Esimene naistevastast vägivalda käsitlev ELi seadus on jõutud kokkuleppele

"Tänane kokkulepe esimese naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi seaduse kohta tähistab ajaloolist hetke naiste õiguste jaoks Euroopas," ütles Euroopa Parlamendi liige Frances Fitzgerald, EPP fraktsiooni aseesimees ja parlamendi uue seaduse üle peetud läbirääkimiste juht.

"Tänu sellele ajaloolisele kokkuleppele keelatakse naistevastane kübervägivald kogu ELis. See õigusakt on oluline samm edasi, et kaitsta naisi tänapäeval liiga levinud digitaalse väärkohtlemise eest," rõhutas Fitzgerald.

"Uue õigusakti kohaselt ei pea naised kogu Euroopas enam kartma oma intiimsete piltide, sealhulgas deepfake'ide loata levitamist internetis. Selliste piltide mittesoovituslik jagamine tunnistatakse karistatavaks kuriteoks, mis tähendab olulist muutust naiste kaitsmisel internetis," ütles Fitzgerald.

See direktiiv sunnib ELi liikmesriike võtma otsustavamaid meetmeid naiste vastu suunatud väärkohtlemise eri vormide, sealhulgas küberjälitamise eest karistamiseks. Sellega kehtestatakse miinimumnõuded nende kuritegude käsitlemiseks ühtselt kogu ELis.

Fitzgerald väljendas nii uhkust kui ka pettumust läbirääkimiste tulemuse üle: "Kuigi me tähistame tehtud edusamme, peame tunnistama, et õigusakt ei ole nii laiaulatuslik, kui paljud lootsid, eelkõige vägistamise lisamine õigusaktidesse. See on sügavalt pettumust valmistav," märkis Fitzgerald. "Süüdi on otseselt need liikmesriigid, eelkõige Prantsusmaa ja Saksamaa, kes olid selle lisamise vastu."

Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis PPE fraktsiooni seaduse üle peetavate läbirääkimiste eest vastutav Euroopa Parlamendi liige Nathalie Colin-Oesterlé avaldab kahetsust, et õigusaktist on saanud "poolik seadus". "Täna, kui teatavates liikmesriikides, sealhulgas Prantsusmaal, on vägistamise mõiste kitsendav määratlus, on edukaid kaebusi väga vähe. Küsimus on tõendamisvõimaluste laiendamises".