Kölni deklaratsioon konkurentsivõime kohta

Töökohti ja majanduskasvu loovad eraalgatused, innovatiivsed ettevõtjad ja idufirmad. Vastupidist lubavad poliitikud rajavad vaid teed populistidele. Kuigi EL ja riikide valitsused saavad luua üksnes raamtingimused, on see tohutu ülesanne. Alles siis, kui on loodud sobivad tingimused, saab Euroopa tagasi konkurentsivõime ja suudab säilitada praeguses karmis ülemaailmses konkurentsis Euroopa sotsiaalse mudeli. Alles siis leiavad eurooplased uusi töökohti, täitub meie eesmärk, mille kohaselt konkurentsivõimelise tööstuse osakaal on 20% SKPst, ja õnnestub Euroopa tööstuse taastamine. Toetame seetõttu alljärgnevalt nimetatud struktuurireforme Euroopa ja riiklikul tasandil.

Populistide väitel tähendab valitsemissektori võla vähendamine suveräänsuse kaotust, tõde on aga vastupidine: võlakoormuse vähendamine tähendab suveräänsuse taastamist ja meie valitsuste fiskaalsete vahendite suurendamist, kuna valitsemissektori endiselt suure võlakoormuse tõttu puuduvad piisavad puhvrid , mis võimaldaksid toime tulla uute võimalike šokkidega, mis vähendavad suutlikkust investeerida.

• Rõhutame, et erainvestorite usalduse taastamiseks tuleb stabiilsuse ja kasvu paktis loetletud kokkulepitud eeskirju täiel määral ja ühtselt kohaldada ja täita.

Euroopa Komisjoni uus koosseis on õigel seisukohal: Euroopa sekkumine peab olema suur suurtes asjades ja vähene väikestes asjades. Konsolideerimine tähendab eelkõige kehtivate eeskirjade kohaldamist, võrdsete võimaluste tagamist ning ELi majanduskasvu mootoriks olevast ühtsest turust täie kasu saamist, ilma et see kulusid tekitaks.

• Soovitame komisjonil jälgida ja võtta nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid. Kaubaturgu tuleb tugevdada turuosaliste, toodete ning riiklike eeskirjade ja seaduste parema järelevalve kaudu.
• Soovitame komisjonil tugevdada täiendavalt Euroopa poolaasta protsessi, suurendada selleks riikide isevastutust ning keskenduda seejuures oma ettepanekutes peamistele reformivaldkondadele, mis on sihiks seatud. Liikmesriikidel tuleb omakorda võtta kohustuseks normide parem rakendamine.

ELi konkurentsipoliitika on äärmiselt oluline Euroopa sotsiaalse turumajanduse toimimiseks ja siseturu kogu potentsiaali rakendamiseks.

• Nõuame ELi ja riikide konkurentsiõiguse ranget kohaldamist, millega kontrollitaks ja piirataks monopolide ja turgu valitsevate ettevõtete tegevusest tulenevaid ebaõiglasi turutavasid.
• Konkurentsipoliitika peab olema kooskõlas ELi strateegiliste eesmärkidega ja võimaldama Euroopa ettevõtetel konkureerida ülemaailmsetel turgudel.

Meil oleks võimalik suurendada SKPd täiendavalt lisaks 4% ühtse turu suurema integreerimise kaudu, seda eriti digitaalvaldkonnas. Meie sooviks on saavutada ülemaailmselt konkurentsivõimeline, innovatiivne ja kodanikele suunatud digitaalne ühtne turg. Meie tööstus peab konkurentsivõime säilitamiseks liikuma digitaalsuse suunas.

• Schengeni ala küsimuses rõhutab Euroopa Rahvapartei fraktsioon avatud piiride tähtsust Euroopa konkurentsivõimele. Toetame pagulaskriisi tõttu tekkinud raskustest hoolimata kõiki jõupingutusi selle Euroopa integratsiooni tugisamba täielikuks säilitamiseks.
• Oleme seisukohal, et tarbijaid ei tohi nende geograafilise asukoha põhjal diskrimineerida. Diskrimineerivate tavadega, nagu põhjendamatu asukohapõhine piiramine, tuleb võidelda. Oleme seisukohal, et e-kaubanduse piiriülese arengu tõkked tuleb kõrvaldada.
• Soovime kiirendada Euroopa tööstuse digiteerimist sihipärase e-oskuste alase koolituse, võrgustike ja vajaliku taristu loomise kaudu. Kõikidel liikmesriikidel tuleb otsustavalt edendada taristu kasutuselevõttu ja jätkata kindlameelselt tööstuse digiteerimist, järgides komisjoni standardimisalaseid kooskõlastusi. 
• Soovime, et Euroopa edendaks investeeringuid soodustavat poliitikat seoses tehnoloogiauuendustega, nagu 5G, suurandmed, pilvandmetöötlus ja asjade internet.

On selge, et Euroopa ei saavuta teadus- ja arendustegevuse vajadusteks soovitud 3% SKPst ning probleeme on erasektorile ette nähtud 2% suuruste kulutuste saavutamisega. Sellekohaseid edusamme on võimalik teha üksnes õigus- ja finantsraamistikku muutes.

• Soovime parandada teaduskeskkonda, eriti VKEde ja idufirmade huvides, eelkõige kaotades bürokraatia, parandades õigusraamistikku (nt pankrotiseadused, äriseadustik, juurdepääs riskikapitalile) ja toetades teaduspõhiseid võrsefirmasid.
• Euroopa Rahvapartei fraktsioon tahab muuta innovatiivsed teadusuuringud toimivateks ärimudeliteks. Selleks on vaja ELi eri rahastamisprogramme omavahel paremini siduda ja kooskõlastada. Toetame seetõttu komisjoni kavatsust koostada VKEdele juhend.

Meie fraktsioon on oma tööga pidevalt toetanud ja toetab ka edaspidi seda, et komisjon esitaks ettepanekuid konkreetsete projektide kohta, millega hõlbustatakse VKEde rahastamistingimusi, sealhulgas riskikapitali ja muid omakapitali kaudu rahastamise vorme, kuna kümnest töökohast kaheksa on VKEde loodud.

• Euroopa Rahvapartei fraktsioon hakkab kapitaliturgude liitu käsitleva komisjoni tegevuskava põhjal pidama kiiremas korras läbirääkimisi väärtpaberistamise ja riskikapitali eeskirjade üle, et tagada VKEdele, pereettevõtetele ja idufirmadele atraktiivne raamistik.
• Meie VKEdest on üksnes 13% -l äritegevus väljaspool ELi piire; EL peaks seetõttu toetama VKEde rahvusvahelistumist. Võitleme selle eest, et VKEd saavutaksid väljaspool ELi suurema turuosa.
• Kutsume komisjoni üles parandama pankadepoolse rahastamise raamistikku ja säilitama VKE toetuskoefitsienti kapitalinõuete puhul.
• Edendame jätkuvalt eraettevõtete jaoks rahastamisvõimalusi soodustavate eelarvevahendite ja -programmide piisavat rahastamist, pöörates erilist tähelepanu VKEdele ja idufirmadele. Ühtekuuluvuspoliitika on peamine strateegiline ja tulemustele suunatud liidu instrument tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimiseks ning see on tihedalt seotud Euroopa poolaastaga. Rõhutame, et väga tähtis on ühtekuuluvuspoliitikasse investeerimist paremini kooskõlastada muudesse liidu poliitikavaldkondadesse investeerimisega, et tekiks koostoime ja suurem finantsvõimendus. Kõik ELi fondid ja eelkõige Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond peavad olema orienteeritud meie tootmissektori konkurentsivõime suurendamisele.

Tegeliku pensioniea puhul tuleb arvesse võtta pikemat oodatavat eluiga ja demograafilist suundumust. Euroopa Rahvapartei jõudude juhitud valitsused on tõestanud, et see aitab stabiliseerida sotsiaalkindlustusmakseid, ergutades töökohtade loomist ja stabiliseerides samas ka riigi rahandust.

• Nõuame pensionisüsteemi vastavusse viimist demograafilise olukorraga ja sihipäraste stiimulite pakkumist vanemaealiste töötajate töölevõtmiseks.

Tõhusad tööturud on suure tähtsusega uute ja stabiilsete töökohtade loomiseks.

• Pöördume liikmesriikide poole palvega muuta oma tööturud paindlikumaks ja vältida ka ebakindlaid töösuhteid. Liikmesriigid peavad tugevdama meetmeid, mille eesmärk on vähendada deklareerimata tööd ja suurendada tööhõives osalemise määra, seda eriti noorte seas, ning vähendada tööjõumakse, et muuta töötamine tasuvaks, säilitades samas üldise maksutulu.
• Töötajate liikuvust kogu Euroopas tuleb suurendada, parandades nende tööleasumise võimalusi välismaal oskuste ja kvalifikatsiooni täieliku tunnustamise kaudu ning tehes suuri jõupingutusi meie tööjõu keeleoskuse parandamiseks.
• Liikmesriigid peaksid parimaid tavasid järgides üksteiselt õppima, luues näiteks duaalsed kutseharidussüsteemid, millest on olnud eriti abi tööturu jaoks oluliste oskuste õpetamisel. Komisjoni uute oskuste strateegia võib selleks anda olulise tõuke.
• Suuri jõupingutusi tuleb teha selleks, et suurendada naiste osalemist tööturul, pöörates erilist tähelepanu naisettevõtluse edendamisele.
• ELi institutsioonid ja kogu avalik haldus peab tegema tööd tagamaks, et kõikidel ELi kodanikel on tänapäeval nõutavad digitaalsed oskused. Elukestva õppe kaudu tuleb tagada, et need oskused peavad sammu tehnoloogia arenguga.
• Ettevõtluskultuuri tuleb muuta paindlike ja atraktiivsemate töötingimuste suunas, muu hulgas ka selleks, et pidada vastu tihedale rahvusvahelisele konkurentsile kvalifitseeritud töötajate pärast.

Kodanikud ja ettevõtjad ootavad õigusega tõhusat avalikku haldust, mis on ELiga ühinemise kriteerium. Siseturul üha suureneva omavahelise seotuse tõttu on avaliku halduse kvaliteet konkurentsitegurina tähtsamaks muutunud. Haldustakistused suurendavad siiski liiga sageli ettevõtjate, eelkõige VKEde ja idufirmade kulusid ning pärsivad innovatsiooni ja töökohtade loomist.

• Rõhutame siduva VKE-testi olulisust. Iga mõjuhinnang peab analüüsima VKEdele avalduvat mõju, vähendama regulatiivset koormust ning ennetama ja vähendama halduskulusid.
• Kutsume liikmesriike ja komisjoni üles kehtestama kõigil valitsustasanditel tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva avaliku halduse, kus kasutatakse täiel määral e-valitsuse vahendeid, kuna avalik haldus ei saa digiteerimisest kõrvale jääda.

Energeetika on üks Euroopa majanduse ja eelkõige meie tööstuse konkurentsivõime määravatest teguritest. Euroopa Rahvapartei fraktsiooni energia- ja kliimapoliitika aitab edendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, kuna püüame pöörata praeguse deindustrialiseerimisprotsessi Euroopa taasindustrialiseerimise suunas.

• Meie eesmärgiks on tagada meie ettevõtjatele, eelkõige tööstustarbijatele, ja kodumajapidamistele püsiv, arukas ja säästev energiavarustus mõistliku hinnaga.
• Energiavoogude vabalt piiriüleselt liikumiselt takistuste eemaldamine on keskse tähtsusega Euroopa energialiidu loomiseks.