Üks naisohver on Euroopale juba liiga palju

Naised on Euroopas turvalised. Või on nad seda? Prantsusmaal tapeti 2022. aastal üle 100 naise oma partneri või endise partneri poolt. Hispaanias tapeti ainuüksi detsembris üheksa naist vägivaldselt. Iirimaal näitab Women's Aid'i statistika, et 2022. aasta oli naiste mõrvade poolest viimase kümne aasta halvim, sest viimase 12 kuu jooksul tapeti 11 naist vägivaldselt. Isegi üks naisohver on liiga palju. Euroopa ei saa seda taluda.

Igas ELi liikmesriigis nõuab avalikkus tegutsemist ja valitsused jätkavad reageerimist. Näiteks 2021. aastal kehtestas Kreeka uue seaduse "vägivalla ja ahistamise" kohta töökohal, mis on kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vägivalla ja ahistamise konventsiooniga. Samuti kohandas ta vastavalt oma karistusseadustikku seoses vägistamise, seksuaalse ahistamise ja alaealistega.

Kuid kuigi üksikute ELi riikide reageeringud vägivallale ja selle tagajärgedele on kiiduväärsed - Prantsusmaa katsetab uut toetuskava, et aidata ohvritel leida turvalisust ja taastada oma elu ning Iirimaa kavandab ulatuslikke reforme perekonnaõiguse kohtutes -, on keskne probleem endiselt: naistevastane vägivald ei austa liikmesriikide piire, nii et tegelikult sõltub naise turvalisus sellest, kus ta elab. Kuigi kaheksas ELi liikmesriigis on vaba ja tõeline nõusolek muutnud vägistamise määratlust, nõuab enamik ELi riike endiselt vägistamissüüdistuse esitamiseks tõendeid vägivalla kohta. Lühidalt ja uskumatult on praegu nii, et vägistamine ühes Euroopa riigis ei ole vägistamine teises Euroopa riigis.

Tagame, et enam ei ole naised need, kes ei tunne end turvaliselt, vaid need, kes meie vastu vägivalda toime panevad.

Me tahame seda häbiväärset anomaaliat parandada. Kuigi riikide parlamendid otsustavad jätkuvalt riiklike seaduste üle, väidame, et naistevastase vägivalla puhul on aeg, et EL kehtestaks ühise miinimumstandardi, nagu me oleme teinud terrorismi puhul. Seepärast töötame praegu esimese ELi seaduse kallal, mis käsitleb naistevastase vägivalla vastu võitlemist. See on pikk pealkiri lihtsale ja iganenud ettepanekule, et vägivald on vägivald ja et ühes Euroopa riigis toimuvat naistevastast vägivalda tuleks käsitleda naistevastase vägivallana ja seda tuleks karistada samamoodi kõikides Euroopa riikides.

Laiaulatuslikul konsulteerimisel põhinev direktiiv koosneb viiest põhielemendist: kuritegudele samade miinimumnõuete kehtestamine; turvaline teatamise ja riskihindamise kord; ohvrite eraelu puutumatuse austamine kohtumenetluses ja õigus hüvitisele; ohvrite toetamine abitelefonide ja kriisikeskuste kaudu ning parem koordineerimine ja koostöö liikmesriikide vahel piiriüleste kuritegude puhul. Ühised karistusnormid näitaksid ka ELi liikmesriikide pühendumust lõpetada see, mis on sisuliselt geograafiline loterii, mille mängumärkideks on naiste elud.

8. märtsil tähistame rahvusvahelist naistepäeva. Kuid isegi kui me rõõmustame naiste saavutuste üle kogu maailmas, andkem lubadus: naiste turvalisuse osas ei ole enam mingit geograafilist loteriid. Lepime kokku naistevastase vägivalla määratlustes, mis hõlmavad kogu ELi. Tagame, et enam ei ole naised need, kes ei tunne end turvaliselt, vaid need, kes meie vastu vägivalda toime panevad. Kui me neid asju teeme, siis saame vastata enesekindlalt, et jah, naised on Euroopas turvalised. Siis on meil tõesti midagi, mida tähistada.