Korrigeerida ÜRO, seada kahtluse alla Venemaa julgeolekunõukogu koht

20.05.2026 9:00

Korrigeerida ÜRO, seada kahtluse alla Venemaa julgeolekunõukogu koht

Oluline märkus

See dokument on tõlgitud automaatselt.


Näita originaalversiooni
Venemaa välisminister Sergei Lavrov räägib julgeolekunõukogu istungil olukorra üle Süürias 18. detsembril 2015 ÜRO peakorteris New Yorgis.

ERP fraktsioon nõuab ÜRO Julgeolekunõukogu reformimist, vetoõiguse kasutamise piiramist, ÜRO Peaassamblee tugevamat rolli Julgeolekunõukogu halvatuse korral ning Venemaa alalise koha ümberhindamist Julgeolekunõukogus.

"ÜRO Julgeolekunõukogu tuleb reformida, et see kajastaks paremini tänapäeva globaalset reaalsust. Veto ei tohi takistada ÜRO tegevust sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude vastu. Kui Julgeolekunõukogu ei suuda tegutseda, saab ÜRO Peaassamblee aidata lünka täita. Me peame muutma ÜRO tõhusamaks, tulemuslikumaks ja paremini kohanema muutuva maailmaga," ütles Euroopa Parlamendi liige Andrey Kovatchev, kes koostas parlamendi soovituse ÜRO Peaassamblee järgmise koosseisu kohta.

"Venemaa on kaotanud oma moraalse legitiimsuse Julgeolekunõukogu alalise liikmena, rikkudes jultunult ÜRO põhikirja peamisi põhimõtteid, eelkõige pidades Ukraina vastu agressioonisõda ja blokeerides veto abil otsuseid, mis puudutavad tema enda ebaseaduslikke tegevusi," seisab raportis, mille Euroopa Parlament võtab täna hiljem vastu.

"Venemaa koht ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena tuleb moraalselt, poliitiliselt ja juriidiliselt kahtluse alla seada. Venemaa mitte ainult ei vii läbi ebaseaduslikku sõda, paneb toime julmusi ja rikub avalikult ÜRO põhikirja. On ka juriidiline probleem: ÜRO põhikirja artikkel 23 nimetab alalise liikmena Nõukogude Liitu, mitte Venemaad. Venemaa võttis selle koha lihtsalt üle ilma ametliku otsuseta, ühepoolse deklaratsiooniga. See põhineb pigem vaikival heakskiidul ja poliitilisel praktikal kui selgel juriidilisel otsusel," rõhutab Kovatšev.

"Venemaa nõue Nõukogude Liidu alalisele kohale ÜRO Julgeolekunõukogus võeti vastu NSV Liidu lagunemisele järgnenud kaoses ja eufoorias. Kuid seda ei lahendatud kunagi selge juriidilise otsusega. Formaalselt oli Ukrainal ja Valgevenel võrdne alus nõuda õigusjärglust, sest nad allkirjastasid 1991. aasta detsembris koos Venemaaga Belavezha kokkuleppeid, samas kui teised endised nõukogude vabariigid pärisid samuti õigused ja kohustused NSV Liidult," rõhutab Euroopa Parlamendi liige ja ERP fraktsiooni Venemaa eestkõneleja Sandra Kalniete.

"Venemaa on praegu suurim oht rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Ta ründab vägivaldselt rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid ja õõnestab ÜRO süsteemi seestpoolt. Ta saboteerib kõiki rahupüüdlusi, õhutab ülemaailmset ebakindlust ja aitab kaasa energiakriisile, toetades Iraani rünnakuid Pärsia lahe ääres. Venemaa koht Julgeolekunõukogus tuleb seada kahtluse alla iga kord, kui Moskva kasutab oma vetoõigust ÜRO tegevuse halvamiseks," lisab Kalniete.

Teade toimetajatele

Euroopa Rahvapartei fraktsioon on Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon 185 liikmega kõigist liikmesriikidest.

Muu seotud teave