Positsioonidokument rahvusvahelise kaubanduse kohta

Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus (TTIP)

Vabakaubandus ja globaliseerumine on oluliselt parandanud elatustaset ja vähendanud vaesust ELis ja kogu maailmas. Need loovad majanduskasvu ja töökohti ning tugevdavad poliitilisi ja majandussuhteid kolmandate riikidega. Me püüame tugevdada oma strateegilist sidet Ameerika Ühendriikidega, kellega meil on mitte ainult ühised geopoliitilised ja majanduslikud huvid, vaid ka ühised väärtused. Tasakaalustatud Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) leping vallandaks meie majandussuhete kogu, praegu vähekasutatud potentsiaali ja kujundaks positiivselt maailma kaubanduse regulatiivseid mustreid. Me tahame seda ambitsioonikat tegevuskava ELi ja selle kodanike hüvanguks ellu viia.

Me tahame kujundada globaliseerumist

Euroopa ettevõtted, kes impordivad ja ekspordivad tänastes ülemaailmsetes väärtusahelates, loovad töökohti ja loovad majanduskasvu, teenides samal ajal meie kodanike vajadusi. Me tahame, et kaubandus põhineks õigusriigi põhimõtetel, et levitada demokraatia ja inimõiguste aluspõhimõtteid ning kaotada maailmas vaesus. Oleme pühendunud vabale ja õiglasele kaubandusele ning soovime avada turud, säilitades samas võrdsed võimalused. Kaubanduspoliitikal on oluline roll nende eesmärkide saavutamisel vastastikkuse ja vastastikuse kasu vaimus.

Liidu majandus sõltub suurel määral osalemisest väliskasvust.

Majanduskasv, heaolu, töökohad ja Euroopa sotsiaalmudeli säilitamine on omavahel seotud ja toetavad üksteist. Hinnanguliselt 90% maailma majanduskasvust toimub 2015. aastal väljaspool ELi. On tõsiasi, et suurem kaubandus toob kaasa suurema tootlikkuse, aitab kaasa välise konkurentsivõime suurenemisele ja võib kohe kaasa aidata rohkem kui 1,5% otsesele majanduskasvule ning tuua märkimisväärset kasu tarbijatele. Hinnanguliselt sõltub 14% töötajatest ja töötajatest ehk 31 miljonit töökohta liidu kaubandustulemustest. Viimased 10 aastat on näidanud, et kaubanduse avamine käib koos tööhõive ja töökohtade loomisega.

Me tahame kodanikke kaasata

Globaliseerumine ja avatud turud on oluliselt parandanud elatustaset ja vähendanud vaesust ELis ja kogu maailmas. Seepärast palume kõigil sidusrühmadel töötada välja parem teabevahetusstrateegia liidu kaubanduspoliitika kohta. Me soovime läbipaistvust ja avatust läbirääkimiste kõikides etappides, kuid kaitseme konfidentsiaalsust, kui see on vajalik parimate läbirääkimistulemuste saavutamiseks. Me tagame alati meie avalike teenuste ja kommunaalteenuste kaitse. Me tagame alati - täielikus kooskõlas GATSi ja asjakohaste UNESCO konventsioonidega - õiguse kaitsta, edendada või rahastada kultuuri, kultuurilist mitmekesisust ning meediavabadust ja meediapluralismi, et teenida meie ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.

Me eelistame mitmepoolset lähenemisviisi, toetades samal ajal vabakaubanduslepingu läbirääkimisi.

Meie arvates on WTOs sisalduv mitmepoolne kaubandussüsteem endiselt parim raamistik vaba ja õiglase kaubanduse saavutamiseks ülemaailmselt ja õigusriigi põhimõtete alusel. Me nõuame, et WTO liikmed peaksid täitma kõiki WTO kohustusi ja et liit peaks võtma asjakohaseid meetmeid, kui mõni riik kohaldab ELi või üksikute liikmesriikide suhtes piiravaid kaubandusmeetmeid või ei pea kinni oma kohustustest. Vabakaubanduslepingud on vaid teine, kuid vajalik võimalus. Me ootame tariifsete ja mittetariifsete tõkete kaotamist, koostööd tehniliste standardite, intellektuaalomandi õiguste, investeeringute kaitse, turulepääsu, riigihangete ning tooraine- ja energiaallikate tarnimise valdkonnas, säilitades samal ajal meie kõrged Euroopa keskkonna-, töö- ja tarbijakaitse eeskirjad, tagades meie sanitaar- ja fütosanitaar- ning toiduohutusstandardid ning tagades ühise põllumajanduspoliitika põhimõtete järgimise. Oleme veendunud, et ELi majandusliku edu peamine põhjus on selle ettevõtjate, sealhulgas nii VKEde kui ka rahvusvaheliste ettevõtete mitmekesisus. Seetõttu tahame, et nende erivajadused ja huvid kajastuksid kõikides kaubandusläbirääkimistes. ELi tootjate, sealhulgas meie äärepoolseimate piirkondade tootjate ning ELiga assotsieerunud ülemeremaade ja -territooriumide huve tuleb piisavalt arvesse võtta.

Me tahame tugevdada Atlandi-ülest sidet.

Ameerika Ühendriigid on ELi peamine strateegiline partner. Meil on ühised väärtused, nagu demokraatia, inimõigused ja õigusriigi põhimõtted, samuti strateegiline huvi vastastikuse heaolu ja julgeoleku vastu. Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus (TTIP) on kõige olulisem ELi ja USA hiljutine projekt, mis elavdab Atlandi-ülest partnerlust kui tervikut, lisaks selle kaubandusaspektidele. Selle edukas lõpuleviimine on geopoliitiliselt väga oluline ühiste väljakutsete taustal. Rahvusvahelise süsteemi toimuv ümberkujundamine ja meie ees seisvad väljakutsed rõhutavad veelgi Atlandi-üleste suhete tähtsust rahu, julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel. Me tahame tugevdada oma partnerlust, et ühiselt kujundada 21. sajandit.

Kaubanduspoliitika on väga oluline vahend, mis toetab meie ainulaadsete suhete strateegilist visiooni. See arendab, suurendab ja tugevdab seda märkimisväärselt. Hiljutiste andmete kohaselt moodustavad EL ja USA ühiselt üle 30% maailmakaubandusest, kusjuures ELi positiivne kaubandusbilansi ülejääk on 105 miljardit eurot. Me tahame veelgi suurendada seda potentsiaali töökohtade ja majanduskasvu loomiseks ning selliste ülemaailmsete standardite ühiseks kehtestamiseks, mis aitavad kaasa õigusriigi põhimõtetel ja parimatel valitsemistavadel põhineva paindliku ülemaailmse süsteemi loomisele.

Me toetame põhjalikku, kõikehõlmavat ja vastastikku kasulikku Atlandi-ülest kaubandus- ja investeerimispartnerlust (TTIP).

Tänu tohututele kaubavoogudele, mis ulatuvad üle 700 miljardi euro aastas, ja pidevalt suurenevale ülejäägile ELi kasuks moodustab Atlandi-ülene kaubandus üle 30% maailma kaubandusest. Seega näeme me tohutut potentsiaali, mis on meie majanduste kõrgest integratsioonitasemest hoolimata veel alakasutatud. Peamine takistus edasisel arengul on arvukad veel olemasolevad mittetariifsed kaubandustõkked.

Meie ELi tööstuse suurimate sektorite, sealhulgas märkimisväärse hulga VKEde tugev toetus on ilmne märk sellest, et selline leping võib tõesti sillutada teed märkimisväärsetele eelistele meie kodanikele, meie ettevõtetele ja nende töötajatele.

Meie arvates on TTIP-st veelgi suurem kasu regulatiivses valdkonnas. Suunamuutus ELi ja USA vahelise suurema regulatiivse koostöö suunas ning vastastikune tunnustamine või edasine ühtlustamine, kui ja kus iganes need kaks kriteeriumi on kohaldatavad, ilma meie tarbijakaitsestandardeid alandamata, peaks vältima dubleerimist ja vähendama oluliselt meie ettevõtete haldus- ja regulatiivset koormust. Uus tugevdatud partnerlus peaks looma uue üldiste kaubanduseeskirjade ja standardite kogumi, mida teised partnerid maailmas saaksid kasutada eeskujuks. Partnerlust ei tohiks vaadelda kui takistust, vaid pigem kui võimalust järgida maailma suurimat turgu ja saada sellest kasu.

Turulepääsu põhiküsimuseks on tööstuskaupade tariifide kaotamine, eelkõige mõnede oluliste ELi toodete suhtes kehtestatud tõkete kaotamine, ning põllumajandustariifide märgatav vähendamine, säilitades samal ajal meie traditsiooniliste tundlike toodete erikohtlemise. Avatud turulepääsuga peavad aga kaasnema piisavad tagatised võrdse ja õiglase konkurentsi tagamiseks. ELi tariifid peaksid jääma kehtima valitud tööstustoodangu valdkondades, kuni ELi energiamahukate tööstusharude ebasoodne konkurentsiolukord jääb püsima USA piirava poliitika tõttu ELi suunatud energiaekspordi suhtes. Selline erand peaks võimaldama ELi ja USA tööstusharudel konkureerida võrdsetel tingimustel, vältides seega energia hinnaerinevusest tingitud konkurentsimoonutusi. Me soovime näha koormavate tõkete olulist vähendamist, ka sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas, koos asjakohase tunnustamise ja koostööga meie tarbijaohutuse standardite, sealhulgas ettevaatuspõhimõtte, samuti Euroopa Liidu põhiliste keskkonna-, loomade heaolu, tarbijakaitse ja sotsiaalsete põhimõtete ja seaduste täielikuks järgimiseks.

Tööstussektoritele, mille suhtes kohaldatakse ebaproportsionaalselt palju kulusid tekitavaid eeskirju, nagu keemiasektoris, tuleks anda piisavad üleminekuperioodid. Lisaks tuleks olemasolevad eeskirjad läbi vaadata, pidades silmas majanduslikku jätkusuutlikkust ja Euroopa konkurentsivõimet.

Laiaulatuslik, ambitsioonikas ja kõikehõlmav kokkulepe riigihangete ja teenuste kohta on nende läbirääkimiste oluline osa, kuna teenuskaubanduse laiendamine toob mõlemale majandusele lisakasu. Audiovisuaalsektor tuleb jätta läbirääkimiste reguleerimisalast välja ning leping ei tohi viia Euroopa andmekaitsestandardite ning avalike teenuste ja kommunaalteenuste osutamise standardite halvenemiseni. Me nõuame oma USA partneritelt järeleandmisi finantsteenuste osas ja paremat juurdepääsu riigihangete valdkonnas, eriti alaliidulisel tasandil.

Geograafilised tähised on meie kontserni jaoks jätkuvalt oluline huvi ja need peaksid saama USA turul piisava kaitse, vähendades oluliselt sarnaste nimetuste ja toodete eksitava kasutamise ohtu.

Väga oluline on lisada TTIPi konkreetseid energiasätteid käsitlev peatükk, milles käsitletakse kõiki olemasolevaid meetmeid, mis piiravad või seavad tingimusi energiaekspordile. Praeguses geopoliitilises kontekstis on TTIP kõige sobivam raamistik pikaajalise partnerluse loomiseks selles valdkonnas. Me ootame, et meie Atlandi-ülesed partnerid tühistaksid litsentsimisnõude ja tagaksid Euroopasse suunduva energiaekspordi jaoks vajaliku infrastruktuuri.

Leping peab sisaldama tugevat peatükki investeeringute kohta, mis võib anda olulise stiimuli majanduskasvu saavutamiseks, töökohtade loomiseks ja investoritele õiguskindluse tagamiseks. ERP fraktsioon usub, et TTIP õiguslik raamistik võib luua parimad tingimused investeeringute suurendamiseks mõlemal poolel. See peab sisaldama ajakohastatud, läbipaistvat ja erapooletut ISDS-mehhanismi, mis looks tasakaalu ühelt poolt rahvusvaheliste lepingute õiguskindluse ja kohaldatavuse tagamise ning teiselt poolt allakirjutanud poolte demokraatlike seadusandlike õiguste säilitamise vahel. Selline vahend peab sisaldama konkreetseid mehhanisme, millega välditakse ELi investorite, eelkõige VKEde diskrimineerivat kohtlemist, kui nad vaidlustavad või peavad vaidlustama USA riiklikke või kohalikke ametiasutusi.

Leping peab tagama, et nähakse ette vastastikku kasulik liikuvuse pakett, mis hõlmab viisalihtsustusi kõikide liikmesriikide teenuste ja kaupade pakkujatele ning tunnustab nende kutse- ja tehnilist kvalifikatsiooni.

Lõpuks rõhutab Euroopa Rahvapartei fraktsioon VKEde erilist rolli, mis on majanduskasvu, töökohtade loomise ja innovatsiooni kriitilised mootorid. TTIP peaks olema VKE-sõbraliku kaubanduslepingu osas eeskujuks, koostades eeskirjad, mis on kohandatud VKEde vajadustele, lisades neile pühendatud peatükid. See peaks hõlmama spetsiaalse VKEde komitee loomist ja veebipõhise teabevõrgustiku arendamist, mis sisaldab üksikasjalikku teavet USA regulatiivsete nõuete kohta, mille eesmärk on hõlbustada VKEde osalemist Atlandi-üleses kaubanduses.

Kaasaegses maailmas ületab kaupade ja teenuste kaubandus riigipiire. Sama kehtib ka ülemaailmsete eeskirjade koostamise kohta. Me tahame kaubandusprogrammi, mis on kasulik nii ettevõtetele kui ka tarbijatele; me tahame kaubandust, mis on nii õiglane kui ka jätkusuutlik.

Kuigi USA on meie suurim kaubanduspartner, ei ole ta ainus. TTIP toimib kontekstis, mille moodustavad ka meie suhted teiste kaubanduspartneritega. See leping võib seda konteksti mõjutada, kehtestades tulevikuks globaalsed kaubanduseeskirjad ja käivitades võimaluse korral uuesti mitmepoolse liberaliseerimisprotsessi. Selles peitub Ameerika ja Euroopa ühine huvi. Täiustatud leping mõjutab meie ülemaailmseid kahepoolseid majanduslikke ja poliitilisi suhteid USAga ning edendab meie strateegilisi sidemeid 21. sajandil. TTIP võib olla verstapostiks maailma tugevaima partnerluse institutsionaliseerimisel.

ELi kaubanduspoliitika ülemaailmses kontekstis

EL on maailma kaubanduse liberaliseerimise esirinnas. Seda näitavad meie arvukad kaubanduspartnerlused kogu maailmas. Me teeme kokkuvõtte meie senistest majandussuhetest ja tunnistame nende erinevaid omadusi; kuigi viimastel aastatel on mitmes küsimuses tehtud edusamme, on teised partnerlused takerdunud. Nende kogemuste põhjal tuletame meelde ELi poolt seni sõlmitud vabakaubanduslepingute positiivset mõju ja kutsume üles kiirelt edasi liikuma käimasolevatel läbirääkimistel, sealhulgas läbirääkimistel teenuskaubanduslepingu (TiSA) ja meie piirkondliku partnerluse üle Mercosuriga. Rõhutame majanduskoostöö tähtsust Euroopa naabruspoliitika raames ning kutsume üles tegema edasisi edusamme põhjalike ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingute osas. Me tervitame arenguid Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, mis tõstavad miljonid inimesed vaesusest välja ja annavad tõuke ülemaailmsele majanduskasvule. Me toetame CETA ratifitseerimist ja peame mitmeid selle sätteid investeeringute kaitse kohta eeskujuks tulevastele lepingutele. Me tahame võtta aktiivselt ühendust partneritega üle kogu maailma, järgides ambitsioonikat kaubandusprogrammi ülemaailmses kontekstis.

Oleme pühendunud vabale ja õiglasele kaubandusele ning soovime avada turud.

Oleme täiesti teadlikud, et kaubanduspoliitika ei ole eesmärk omaette. Siiski ei tohiks seda üle koormata küsimustega, mis ei ole otseselt seotud rahvusvahelise kaubandusega ja mida võiks paremini käsitleda teistes kontekstides. Me tahame edendada säästvat arengut, pidades läbirääkimisi majanduspartnerluslepingute üle, mis ühendavad Euroopa ja AKV riikide huve, soodustades arengut piirkondliku integratsiooni edendamise kaudu, luues võimalusi kaubanduseks ja investeeringuteks ning parandades majanduse juhtimist, tuletades kõigile sidusrühmadele meelde, et teised maailma piirkonnad on näidanud, kuidas kaubandus võib aidata kaasa heaolule. Oleme veendunud, et kõik peale relvade (EBA), üldine soodustuste süsteem (GSP) ja GSP+ on head vahendid arengu ja majanduskasvu toetamiseks. Me tervitame Euroopa Komisjoni algatust konfliktimineraalide kohta, et lõpetada mineraalidega kauplemisest saadava tulu kasutamine relvastatud konfliktide rahastamiseks.

Me soovime tõhusaid kaubanduse kaitsevahendeid

Kaubanduse edasine liberaliseerimine nõuab endiselt võimet takistada ebaausaid kaubandustavasid meie turgudel. Seepärast peame kaubanduse kaitsevahendeid ELi kaubandusstrateegia asjakohaseks osaks ning tervitame jõupingutusi, mis on suunatud nende vahendite ühtlustamisele, tugevdamisele ja kiirendamisele käimasoleva kaubanduse kaitsevahendite reformiga, tagades, et neid ei nõrgendata. See hõlmab väiksema tollimaksu reegli kaotamist tooraine moonutuste ja subsiidiumide puhul. Me tervitame katseid suurendada läbipaistvust globaalse väärtusahela vahendite protsesside raames.

Nõuame investeeringute kaitset 2.0.

ELi liikmesriikide enam kui 1400 kahepoolset investeerimislepingut on olnud ja on endiselt edukad vahendid meie investorite kaitsmiseks ebaausate tavade eest välismaal. Seetõttu peame veelgi parandama tõhusat investeeringute kaitse süsteemi kaasaegse Euroopa investeeringute kaitse süsteemi abil - see pädevus on Lissaboni lepinguga liikmesriikidelt ELile üle antud. Investorite vaidluste lahendamise süsteem ei tohi õõnestada praeguseid ja tulevasi õigusnorme, mis käsitlevad tarbijakaitse, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika küsimusi ning parlamendi eesõigusi. Tõhusa investeeringute kaitse 2.0 vahend, mis võiks olla osa ELi vabakaubanduslepingutest, peaks vastama teatavatele kohustustele: tuleb tagada poliitikaruum ja riikide õigus reguleerida, foorumi otsimine peaks olema võimatu, vahekohtud peavad tegutsema võimalikult läbipaistvalt, tuleb tagada võimalus läbivaatamiseks ning vahekohtunike sõltumatu ja neutraalne määramine ning kaotanud pool peab kandma menetluskulud. Tuleb tagada VKEde lihtsustatud juurdepääs vaidluste lahendamise vahendile ning õigus pöörduda õigusemõistmise poole siseriiklike kohtute kaudu. Meie pikaajaline eesmärk on sõltumatu rahvusvaheline kohus.

Me tahame positiivset vastastikkust rahvusvahelistel riigihanketurgudel.

Meil on kahju, et ELi riigihanketurgude suur avatus kõigil valitsemistasanditel ei ole paljudel juhtudel samaväärne ELi tarnijate juurdepääsuga välismaal. Nõuame positiivset vastastikust juurdepääsu riigihangete sektoris, et tagada läbipaistvamate ja mittediskrimineerivate välismaiste hanketurgude avamine, eriti VKEde jaoks. Kui meie kaubanduspartnerid ei tee koostööd, peame suutma kasutada vahendeid meie turu, meie ettevõtete ja tarbijate huvide kaitsmiseks.

Meie tööstus vajab jätkusuutlikku ja moonutamata toorainevarustust.

Me tahame võidelda ebaõiglaste kaubandustavade, näiteks ekspordipiirangute, ekspordimaksude ja nn topelthindade mehhanismide vastu mitmepoolsel ja kahepoolsel tasandil; sellega seoses toetame ettepanekut kaotada väiksemate tollimaksude reegel tooraine moonutuste korral. Me lükkame tagasi monopoolsed, poliitiliselt motiveeritud tavad energiaturul.

Vaja on paremat tollikoostööd nii ELis kui ka väljaspool seda.

Me käivitame idee luua ühtne ELi tolliteenistus, et tollieeskirju ja -protseduure saaks tõhusamalt kohaldada kogu ELis. Nõuame piisavat intellektuaalomandi õiguste kaitset, mis arvestab ka kõige vaesemate huve, eriti abi saamisel võimalikult vähese bürokraatiaga, samuti kõigi teiste ELi õigusaktide, nagu REACH ja tooteohutusstandardid, piiril jõustamist.

Hea teenuskaubandusleping on turgu avardav vahend välismaal ja turvavõrk kodus.

Praegu peetakse läbirääkimisi 24 osapoole vahel, kes esindavad 70% ülemaailmsest teenuskaubandusest, ning TiSA eesmärk on luua uusi võimalusi turulepääsukohustuste võtmiseks ja rahvusvaheliste standardite parandamiseks. ERP fraktsioon toetab seda kahesuunalist lähenemisviisi, mille eesmärk on vähendada mittetariifseid tõkkeid ja luua ülemaailmselt võrdsed tingimused, eelkõige ELi ründavates sektorites, nagu telekommunikatsiooni-, transpordi-, kutse- ja finantsteenused. Samal ajal, kui eeskirju ajakohastatakse digitaalajastule ja kohustusi suurendatakse, rõhutab PPE fraktsioon vajadust pakkuda tarbijatele käegakatsutavat kasu (nt rändlus ja e-kaubandus) ning võimaldada huvitatud osapooltele (nt Hiinale) juurdepääs läbirääkimistele, tingimusel et nad nõustuvad kokkulepitud eeskirjade ja eesmärkidega, et tagada tulevane mitmepoolsus.

ERP fraktsioon jagab seisukohta, et ELi aluslepingutes sätestatud põhiõigused ei tohiks olla läbirääkimiste teemaks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata 4. režiimile, mis peaks piirduma kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide ajutise liikumisega ja olema vabastatud kõigist rändeküsimustest, ning 1. režiimile, mis peaks käima käsikäes tugevate ühiste eeskirjadega.

Sellest tulenevalt tuleks läbirääkimistel lähtuda põhimõtetest, mis reguleerisid ELi enda loomist ja arengut (ELi lepingu artikkel 21), sealhulgas vabakaubandus, aus konkurents ja vastastikkus. Fraktsioon PPE usub, et eespool nimetatud suunavate direktiivide järgimine oleks hea TiSA koostamise eelduseks. Hea TiSA on kasulik nii Euroopa ettevõtetele kui ka kodanikele ning täiendaks TTIP-d.

Me toetame sügavamaid kaubandussuhteid meie idanaabrite partneritega.

Oleme teadlikud väljakutsetest ja tähtsusest, mis on seotud stabiilse, demokraatliku ja jõuka Ida-Euroopa naabruskonna loomisega. Me toetame laiaulatuslikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut, mis pakub meie valmisolevatele idapartneritele raamistikku kaubandussuhete ajakohastamiseks ja majandusarenguks turgude avamise kaudu, kaotades järk-järgult tollitariifid ja mittetariifsed tõkked, ühtlustades ulatuslikult seadusi, norme ja eeskirju erinevates kaubandusega seotud sektorites, luues tingimused nende majanduse võtmesektorite vastavusse viimiseks ELi standarditega.

Me kutsume üles rakendama kiiresti ja täielikult ELi ja Ukraina vahelist laiaulatuslikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut, nagu see allkirjastati. EL peaks võtma kõik vajalikud tehnilised ja rahalised meetmed, et aidata meie partneril reformida, et kokkulepitud meetmed ja standardid üle võtta ja rakendada.

DCFTAd ei ole meie kaubandussuhete arendamise lõppeesmärk idapartneritega, vaid pigem oluline samm, mis viib partnerite järkjärgulise majandusliku integreerumiseni ELi siseturuga ja seega majanduspiirkonna loomiseni.

Me tahame süvendada ELi kaubandusläbirääkimisi Vahemere piirkonna riikidega.

Euroopa Liidu ja Vahemere piirkonna vaheline kaubandus pakub häid väljavaateid. Me toetame laiaulatusliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu läbirääkimiste alustamist teatavate piirkonna riikidega ning jätkuvat arutelu mittetariifsete ja tehniliste tõkete kõrvaldamise üle, pöörates erilist tähelepanu meie standarditele ja tundlikele toodetele (näiteks põllumajandustoodetele). Me toetame kaubandus- ja äridialoogi kõigi piirkondlike majandustegevuses osalejatega (eriti VKEdega). See dialoog aitab kaasa piirkonna poliitilise stabiliseerimise eesmärgile.

Euroopa-Vahemere piirkonna kaubandussuhete tugevdamine võimaldab tugevdada kaubandussuhteid Vahemere lõunapiirkonna riikide vahel ja aitab kaasa piirkonna majanduslikule integratsioonile mitmepoolsel tasandil.

Toetame ELi ja Kanada vahelise kaubanduslepingu (CETA) ratifitseerimist.

CETA peaks suurendama ELi ja Kanada vahelist kauba- ja teenuskaubandust peaaegu veerandi võrra. Kokkuvõttes suurendab leping hinnanguliselt ELi toodangut umbes 12 miljardi euro võrra aastas.

Me toetame peaaegu kõigi imporditollimaksude kaotamist, mis säästab Euroopa eksportijatele umbes 500 miljonit eurot aastas. Me tervitame asjaolu, et CETA võimaldab ELi äriühingutel teha pakkumisi riigihankelepingute sõlmimiseks Kanadas ning et see võimaldab ELi äriühingutele juurdepääsu Kanada teenuste ja investeerimisturgudele. Meie tööturud saavad kasu töötajate ja teenusepakkujate hõlpsamast vahetusest. Me toetame tugevdatud koostööd intellektuaalomandi õiguste eeskirjade jõustamisel ning tervitame asjaolu, et meie põllumajandustootjad ja toiduainesektor saavad kasu ELi geograafiliste tähiste kaitsest Kanadas, kaitstes samas selle sektori erilisi probleeme. Oleme veendunud, et tasakaalustatud tulemus turulepääsu osas peaks võimaldama mõlemal poolel suurendada eksporti, ilma et kohalikku tootmist oluliselt ohustataks.

Me tervitame investeeringute peatükki ja rõhutame, et täiustatud ISDS sisaldab selgeid määratlusi, üksikasjalikku ja piiratud kohaldamisala ning läbipaistvuseeskirjade järgimist. Oleme veendunud, et oleme õigel teel, et lahendada investeeringute kaitsega seotud probleeme, mis on 21. sajandil endiselt vajalikud. Usume kindlalt, et tekst kujutab endast olulist sammu suurema läbipaistvuse ja õigluse suunas kogu menetluses.

Me toetame aktiivsemat ja ajakohasemat kaubanduspoliitikat Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega.

Me tervitame Kesk-Ameerikaga sõlmitud assotsiatsioonilepingu kaubandussamba jõustumist. Me tervitame Colombia ja Peruuga sõlmitud kaubanduslepingu ajutist kohaldamist ning toetame täielikult Ecuadori kui kolmanda partneri ühinemist. Esimese sammuna näeme 14 Kariibi mere piirkonna riigiga sõlmitud majanduspartnerluslepingute jõustumist. Need lepingud on parim näide sellest, kuidas EL püüab säilitada ja edendada piirkondlikku integratsiooni.

EL on endiselt esimene investor, esimene rahastaja ja teine kaubanduspartner Ladina-Ameerikas. EL on aidanud palju kaasa vaesuse vähendamisele ja leevendamisele, samuti valitsemistava parandamisele ja suutlikkuse suurendamisele Ladina-Ameerikas. Kaubandussuhted Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna partneritega on lõpuks saanud Euroopa Liidu jaoks prioriteediks ning neid peegeldab piirkondlike lepingute võrgustik. Oleme veendunud, et on palju võimalusi teha rohkem vastastikuse usalduse vaimus, mis toob kasu mõlemale poolele, et luua täielikult Euroopa ja Ladina-Ameerika piirkondadevaheline partnerluspiirkond, mis põhineb WTO-le vastavale regionalismimudelile.

Me soovime, et teatavaid olemasolevaid lepinguid ajakohastataks

Me toetame Tšiiliga sõlmitud assotsiatsioonilepingu ajakohastamise võimaluste kiiret analüüsi. Me palume, et ELi ja Mehhiko vahelise lepingu põhjaliku ajakohastamise käimasolevad arutelud lõpetataks ja et läbirääkimised algaksid kiiresti.

Me palume kiiret edasiminekut MERCOSURi läbirääkimistel.

Oleme seisukohal, et ulatuslik ja tasakaalustatud leping MERCOSURi riikidega, milles pööratakse erilist tähelepanu ja tariifide/kvootide käsitlemist kõige tundlikumatele ELi sektoritele (nt põllumajandus), võiks olla äärmiselt kasulikuks stiimuliks mõlemale piirkonnale. Nagu hiljutise lepingu puhul Andide Ühendusega, millest lõpuks sai leping Colombia ja Peruuga, arvame, et peaksime pidama läbirääkimisi lepingu üle Mercosuri riikidega, kes on valmis edasi liikuma. Me toetame Euroopa Komisjoni ülemääraste kaubandustõkete, eelkõige kõrgete tariifide ja impordikomplekside ning subsiidiumide kõrvaldamisel piirkonnas.

Me tahame võrdseid võimalusi Hiinaga.

Hiina on üks maailma suurimaid majandusi. Selle tohutu sisemine areng pakub meie ekspordile ja investoritele olulisi võimalusi. EL on Hiina suurim kaubanduspartner, samas kui meie jaoks on Hiina USA järel teisel kohal. Kaubavahetuse maht Hiinaga on viimastel aastatel oluliselt suurenenud, kusjuures ELi eksport on kiiresti kasvanud; siiski on ELil pidevalt märkimisväärne kaubandusbilansi puudujääk. See on osaliselt tingitud jätkuvalt kehtivatest põhjendamatutest mittetariifsetest meetmetest ja tehnilistest tõketest. Meie majanduspartnerluse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb need järk-järgult kõrvaldada. EL on pühendunud kaubandussuhete avamisele Hiinaga õiglastel tingimustel ja oma WTO kohustusi täielikult järgides.

Vahepeal toetame ja jälgime käimasolevaid läbirääkimisi ELi ja Hiina vahelise ulatusliku investeerimislepingu üle, mille eesmärk on luua turvalisem õiguslik raamistik pikaajaliseks turulepääsuks. Nende läbirääkimiste edenemine saadab tugeva signaali Hiina rolli kohta maailmamajanduses.

Me tahame taaskäivitada oma kaubanduspartnerluse Jaapaniga.

EL ja Jaapan on vastavalt maailma suuruselt esimene ja neljas majandusriik, mis moodustab üle kolmandiku maailma SKPst. Lisaks sellele on neil kahel poolel kindlad ja viljakad majandussuhted. Siiski on võimalik teha palju rohkem, et kasutada ELi ja Jaapani vahelise kaupade ja teenuste kaubanduse potentsiaali täielikult ära ning tõhustada koostööd ülemaailmsete probleemide, sealhulgas energiapoliitika valdkonnas.

Seetõttu leiab PPE fraktsioon, et käimasolevad läbirääkimised Jaapaniga ulatusliku ja ambitsioonika vabakaubanduslepingu sõlmimiseks on parim võimalus nende suhete taasalustamiseks. Soovime, et lepingust võidaksid kõik, mis suurendaks nõudlust teineteise ekspordi järele, kõrvaldades või vähendades oluliselt tariifseid ja mittetariifseid kaubandustõkkeid ning suurendades välismaiste otseinvesteeringute mahtu mõlemas osapooles.

Me kutsume üles arendama pragmaatiliselt meie kaubandussuhteid Indiaga.

Kuigi ELi ja India vahelise kaubanduse väärtus on viimase kümne aasta jooksul enam kui kahekordistunud, ulatudes 2014. aastal 72 miljardi euroni, ei kasuta see oma potentsiaali täielikult ära. Hoolimata India majanduse ja elanikkonna dünaamilisusest ja suurusest takistavad meie kaubanduspartnerluse arengut keeruline regulatiivne keskkond ning tariifsed ja mittetariifsed tõkked, nagu koguselised piirangud, impordilitsentsid, kohustuslik testimine ja sertifitseerimine. Neid asjaolusid arvestades tuleks kiirendada 2007. aastal alanud läbirääkimisi ELi ja India vahelise vabakaubanduslepingu üle.

Fraktsioon PPE toetab pragmaatilist lähenemisviisi, mille eesmärk on edendada võimalikku sünergiat meie majandussuhetes Indiaga, eelkõige teenuskaubanduses ning teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, samuti edendada koostööd säästva arengu nimel.

Me soovime proaktiivset strateegiat ASEANi riikide suhtes.

Kaubandus ASEANi riikidega pakub Euroopa ettevõtluse jaoks parimat potentsiaali. Euroopa ettevõtted peavad võitlema konkreetsete mittetariifsete tõketega, mis takistavad nende turgude potentsiaali täielikku ärakasutamist. EPP fraktsioon toetab ennetavat strateegiat, et pidada läbirääkimisi ja rakendada täielikult kahepoolseid lepinguid ASEANi riikidega, et edendada Euroopa ettevõtete paremat juurdepääsu ja kõrvaldada mittetariifsed tõkked. EPP fraktsioon soovib nüüd, et Singapuri ja Vietnami kahepoolsed lepingud oleksid lõpule viidud ning et mõlemad osapooled neid täielikult rakendaksid ja järgiksid.

Me palume edasist hoogu läbirääkimistele vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Austraalia ja Uus-Meremaaga.

EL, Austraalia ja Uus-Meremaa on sarnaselt mõtlevad partnerid, kellel on palju ühiseid väärtusi ja huve ning kes on ühel meelel sellistes olulistes rahvusvahelistes ja globaalsetes küsimustes nagu inimõigused, julgeolek, areng ja kliimamuutused. Seetõttu palume anda edasist hoogu läbirääkimistele vabakaubanduslepingute sõlmimiseks nii Austraalia kui ka Uus-Meremaaga. Me näeme meie kaubanduspartnerite algatusi, eriti Vaikse ookeani piirkonna partnerlust, ja usume, et EL peaks oma kohustuste osas tõstma lati, et pidada läbirääkimisi üldise vabakaubanduslepingu üle, et edendada vabakaubandust, kuid ka säilitada ELi konstruktiivne mõju piirkonnas.