiaali täielik ärakasutamine, ühendades struktuurireformid pikaajaliste investeeringutega kriitilise tähtsusega ja piiriülese infrastruktuuri, sealhulgas elektrivõrkude, raudteede ja sidevõrkude ühendamise kaudu kogu Euroopas.
  

Komisjoni kavandatud ülemaailmne Euroopa fond välistegevuse rahastamise uuendamiseks tekitab fraktsiooni PPE jaoks tõsist muret.

• ERP fraktsioon tuletab meelde, et praeguses mitmeaastases finantsraamistikus on mitmete programmide ühendamine põhjamõõtme ja integratsiooni rahastamisvahendisse tekitanud mitmeid probleeme ning läbipaistmatust eelarve nomenklatuurist tulenevaid märkimisväärseid probleeme.
  

• EPP fraktsioon rõhutab, et mis tahes programmide vähendamist peab tasakaalustama palju üksikasjalikum eelarveridade jaotus, et eelarvepädevad institutsioonid saaksid teostada nõuetekohast aruandlust ja tagada, et iga-aastase eelarvemenetluse ja eelarve täitmise käigus tehtavad otsused oleksid sisulised.
  

• Fraktsioon PPE rõhutab, et kuigi EL ja selle liikmesriigid on maailma suurimad arengukoostöö doonorid, on see juhtpositsioon puudulik. Komisjoni suur tuginemine rakenduspartnerite kaudu toimuvale kaudsele juhtimisele varjutab sageli ELi rolli, mis on suuresti tingitud liiga keerulistest sise-eeskirjadest.
  

• Fraktsioon PPE nõuab, et kõik ÜVJP kulutused oleksid ELi eelarve lahutamatu osa, välja arvatud sõjaliste või kaitseoperatsioonide puhul, et tagada täielik läbipaistvus ja nõuetekohane parlamentaarne järelevalve.
  

ERP fraktsioon usub, et on selge vajadus liikuda tõelise kaitseliidu suunas, eelkõige ühishangete ja ühise kaitsevõime ning Euroopa tööstusliku ja tehnoloogilise baasi loomise osas, kooskõlastatult NATOga ning austades täielikult nii neutraalsuskohustusi kui ka üksikute ELi liikmesriikide konkreetseid julgeolekuprobleeme. Seda eesmärki on võimalik saavutada uuendatud kaitsekulutuste kaudu, mille puhul kõik asjaomased ELi programmid koondatakse mitmeaastase finantsraamistiku eraldi rubriiki.

Kriisivalmidus. ELi eelarve ei ole kavandatud nii, et see suudaks piiratud paindlikkuse tõttu adekvaatselt reageerida ettenägematutele olukordadele ja vastata uutele vajadustele.

• Fraktsioon PPE nõuab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus oleks olemas piisav kriisidele reageerimise suutlikkus ja et igas rubriigis oleks piisavalt varu. Kulutuskavades peaks säilima märkimisväärne sisseehitatud paindlikkusreserv, mille eraldamise konkreetsetele poliitilistele eesmärkidele otsustab eelarvepädev asutus.
  

• Fraktsioon on mures loodusõnnetuste kasvava mõju pärast, mis on sageli kliimamuutuste tulemus ja seetõttu tõenäoliselt tulevikus sagedamini ja intensiivsemalt toimuvad. Meie arvates peaks 2027. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik sisaldama ainult kahte mitmeaastase finantsraamistiku erivahendit, millest üks on ette nähtud solidaarsuse tagamiseks loodusõnnetuste korral ja teine üldotstarbeliseks kriisidele reageerimiseks.

2. 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suurus

Ajal, mil liit seisab silmitsi üha suurema hulga kriisidega ja vajadus tegutseda on hädavajalik, peab 2027. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik olema varustatud suuremate vahenditega võrreldes 2021-2027. aasta perioodiga. ELi eelarve peab olema asjakohaselt varustatud vajalike vahenditega, et tegeleda nii praeguste kui ka uute poliitiliste prioriteetidega ning olla suuteline täitma oma õiguslikke kohustusi ja maksma tagasi järgmisest ELi põlvkonnast tuleneva võla.

• Fraktsioon PPE leiab, et toiduainete tootmine ja toiduga kindlustatus on strateegilise autonoomia olulised komponendid ning et 2027. aasta järgne ÜPP peaks saama kasu sihtotstarbelisest eelarvest, mis jääks vähemalt praegusele tasemele, võttes arvesse inflatsiooni, et vältida põllumajandustootjate toetuste tegeliku väärtuse vähenemist. Otsetoetused tuleb säilitada, sest need annavad selget Euroopa lisandväärtust ning on tugev toetus tootmisele ja põllumajandustootjate sissetulekule, samas kui sihtotstarbelist toetust tuleks jätkuvalt anda pereettevõtetele ja noortele põllumajandustootjatele. Järgmine mitmeaastane finantsraamistik peaks samuti tagama ELi kalanduse ja vesiviljeluse piisava rahastamise, et tagada sektori konkurentsivõime, uuenduslikkus ja pühendumine süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele. Fraktsioon PPE toetab kindlalt POSEI programmi ja selle rahaliste vahendite eraldamise tugevdamist, arvestades selle olulist rolli äärepoolseimate piirkondade põllumajandustegevuse ja toiduga varustamise säilitamisel, ning nõuab lisaks eraldi POSEI programmi loomist, et toetada kalandust ja vesiviljelust äärepoolseimates piirkondades.
  

• ERP fraktsioon leiab, et ajakohastatud ühtekuuluvuspoliitika peaks edendama majanduskasvu, edendama piirkondade vahelist lähenemist ja vältima ühtse turu killustumist, kuid tegelema ka uute väljakutsetega, nagu eluasemete või demograafiline langus. Järgmine mitmeaastane finantsraamistik peaks jätkuvalt toetama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, pakkudes sihipärast toetust kõigile piirkondadele, ning nõuab seetõttu, et ELi ühtekuuluvuspoliitikale eraldataks reaalselt vähemalt sama palju vahendeid kui praegusel perioodil.
  

• Fraktsioon PPE rõhutab, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik peaks edendama konkurentsivõimet, suurendama liidu innovatsioonivõimet ja tegema investeeringuid liidu strateegilise autonoomia tagamiseks. Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleks eraldada ja seada prioriteediks ELi juhtprogrammide rahastamine muu hulgas teadusuuringute ja innovatsiooni (sealhulgas alusuuringute), energeetika, transpordi ja digitaalse infrastruktuuri ning üleeuroopaliste võrkude lõpuleviimise, tervishoiu ja biotehnoloogia valdkonnas, pidades silmas suuri tervishoiuprobleeme.
  

• Fraktsioon PPE kutsub üles liikuma tõelise kaitseliidu suunas, kusjuures järgmine mitmeaastane finantsraamistik peaks toetama terviklikku julgeolekualast lähenemist, suurendades investeeringuid nii tsiviil- kui ka sõjalisse võimekusse Euroopa eelistamise põhimõtte alusel, kui Euroopa alternatiiv on kättesaadav. Fraktsioon leiab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata liidu idapiiri tugevdamisele, eelkõige ELi idapoolsetele piirkondadele, mis piirnevad Venemaa, Valgevene või Ukrainaga, mis on jätkuvalt kriitiline telg heidutuse, vastupanuvõime ja kogu liidu kaitse seisukohalt. Kaitsekulutused peavad käima käsikäes liidu muude pikaajaliste investeeringutega.
  

• Fraktsioon PPE nõuab piisavat rahastamist, et toetada juhtprogrammi Erasmus+ , tunnustades selle ainulaadset panust haridusliku liikuvuse ja õppimise edendamisse kogu Euroopas, samuti kultuurisektorisse , mis on Euroopa identiteedi kujundamisel ülioluline.
  

• Fraktsioon leiab, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik peaks tagama vajalikud vahendid, et adekvaatselt tegeleda liidu peamiste väljakutsetega, näiteks rände ja ELi välispiiride tõhusa kaitse valdkonnas, sealhulgas piiriinfrastruktuuri rahastamine, ning toetada liidu välistegevust, sealhulgas humanitaarabi, et edendada püsivat rahu, stabiilsust ja julgeolekut.
  

Fraktsioon PPE on veendunud, et ELi eelarve üldine tase peab olema vastavuses liidu pikaajaliste poliitikavaldkondade rahastamisvajadustega, uute ELi prioriteetide, eelkõige kaitse ja konkurentsivõime jaoks vajalike täiendavate rahaliste vahenditega, üldist majandushuvi pakkuvate riiklike majandusharude võla tagasimaksmise vajadustega ning liidu reageerimisvõimega uutele šokkidele ja kriisidele, jättes samas piisavalt varu, et rahuldada muutuvaid kulutusvajadusi. Seetõttu kutsub fraktsioon PPE üles, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleks loobuda ajalooliselt piiravast, iseenesest kehtestatud tasemest, milleks on 1% kogurahvatulust.

3. Lihtsustamine

Ülereguleerimist ja bürokraatiat tuleb ELi vahendite lõppsaajate jaoks esmajärjekorras oluliselt vähendada. Lihtsustamine tuleb saavutada, järgides täielikult aluslepingutes sätestatud institutsioonilist tasakaalu. On oluline, et teave ELi lõplike abisaajate kohta oleks tulevastes programmides avalikult kättesaadav. Fraktsioon PPE peab digitaliseerimist võtmetähtsusega elemendiks haldusprotsesside lihtsustamiseks ja ajakohastamiseks.

• Fraktsioon PPE kutsub üles lihtsustama oluliselt ELi kulutusi käsitlevaid eeskirju lõplike abisaajate jaoks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, pöörates erilist tähelepanu VKEde vajadustele, kes seisavad sageli silmitsi ebaproportsionaalselt suure halduskoormusega. Lihtsam eelarve peab olema ka läbipaistvam, võimaldades paremat aruandlust, kontrolli ja kulutuste kontrollimist ning vähendades topeltrahastamise, väärkasutuse ja pettuse ohtu. Seetõttu nõuab EPP fraktsioon koostalitlusvõimelist IT-aruandlussüsteemi koos ühtlustatud andmestandardiga, et jälgida rahavooge tegelikele lõppsaajatele ja rakendamise eest vastutavatele asutustele.
  

• Lihtsustamist ja paindlikkust ei tohiks kasutada ettekäändena, et anda komisjonile lihtsalt rohkem volitusi vahendite eraldamisel ja vahendite ümberpaigutamisel programmide vahel ilma vajaliku kontrolli ja tasakaalustatuseta parlamendi kui eelarve täitmisele heakskiidu andmise ja eelarvepädevate institutsioonide arvelt.

4. Juhtimine ja kontroll

• Fraktsioon PPE on kindlalt vastu igasugusele katsele tõrjuda Euroopa Parlamenti kõrvale tema kui kaasõiguslooja, eelarve- ja eelarve täitmisele heakskiitu andva asutuse rollis. Parlament kui liidu ainus eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav asutus, kes vastutab komisjoni hoolika kontrolli eest, peaks saama oma rolli täies ulatuses täita. Selles kontekstis on fraktsioon PPE vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 kasutamisele õigusliku alusena mis tahes uue õigusakti ettepaneku puhul, mis mõjutab liidu eelarvet.
  

• Tulevaste tulemuspõhiste vahendite puhul on oluline, et rahastamine oleks selgelt seotud tulemustega. Seetõttu rõhutab fraktsioon PPE, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik ei tohiks tugineda tulemuspõhistele vahenditele, kui sellega seotud rahastamine ei ole selgelt seotud konkreetsete investeeringute või projektidega ja vastavate reformidega.
  

• Fraktsioon rõhutab ELi vahendite läbipaistvuse, jälgitavuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise nõuet kooskõlas ELi lepingu, ELi toimimise lepingu ja finantsmäärusega ning asjakohaste kontrollikoja aruannete soovituste ja järeldustega.

5. Tingimuslikkus ELi eelarves

EL peab kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid ELi eelarve kaitsmiseks. Liidu väärtuste ja põhiõiguste järgimine on ELi vahendite kättesaadavuse oluline eeltingimus.

• Fraktsioon PPE rõhutab, et õigusriigi tingimuslikkuse mehhanism tuleb säilitada ja tugevdada. See peab olema selgelt seotud ELi finantshuvide kaitsega.
  

• ERP fraktsioon rõhutab, et mehhanismi käivitamisel tuleks kohaldada objektiivseid kriteeriume ja standardeid ning liikmesriike tuleks kohelda võrdselt.
  

• Fraktsioon PPE kutsub üles parandama lõplike abisaajate kaitset, et kaitsta nii piirkondi ja omavalitsusi kui ka teisi abisaajaid, näiteks üliõpilasi, teadlasi või VKEsid.
  

ERP fraktsioon rõhutab, et ühtse turu mõõde on väga oluline ning ELi eelarvet mõjutavate ühtse turu eeskirjade, näiteks riigihangetega seotud eeskirjade rikkumisi tuleks tingimuslikkuse mehhanismi raames arvesse võtta tingimusel, et nende eeskirjade rikkumine põhineb selgetel objektiivsetel asjaoludel ja on seotud ELi finantshuvidega.

6. Horisontaalsed põhimõtted

Fraktsioon PPE rõhutab, et liidu eelarves tuleb süvalaiendamist teha tõhusalt ja tulemuslikult, järgides proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtteid. Praeguseid horisontaalseid põhimõtteid tuleb ajakohastada kooskõlas liidu poliitiliste eesmärkidega, tagades samas, et finantsabi saajate bürokraatlikku koormust vähendatakse.

• Fraktsioon PPE rõhutab konkurentsivõime ja valmisoleku süvalaiendamise tähtsust liidu programmides.
  

• ERP fraktsioon nõuab, et süvalaiendamise eesmärkide seadmine ei tohi kaasa tuua abisaajate bürokraatia ja halduskoormuse edasist suurenemist.
  

• EPP fraktsioon usub, et süvalaiendamist on kõige parem saavutada mitmesuguste meetmete abil, eelkõige poliitika kujundamise, põhjalike mõjuhinnangute ja kulutuste usaldusväärse jälgimise kaudu.

7. ELi laienemine

Järgmine mitmeaastane finantsraamistik on otsustava tähtsusega liidu ettevalmistamisel laienemiseks ja kandidaatriikide ettevalmistamisel ühinemiseks.

• ERP fraktsioon usub, et kandidaatriikide stabiilsus, julgeolek ja demokraatlik vastupanuvõime on lahutamatult seotud ELi omadega ning nõuavad pidevaid strateegilisi investeeringuid, mis on seotud reformidega, mis toetavad nende riikide lähenemist liidu standarditele.
  

• ERP fraktsioon nõuab strateegiliselt sihipärast toetust ühinemiseelsele tegevusele ning majanduskasvule ja investeeringutele. Pärast 2027. aastat tuleks ühinemiseelset abi anda nii toetuste kui ka laenude vormis, kusjuures tingimuslikkuse suurendamine peaks olema seotud Euroopa põhiväärtuste, sealhulgas õigusriigi põhimõtete, kohtusüsteemi sõltumatuse, demokraatlike põhimõtete ja põhiõiguste austamisega. Kehtestatud vahendite puhul tuleb tugevdada nii juhtimismudelit kui ka parlamendi järelevalvet.
  

• Fraktsioon PPE rõhutab, et Ukrainale antav ühinemiseelne toetus peab erinema finantsabist, mille eesmärk on makromajanduslik stabiilsus ja sõjajärgne taastumine, mis nõuab kooskõlastatud rahvusvahelisi jõupingutusi, milles ELi eelarve mängib olulist rolli.
  

• ERP fraktsioon on veendunud, et olemasolev kohustuslik läbivaatamisklausel laienemise korral tuleks säilitada järgmises raamistikus ja et see ei tohiks mõjutada riiklikke assigneeringuid.

8. Uued omavahendid ja võla tagasimaksmine

ERP fraktsioon on kindlalt veendunud, et selleks, et liit saaks tagasi maksta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste võla, ilma et see kahjustaks tema võimet täita oma poliitilisi prioriteete, tuleb ELi eelarvesse lisada mitmekesised ja laiendatud ELi omavahendid.

• Fraktsioon PPE rõhutab, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste võla tagasimaksmine on juriidiline kohustus ja tagasimaksegraafikut tuleks säilitada. EL peab täitma oma kohustusi ja tagama, et selleks on ette nähtud piisavad tulud. Tagasimaksete võimalikku pikendamist tuleks kaaluda ainult juhul, kui see ei mõjuta negatiivselt ELi eelarvet ja ei saa asendada vajadust omavahendite kasutuselevõtu järele.
  

• Fraktsioon PPE toetab kindlalt uute omavahendite kiiret kasutuselevõttu, et katta võla tagasimaksmise summa ja liidu suuremad kuluvajadused. Siiski rõhutab fraktsioon PPE, et uued omavahendid ei tohiks viia täiendavate maksude kehtestamiseni, mis koormavad ELi kodanikke liigselt või takistavad ELi ettevõtete konkurentsivõimet.
  

• ERP fraktsioon on tõsiselt mures, et nõukogus ei ole uute omavahendite kehtestamise osas pärast komisjoni 2023. aasta ettepanekuid tehtud edusamme. Fraktsioon leiab, et Euroopa Parlament peaks enne tulevase mitmeaastase finantsraamistiku heakskiitmist võtma arvesse ka nõukogus tehtud edusamme uute omavahendite vastuvõtmise suunas.
  

• Fraktsioon leiab, et tuleks uurida kõiki vahendeid, et tagada liidule vajalikud ressursid, eelkõige julgeoleku ja kaitse valdkonnas. Ühislaenude võtmist võiks kaaluda ühe võimalusena vajalike vahendite hankimiseks ainult erandjuhtudel ja täielikus kooskõlas aluslepingus ja asjakohastes ELi õigusaktides sätestatud piirangutega, võttes samas arvesse liidu piiratud fiskaalruumi. Lisaks võiks ühislaenuvõtmist kaaluda tingimusel, et see hõlbustab Euroopa poliitika õigeaegset rahastamist, millel on selge Euroopa lisandväärtus, ja et see on täielikult kooskõlas ELi strateegiliste prioriteetidega, millega tagatakse Euroopa avalikud hüved, või et see hõlbustab investeeringuid piiriülestesse või üleeuroopalistesse projektidesse, mis suurendavad ELi kasvupotentsiaali. Selleks et tagada, et muudele poliitilistele prioriteetidele ei seata põhjendamatuid piiranguid ega koormata põhjendamatult liikmesriike, maksumaksjaid ja tulevasi põlvkondi, peaks EL välja töötama selged eeskirjad ja piirangud oma võlakoormusele ning lisaks selge poliitika oma võla haldamiseks, mille eesmärk on vähendada maksumaksjate üldisi finantskulusid.