Majanduskasvu dokument

23.02.2015

Majanduskasvu dokument

Muutuvas maailmas on Euroopa endiselt parim koht elamiseks. Soovime kaitsta oma sotsiaalset turumajandust globaliseeruvas maailmas ja olukorras, kus demograafilised suundumused on murettekitavad. Selleks tuleks meil suurendada oma konkurentsivõimet ja uurida Euroopa majanduskasvu võimalusi. Tahame säilitada konkurentsivõimelist tööstuslikku tootmist Euroopas ning mitte eksportida töökohti ja (veelgi suuremat) reostust muudesse maailmajagudesse.

Tahame, et Euroopa taastaks oma juhtpositsiooni teadusuuringute, innovatsiooni ja hariduse valdkonnas. Liikmesriigid vastutavad mitmete tähtsate valdkondade, näiteks struktuurireformide, paindlike tööturgude ja konkurentsivõime eest, mida saab kõige paremini saavutada sotsiaalpartneritega peetava toimiva ja tegeliku dialoogi abil. Püsiva stabiilsuse eelduseks on sotsiaalne õiglus. Toimiv sotsiaalne turumajandus on töökohtade loomise alus.

Nagu Lissaboni lepingus sätestatud, taotleb Euroopa Liit kõrge konkurentsivõimega sotsiaalset turumajandust, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress. Euroopal on täita tähtis roll ja tema panuse mitmeid aspekte on kirjeldatud uuringus Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude kaardistamise kohta. Parlamendi uue koosseisu järgmise viie aasta jooksul keskendub ERP fraktsioon, võttes aluseks Albufeiras vastu võetud prioriteedid, oma töös järgmisele viiele prioriteedile, et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja aidata kaasa töökohtade loomisele, eelkõige suure tööpuuduse all kannatavate noorte eurooplaste jaoks:

  • Majanduskasvule aluse loomine järgmiste vahenditega: stabiilsus
  • VKEde juurdepääs kapitalile
  • Dünaamilise Euroopa ühtse turu arukas reguleerimine
  • Investeeringute viimine abisaajateni
  • Tööstuse tugevdamine ühinenud Euroopas

Majanduskasvule aluse loomine järgmiste vahenditega: stabiilsus

Püsivat majanduskasvu ei ole võimalik saavutada ilma stabiilsuseta. Püsivat stabiilsust saab omakorda saavutada vaid majanduskasvu abil. Liikmesriikide eelarveprobleemid ei mõjuta ainult oma riigi kodanikke, vaid kogu ELi majandust ja töökohti. Liikmesriigid ja liit on teinud viimastel aastatel palju tööd selle nimel, et taastada usaldus eelarvestabiilsuse ja finantsturgude vastu.

Oleme kõige keerulisemad ajad üle elanud ja Euroopa naaseb aeglaselt, kuid vankumatult jätkusuutliku majanduskasvu teele. Riskid ei kao siiski kusagile ja taastatud usaldusväärsust ei tohi ohtu seada. Stabiilsuse ja kasvu pakti, makromajandusliku järelevalve raamistiku, kahe seadusandliku akti paketi ja kuue seadusandliku akti paketi eeskirju tuleb täielikult rakendada ja järgida. Ei tohi teha ühtegi poliitiliselt motiveeritud muudatust või järeleandmist.

Vastutustundliku käitumisega tänaste jätkusuutlike eelarvete koostamisel ja arukate investeeringute tegemisel välditakse järgmiste põlvkondade koormamist võlaga. Liikmesriigid peavad järgima Euroopa poolaasta sihipäraseid riigipõhiseid soovitusi, pannes majanduse ja eelarve koordineerimisel rohkem rõhku struktuursetele reformidele ja konkurentsivõimele. Eelkõige pööratakse tähelepanu kokkulepitud pangandusliidu rakendamisele ja jõustamisele, et tagada viivitamatult usaldusväärse ja tugeva süsteemi loomine.

VKEde juurdepääs kapitalile

Ettevõtete kasv on tugevalt seotud finantsturgude stabiilsusega: VKEde ja idufirmade rahastamisprobleemid saab lahendada alles pärast pankade bilansi parandamist ja pangandusliidu nõuetekohast rakendamist. Euroopa Keskpanga stressitestist tulenevalt on vajalik, et täiendavat kapitali vajavad pangad järgiksid nende jaoks koostatud kava. Meie fraktsioon on teinud järjepidevalt tööd VKEde juurdepääsu hõlbustamiseks kapitaliturgudele. Kapitaliturgude liit peaks toetama VKEde soovi investeerida strateegiat „Euroopa 2020” järgides reaalmajandusse.

Euroopa Investeerimispank (EIP) täidab tähtsat rolli, edendades väiksemate ettevõtete juurdepääsu kapitalile. EIP 2013. aasta kapitali suurendamist tuleb täielikult ära kasutada. Sissemakstud 20 miljardi euro suurust lisakapitali tuleb kasutada EIP instrumentide jaoks. EIP saab sekkuda ja võtta riski enda kanda olukorras, kus tavapangad ei suuda praegu piisavaid tagatisi pakkuda. EIP tagatisi tuleb laiendada kohalikele pankadele, kes täidavad tähtsat rolli reaalmajanduse rahastamisel eriti majanduskriisi all kannatavates piirkondades. EIP peaks laiendama ka kaubanduse rahastamise algatust ELi tasandil.

Liikmesriigid peaksid kasutama osa oma struktuurifondide eraldistest EIP laenuriski jagamiseks ja laenutagatiste andmiseks teadmiste ja oskuste toetamise ning VKEdele rahastamisele juurdepääsu võimaldamise eesmärgil. Peame võtma aluseks EIP grupi algatused VKEde innovatiivseks rahastamiseks, et ergutada panku eraldama laenude ja tagatiste näol finantsvahendeid, et tagada pikaajalise riskikapitali pakkumine ilma tavapärast krediiditeenuste sektorit piiramata, ning pöörates erilist tähelepanu piirkondadele, kus VKEdel on piiratud juurepääs kapitalile.

Lisaks tuleb välja töötada alternatiivid pangandussektori rahastamisele, sest vajame ajakohasemaid finantsvahendeid, näiteks riskikapitali, ühisrahastamist ja projektivõlakirju. Alternatiivsete rahastamisvahenditena tuleks kaaluda ka VKEsid rahastavaid finantsühistuid (krediidiühistud). VKEdel peab olema parem juurdepääs ELi tasandi ja riiklikele hankelepingutele ja rahastamisele.

Kuna VKEde laenud on endiselt tähtis vahend, tuleks nende andmist raamtingimustega soodustada ja mitte piirata. VKEde juurdepääs kapitalile peab olema komisjoni investeeringute paketi üks prioriteete, mida meie fraktsioon igakülgselt toetab. Võttes arvesse riikide valitsuste laialdast toetust ja ootusi, võiks nende panus olla tõendiks sellise ühise ettevõtmise usaldusväärsuse kohta.

Kokkuvõtteks: EL peab mobiliseerima ja kehtestama stiimulid kõigi avaliku ja erasektori allikatest pärinevate investeeringute jaoks, et tagada VKEde juurdepääs kapitalile. Avaliku ja erasektori partnerlusi tuleb veelgi ergutada.

Dünaamilise Euroopa ühtse turu arukas reguleerimine

Euroopa peab lähenema tähtsatele küsimustele avara hoiakuga, püüdes mitte liialt takerduda pisiasjadesse. Tööpuuduse ja aeglaselt taastuva majanduskasvu ajal peame eelkõige vältima liigselt koormavaid õigusakte ja vaatama läbi kehtivad eeskirjad, et vähendada töökohti ja investeeringuid soodustava õigusraamistiku ülereguleerimist või seda uuesti reguleerida.

Nõuame, et viidaks läbi kohustuslik mõju hindamist, et hinnata halduskoormust ning uute ettepanekute ja kohustusliku VKE-testiga kaasnevaid kulusid. ERP fraktsioon teeb ka ettepaneku hinnata sõltumatult ELi õigusaktide mõju subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Euroopa vajab bürokraatia vähendamiseks järjepidevaid ettepanekuid. Rootsis, Tšehhi Vabariigis, Saksamaal ja Ühendkuningriigis selles valdkonnas juba tegutsevate asutuste töö on eeskujuks kogu Euroopa Liidule.

Vastavalt meie fraktsiooni nõudmistele on uues Euroopa Komisjonis parema reguleerimise eest vastutav asepresident, ja oleme kindlad, et selline uus komisjoni ülesehitus võimaldab saavutada paremaid tulemusi. Uut Euroopa Komisjoni kutsutakse üles tagama, et saavutaksime bürokraatiaga seotud kulude 25% vähendamise ilma oma kõrgeid sotsiaalseid, keskkonna- ja tarbijakaitsealaseid norme nõrgendamata. Kehtivad eeskirjad tuleks nende lisandväärtuse ja asjakohasuse suhtes süstemaatiliselt läbi vaadata, rakendades seejuures täielikult läbivaatamis- või aegumisklauslit. Peaksime soodustama sellist regulatiivset keskkonda, mis võimaldab uutel ja noortel ettevõtetel alustada oma äri väiksema regulatiivse ja halduskoormusega.

Samal ajal peame kehtestama tulemuslikud eeskirjad valdkondades, kus need aitavad luua majanduskasvu ja töökohti edendava ühtse turu. Tarbijatele mõeldud toodete ohutuse ja turujärelevalve õigusaktide viimistlemine on tähtis samm selles suunas. Tõepoolest annab teenuste sektor ühe suurima panuse Euroopa Liidu SKPsse ja on Euroopa suurim tööandja. 2015. aasta alguseks peab uus Euroopa Komisjon määrama kindlaks meetmed viimaste takistuste kõrvaldamiseks ühtse energiaturu rajamise teelt. Ringmajanduse majanduskasvu ja töökohtade alast potentsiaali tuleb ära kasutada.

Ka kõige arukamatest eeskirjadest on siiski kasu ainult nende täieliku rakendamise ja järgimise korral. Takistused majanduskasvu ja töökohtade loomist piiravad tegurid on endiselt olemas ja osades liikmesriikides luuakse uusi tõkkeid, sealhulgas ülemääraste nõuete kehtestamisega. Üks näide nõuete rakendamisest tulenevate probleemide kohta on Natura programmi rakendamine, mis ähvardab tõkestada esmatähtsad investeerimisprojektid. Euroopa Komisjon peab nende probleemidega esmajärjekorras tegelema. Ainult nii saame Natura süsteemi majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaali täielikult ära kasutada, mis tagaks meie ettevõtetele võrdsed võimalused.

Parlamendi uue ametiaja tähtsamatest projektidest tuleb eelkõige nimetada digitaalset ühtset turgu, mis pakub majanduskasvu ja töökohtade loomise võimalusi. Ekspertide hinnangul võib see suurendada tõhusust kuni 260 miljardi euro ulatuses aasta kohta. Turu killustatus Euroopa Liidus on selle turu arengule tugevaks takistuseks, nagu on ka tarbijate vähene usaldus internetis tehtavate tehingute vastu.

Seetõttu peame tagama tarbijaõiguste direktiivi, vaidluste kohtuvälise lahendamise ja vaidluste veebipõhise lahendamise rakendamise ja jõustamise. Selles sektoris tegutsevatele ettevõtetele võrdsete võimaluste tagamine on äärmiselt tähtis ja erilist tähelepanu tuleb pöörata konkurentsieeskirjade jõustamisele. Ühtse telekommunikatsioonituru paketi kiire vastuvõtmine toob kaasa rändluse lõppemise, sageduste eraldamise suurema ühtlustamise ja kehtestab õigusraamistiku võrguneutraalsuse põhimõtte jaoks. 2016. aastaks kavandatava telekommunikatsioonimääruse teatavate osade läbivaatamine võimaldab meil hinnata eeskirjade ulatust sellesse valdkonda tehtavate investeeringute toetamisel ja Euroopa turu tugevdamisel. Kodanike digitaalsete oskuste tugevdamine peaks olema esmatähtis prioriteet. Peame viima oma haridussüsteemid uute digitaalvaldkonna väljakutsetega vastavusse.

Et andmekaitse on digitaalsel turul usalduse loomise alus, peab nõukogu ühtsete andmekaitse-eeskirjade esimese lugemise lõpule viima selle aasta lõpuks. Komisjonil palutakse esitada järgmisel aastal seadusandlik ettepanek intellektuaalomandi õiguste kaitse kohta ning ettepanek nende õiguste jõustamise kohta. Globaalses majanduses on intellektuaalomandi õigustel digitaalse turu täieliku potentsiaali ärakasutamisel täita tähtis roll. Vaja on tugevat interneti turvalisuse ja eraelu puutumatuse rikkumiste vastast Euroopa strateegiat. Tuleb läbi viia analüüs, et töötada välja õigusraamistik selliste küsimustega tegelemiseks nagu asjade internet, järgides samal ajal internetis eraelu puutumatuse kaitsmise põhimõtet.

Lisaks saab meie ühtse turu pakutavaid võimalusi täielikult ära kasutada ja tööpuudust reaalselt vähendada, suurendades liikuvust Euroopa tööturul.

Investeeringute viimine abisaajateni

Euroopa Liidu eelarves on struktuuripoliitikale kuni 2020. aastani eraldatud 350 miljardit eurot ja see on peamine vahend investeeringute, konkurentsivõime ja solidaarsuse suurendamiseks ning strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmiseks. Meie eesmärk on saavutada investeeringute kriitiline mass ja tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide maksimaalne mõju. Partnerluslepingutega tuleks tagada riikide eelarvete lähenemine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele. Riiklikud strateegiad tuleks välja töötada võimalikult kiiresti ja neid tuleks kontrollida, et need hõlmaksid tulemuslikke Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ärakasutamist ning selget suundumust majanduskasvu ja töökohtade loomise poole. Neid rahalisi vahendeid tuleb kasutada majanduskasvule suunatud viisil, võttes arvesse riigipõhiseid soovitusi. Me saame majanduskasvu ja töökohtade loomist ergutada ning abivajajaid abistada vaid siis, kui vahendid saadakse õigeaegselt ja need täidavad tegelikult oma eesmärgi. Programmidel, nagu „Horisont 2020” ja ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmil, on meie majanduskasvu strateegias täita tähtis roll.

Eelarvevahendite koondamisega majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustavate kesksete ELi programmide algusperioodidesse võimaldatakse teha rohkem investeeringuid.

ERP fraktsioon on vastu kõikidele eelarvekärbetele, viivitustele või ebapädevale haldusele majanduskasvu programmides või poliitilistes prioriteetides, näiteks Euroopa Sotsiaalfondis, mis takistavad parlamendi ja nõukogu ühiselt kokku lepitud võtmetähtsusega ülesannete elluviimist. ERP fraktsioon on endale võtnud kohustuse leida lahendus ELi eelarve maksete assigneeringute pidevalt korduvale puudujäägile, et tagada, et EL suudab võetud õiguslikke kohustusi täielikult täita. Meie fraktsioon peab praegust olukorda ja mitme riigi valitsuse seisukohta küüniliseks ja vastuvõetamatuks. Euroopa noorsooalgatuse puhul oleme mures, et ainult paar liikmesriiki on hakanud vahendeid kasutama ja kutsume üles võtma kõiki vajalikke meetmeid taotlemisprotsessi hõlbustamiseks. See algatus peaks koos Euroopa noortegarantiiga aitama palju kaasa noortele töökohtade leidmise probleemi lahendamisele. 2016. aastasse kavandatud mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamine kui ka iga-aastased aruanded peaksid võimaldama liikumist innovatsiooni, investeeringute, töökohtade loomise ja majanduskasvu poole, pakkudes võimalust uurida investeerimisvahendite suuremat kasutamist, et suurendada ELi eelarve finantsvõimendust.

Tööstuse tugevdamine ühinenud Euroopas

Et reaalmajandus on Euroopa majanduse alus, on meie eesmärk tugevdada tööstuse konkurentsivõimet ja hoida tootmine Euroopas. Euroopa peab saavutama eesmärgi, mille kohaselt annaks tööstus 20% Euroopa Liidu SKPst. Toetades tugevat teaduspoliitikat ja töötades välja kõrgetasemelised koolitus- ja haridusprogrammid, peame võtma kasutusele kõik vahendid ja ressursid, eriti teaduse valdkonnas, et säilitada meie liikmesriikide innovatiivsete tööstusettevõtete konkurentsieelis eriti sellistes strateegilistes sektorites nagu lennundus, auto-, farmaatsia- ja keemiatööstus. Tööstuse ja teenustesektoritega peaks kaasnema modernne ja innovatiivne majandus.

Meie fraktsioon teeb kõik endast oleneva, et vältida Euroopa tööstuse koormamist võrreldes tema ülemaailmsete konkurentidega: me ei soovi oma tööstuse jaoks lisakoormust ülemaailmses konkurentsikeskkonnas. Peame saavutama õige tasakaalu vältimatu keskkonnaalase reguleerimise ja tagajärgede vahel, mis avalduvad Euroopa tööstuse kuludes ja konkurentsivõimes. Uute tehnoloogiate kiire areng muudab sellise tasakaalustamise lihtsamaks kui kunagi varem. Samal ajal peaks keskkonnasäästlike tehnoloogiate väljatöötamine muutuma Euroopa tööstuse tähtsaks haruks.

Lisaks nii tarbijate kui ka ettevõtete jaoks taskukohastele ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelistele energiahindadele peaks Euroopa saama kasu hästiühendatud ja toimivast siseturust energia, transpordi ja telekommunikatsiooni vallas. Komisjoni investeerimispakett peaks sellele uue tõuke andma.

Koos Euroopa ühendamise rahastuga peaks see aitama kaasa avaliku ja erasektori investeeringute võimendamisele pakiliste infrastruktuuriprojektide, näiteks üleeuroopalise transpordivõrgu ja energeetikaalase 248 ühishuviprojekti rakendamiseks.

Transport on Euroopa majanduskasvu mootor. Seadusandlikud algatused Euroopa raudtee- ja lennuliikluse valdkonnas peavad tooma kaasa tegeliku edasimineku ja need tuleb kiiresti vastu võtta. Euroopa raudteeturu ja ühisettevõte SESAR lõpuleviimine on proovikivi Euroopa suutlikkusele leida lahendus infrastruktuuriprobleemidele.