Vähi võitmine on Euroopa jaoks proovikivi

Mis siis, kui peaaegu pool kõigist vähkkasvajatest Euroopas oleks võimalik ära hoida, kuid me ei tee nende peatamiseks piisavalt palju?

See ei ole spekulatsioon. See on fakt. Hiljutiste andmete kohaselt on umbes 40% vähktõvest Euroopas ennetatav. See arv peaks meid peatama. Kuid aasta-aastalt langevad inimesed ikka veel läbi süsteemide, mis on liiga aeglased, liiga ebavõrdsed või liiga killustunud, et seda potentsiaali kasutada.

Igal 4. veebruaril tähistatakse Euroopas ülemaailmset vähktõvepäeva. See on rohkem kui kuupäev kalendris, see on kollektiivne tõehetk, võimalus mõõta, kui kaugele oleme jõudnud ja kui kaugele peame veel minema. Aastal 2026, mil Euroopa seisab silmitsi demograafiliste muutustega ja kasvava survega rahvatervise süsteemidele, on võitlus vähktõvega jätkuvalt meie poliitilise vastutuse proovikivi.

Hoolimata edusammudest on liikmesriigiti endiselt suuri puudujääke. Jätkub ebavõrdsus varajase avastamise, kvaliteetse ravi ja pikaajalise hoolduse kättesaadavuse osas. Teadusuuringute läbimurdeid on vaja aastaid, enne kui need muutuvad tavaliseks praktikaks. Üleelanud seisavad endiselt silmitsi ebavajalike takistustega tööl, avalikus elus ja tervishoiusüsteemides, mis ei ole täielikult nende vajadustele kohandatud.

EPP fraktsioon mõistab neid probleeme ja me oleme tegutsenud. Meie jaoks ei ole võitlus vähktõve vastu kunagi olnud vaid loosung. See on olnud pikaajaline poliitiline prioriteet, mille aluseks on lihtne veendumus: iga Euroopa kodanik, olenemata sellest, kus ta elab või kui palju ta teenib, väärib juurdepääsu ennetusele, varajasele diagnoosimisele ja kvaliteetsele ravile.

Sellest veendumusest lähtusime oma töös Euroopa Parlamendi vähktõve vastu võitlemise erikomisjonis. See komisjon ei olnud mitte ainult arutelufoorum, vaid ka lahenduste laboratoorium. Me kuulasime patsiente, hooldajaid, arste, teadlasi ja riiklikke ametiasutusi. Me astusime vastu ebamugavale tõele, mis puudutab erinevusi hoolduses ja lünki ennetuses. Me muutsime need teadmised poliitikaks ja täna jätkub meie pühendumine parlamendi rahvatervise komisjonis.

Üks meie peamisi prioriteete on olnud ennetamine. Oleme järjekindlalt nõudnud tugevamaid meetmeid tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja keskkonna riskitegurite valdkonnas. Ennetamine ei pruugi anda koheseid tulemusi, kuid see säästab elusid pikema aja jooksul.

Varajane avastamine on meie teine nurgakivi. Sõeluuring päästab elusid, kuid ainult siis, kui see on kõigile kättesaadav. Me töötasime selle nimel, et laiendada ja ajakohastada ELi sõeluuringu soovitusi, edendada uusi tehnoloogiaid ja tagada, et need programmid jõuaksid haavatavate ja raskesti kättesaadavate elanikkonnarühmadeni. Liiga palju vähkkasvajaid diagnoositakse ikka veel liiga hilja, mitte meditsiinilise ebaõnnestumise, vaid süsteemse ebaõnnestumise tõttu.

EPP fraktsioon on toetanud ka innovatsiooni ja teadusuuringuid. Euroopas on maailmatasemel teadlased ja arstid, kuid liiga sageli jäävad läbimurded patsientidele kättesaamatuks. Me nõudsime vähiuuringute paremat koordineerimist, terviseandmete arukamat kasutamist ja kiiremat juurdepääsu uuenduslikele ravimeetoditele, pidades alati patsiendi ohutust kesksel kohal. Innovatsioon peab olema Euroopa ühine vara, mitte mõne üksiku privileeg.

Ebavõrdsuse vastu võitlemine on meie lähenemisviisi keskmes. Vähidiagnoos ei tohiks sõltuda teie postiindeksist. Meie komisjoni töö näitas, et ellujäämismäärad võivad liikmesriigiti ja liikmesriigiti oluliselt erineda. Me oleme järjekindlalt toetanud tugevamat Euroopa koostööd tervishoiu valdkonnas, austades liikmesriikide pädevust ja tunnistades samas, et solidaarsus päästab elusid. Piiriüleste tervishoiuteenuste, ühishangete ja ühiste parimate tavade puhul on Euroopa tugevam, kui ta tegutseb ühiselt.

Sama oluline on see, et me nõudsime patsientide ja ellujäänute asetamist poliitika keskmesse. Vähk ei ole ainult meditsiiniline seisund, vaid see on elu muutev kogemus. Elukvaliteet, vaimne tervis ja rehabilitatsioon ei ole teisejärgulised. Need on olulised. Vähist ellujäämine ei tohi tähendada, et elame alalise diskrimineerimisega.

Ülemaailmne vähipäev 2026 ei tohiks olla lihtsalt teadlikkuse hetk, vaid see peab olema vastutuse hetk. Meie võetud kohustused peavad minema kaugemale pealkirjadest ja mälestustest.

Me oleme jätkuvalt pühendunud Euroopale, mis kaitseb ennetuse, innovatsiooni ja õigluse kaudu. Võitluses vähktõvega ei saa me endale lubada pausi. See on Euroopa ühine ülesanne, mis nõuab julgust ja järjepidevust.

Mis siis, kui peaaegu pool vähktõvest oleks võimalik ära hoida? Vastus on selge. Me tegutseme koos.