EPP poliitilise perekonna deklaratsioon Eurolati raames

Poliitiline deklaratsioon, mis allkirjastati Euroopa ja Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee (EuroLat) XVII korralise täiskogu istungjärgu raames poliitilistele rühmitustele eraldatud ruumis.

Seoses tänapäeva kõige pakilisemate poliitiliste ja sotsiaalsete küsimustega allkirjastavadallakirjutanud seadusandjad, kes on kogunenud EuroLati poliitilistele rühmitustele eraldatud ruumis ning kes on Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni liikmed ja Ladina-Ameerika osa sellega liitunud erakondade liikmed, järgmise deklaratsiooni:

Esiteks, olles šokeeritud eile Hispaania Toledo provintsis toimunud traagilisest rongiõnnetusest, mis põhjustas kümneid surmajuhtumeid ja arvukaid vigastatuid, soovime väljendada sügavat kurbust inimelude kaotuse pärast, edastada oma siirast kaastunnet ja toetust ohvrite perekondadele ning toetust ja soojust kõigile kannatanutele, samuti soovime vigastatutele kiiret ja täielikku paranemist.

Euroopa-Ladina-Ameerika parlamentaarne assamblee asutati kakskümmend aastat tagasi eesmärgiga luua Atlandi ookeani mõlemal kaldal piirkondadevaheline parlamentaarne partnerlus, mis edendaks dialoogi ja vastastikust mõistmist demokraatlike väärtuste, vabaduse ja inimõiguste nimel – need on põhitalad, millele tugineb Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna vaheline kahe piirkonna vaheline strateegiline partnerlus.  Alates 2025. aasta lõpust on kodanikud Ladina-Ameerikas – Boliivias, Tšiilis, Kolumbias, Perus ja viimati ka Brasiilias – ning ELis – Sloveenias, Ungaris, Rootsis ja Lätis – osalenud konkurentsipõhistes valimistes, mis on enamikul juhtudel toonud kaasa rahumeelse võimuvahetuse. Kahjuks püsivad mõnes meie partnerluspiirkonna riigis endiselt mittedemokraatlikud režiimid, mis rõhuvad oma rahvast ja eitavad vabadust, individuaalse vabaduse austamist ning kõige põhilisemaid inimõigusi, rikkudes sellega EuroLati loomise aluspõhimõtteid ja õõnestades kahe piirkonna vahelise piirkonna demokraatlikku kvaliteeti.

Mis puutub Venezuelasse, siis tervitame demokraatliku opositsiooni liidri, Nobeli rahupreemia laureaadi ja Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna laureaadi María Corina Machado hiljutist naasmist Venezuelasse; nõuame kõigi poliitvangide viivitamatut vabastamist, kõigi opositsiooniliikmete tagakiusamise lõpetamist ja paguluses viibijate viivitamatut tagasipöördumist, samuti valimiskava täpset järgimist, mille tulemusena toimuksid vabad, demokraatlikud ja rahvusvaheliselt kontrollitavad valimised sõltumatu riikliku valimiskomisjoni egiidi all hiljemalt 2027. aasta juulis, et aidata kaasa demokraatlike institutsioonide taastamisele.

Kutsume rahvusvahelist üldsust, eelkõige ELi ja Ladina-Ameerika ametivõime, ühendama jõud, et viia kiiresti lõpule autoritaarsed ja diktatuurilised režiimid Kuubas ja Nicaraguas – režiimid, mis on ebanormaalsed, kuna on anachronistlikud ja antidemokraatlikud ning tagakiusavad, lämmatavad, vangistavad ja vaesestavad oma elanikkonda; loodame, et mõlemas sõsarriigis astutakse pärast pimedaid kommunismi, tagakiusamise, vaesuse ja kannatuste aastakümneid olulisi samme demokraatiale ülemineku suunas.

Väljendame sügavat muret Mehhikostäheldatava tõsise institutsioonilise halvenemise, demokraatia kvaliteedi nõrgenemise ja võimude tasakaalu järkjärgulise õõnestamise pärast : valitseva partei poolt institutsioonide koloniseerimine, valimisasutuste nõrgenemine enne 2027. aasta valimisi, kohtureformi kahjulikud tagajärjed, mis õõnestavad kohtusüsteemi sõltumatust ja õigusriigi põhimõtteid tagavaid mehhanisme, samuti arvukad vägivallaaktid, väljapressimine, hirmutamine ning ajakirjanike, poliitiliste, ühiskondlike ja arvamusliidrite mõrvad on hoiatusmärk, mille suhtes meie ühiskonnad ei saa jääda ükskõikseks. Jälgime tähelepanelikult ja pidevalt riigi institutsioonilist olukorda ning kinnitame veel kord, et võimude lahusus ja institutsioonide sõltumatus on demokraatia nõuetekohase toimimise ja kodanike põhivabaduste põhinõuded. Samuti tervitame ELi ja Mehhiko vahelise üldlepingu allkirjastamist ning kutsume Mehhiko senatit üles seda kiiresti ratifitseerima, kuna see on ainus organ, mis ei ole veel ratifitseerimisprotseduuri lõpule viinud enne lepingu eelseisvat jõustumist.

Me mõistame hukka vägivaldsed meeleavaldused, rüüstamised ja rahutused, mis on toimunud mitmes Euroopa Liidu riigis (Prantsusmaal, Itaalias, Belgias, Portugalis, Hispaanias jne), sealhulgas avaliku ruumi ebaseaduslik hõivamine, ajaloolise, kunstilise ja kultuuripärandi hävitamisega ning rünnakutega korrakaitsjate vastu, mida vasakpoolsed ja äärmusvasakpoolsed jõud soodustavad ja ära kasutavad, aidates kaasa hirmu, äärmusliku polariseerumise, vägivalla ja hirmutamise õhkkonna tekkimisele, mis takistab normaalset osalemist poliitilises elus ja poliitilise tegevuse teostamist ajal, mil peaaegu kõigis neis riikides on tulemas valimised. Kuigi tunnistame, et demokraatias on õigus rahumeelsetele meeleavaldustele, lükkame kindlalt tagasi selle protestilaine ärakasutamise hirmutamise, vägivalla ja hävitustöö õhkkonda, mis neid on saatnud, mõnikord ka alaealiste ärakasutamise kaudu, ning ootame, et nende riikide ametivõimud täidaksid oma kohustust taastada kord ja normaalsus kõigi õigusriigi põhimõtetele tuginevate õiguslike vahendite ja meetoditega, püüdmata protestidest poliitilist kasu lõigata, nagu on mõnel juhul juhtunud. 

Samuti mõistame kindlalt hukka käesoleva aasta 30. ja 31. juulil toimunud sissetungi ELi lõunapiirile Hispaania linnas Ceutas ning sellest tuleneva piiririkkumise, kuna see kujutab endast rünnakut ELi liikmesriigi territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse vastu. Samuti mõistame hukka Hispaania valitsuse pädevate asutuste tegevusetuse ning ebaseaduslike rändevoogude kasutamise hübriidsõja vahendina, mis on suunatud ELi liikmesriigi stabiilsuse ja julgeoleku vastu, ning toetame käimasolevat sõltumatut kohtulikku uurimist, mille eesmärk on kindlaks teha vastutus selle rünnaku kavandamise, läbiviimise ja eesmärkide eest, samuti Hispaanias sellele reageerimise eest.

Lõpetuseks, kuna me kohtume Kanaari saartel, ei saa me jätta mainimata massilist ebaseaduslikku sisserännet, millega kaasneb igapäevane cayucode ja muude sadade ebaseaduslike sisserändajatega täidetud laevade saabumine ELi rannikuriikide kaldale. Arvestades selle olukorra põhjustatud inimlikku tragöödiat, on hädavajalik kohaldada rangelt ELi tasandil kehtivaid õigusakte, nimelt rände- ja varjupaigapakti ning tagasisaatmismäärust, et takistada inimkaubandusega tegelevate kuritegelike võrgustike poolt soodustatud massiliste ebaseaduslike rändevoogude saabumist; kahjuks ei kohaldata neid õigusakte kõigis liikmesriikides ühtmoodi.

Koostatud Santa Cruz de Tenerifes neljapäeval, 29. oktoobril 2026.

Käesolevale deklaratsioonile on alla kirjutanud järgmised seadusandjad:

Euroopa osa: Gabriel Mato (Hispaania – EPP), Esteban González Pons (Hispaania – EPP), Herbert Dorfmann (Itaalia – EPP), Elena Nevado Del Campo (Hispaania – EPP), Davor Ivo Stier (Horvaatia – EPP), Raúl De La Hoz Quintano (Hispaania – EPP), Esther Herranz (Hispaania – EPP), Rosa Estarás Ferragut (Hispaania – EPP), Antonio López-Istúriz White (Hispaania – EPP), Borja Giménez Larraz (Hispaania — EPP), Ilia Lazarov (Bulgaaria — EPP), Markus Ferber (Saksamaa — EPP)

Ladina-Ameerika esindajad: parlamendiliigeJuan Martín Rodríguez (Uruguay), senaator Marko Cortés (Mehhiko), senaator Luciano Cruz-Coke (Tšiili), parlamendiliige June Bohórquez (Ecuador), parlamendiliige Mario Herrera (Boliivia), parlamendiliige Óscar Darío Pérez (Kolumbia), senaator Alfred Sneek (Aruba), parlamendiliige Jorge Cavoli (Dominikaani Vabariik), parlamendiliige Maali del Pomar (Peruu), senaator Manuel José Ossandon (Tšiili), parlamendiliige Conrado Rodríguez (Uruguay), parlamendiliige Rafael Rodríguez (Ecuador), senaator Sergio Gahona (Tšiili), parlamendiliige Pedro Casanova (Peruu), parlamendiliige Cristian Araya (Tšiili), parlamendiliige Nathaly Solares (Boliivia), parlamendiliige Sergio Bobadilla (Tšiili), senaator Liliana Benavides (Kolumbia) ja parlamendiliige Daniel Marañon (Boliivia).