Tehkem digitaalne maailm naiste ja tüdrukute jaoks turvaliseks.

Mida te teeksite, kui teie nägu ilmuks videos, mida te ei ole kunagi filminud? Või kui võõras inimene internetis teaks ootamatult teie kodust aadressi, teie töökohta, isegi seda, millal teie laps lõpetab tunnid?

Miljonite naiste ja tüdrukute jaoks ei ole need mitte lihtsalt jahmatavad "mis oleks, kui" - need on reaalsed. See, mis sai alguse ühenduste ja võimaluste ruumina, on liiga paljude jaoks muutunud soovimatu kokkupuute ja hirmu kohaks. Internet peegeldab meie ühiskonda - ja mõnikord võimendab see šokeerivalt selle kõige tumedamaid külgi.

Kuna Euroopas tähistatakse 25. novembril rahvusvahelist naistevastase vägivalla kaotamise päeva, siis ärgem unustagem, et see võitlus ei piirdu enam kodude, tänavate või töökohtadega. Nüüd ulatub see sügavale digitaalsesse maailma - maailma, mis kujundab seda, kuidas me elame, töötame ja räägime, kuid jätab naised liiga sageli kaitseta.

Online-vägivald ei ole enam nii haruldane. Mitmed uuringud näitavad, et umbes pooled naised on kogenud digitaalset vägivalda, alates jälitamisest ja ahistamisest kuni intiimfotode jagamiseni ilma nõusolekuta. Iga statistika kätkeb endas lugu. Koolist välja aetud teismeline. Ajakirjanik, kes lõpetab kirjutamise. Ema, kes kustutab oma sotsiaalmeedia, et end taas turvaliselt tunda. Vägivald ekraani kaudu teeb ikka veel haiget, isoleerib, jätab ikka veel armid.

Seda on raske enam taluda. Me tahame tegusid, mitte kaastunnet. Me tahame, et meie tütred oleksid internetis sama turvalised, kui nad peaksid olema tänaval. Kogu Euroopas nõuavad ellujääjad ja ohvrid muutusi. Prantsusmaal näitas liikumine #StopFisha, mille algatasid teismelised tüdrukud, kes keeldusid end enam alandamast, kui laastav võib olla pildipõhine väärkohtlemine. Nende julgus ajendas Euroopat uurima probleemi ulatust lähemalt.

Kuid julgus üksi ei suuda parandada süsteemi, mis ei suutnud naisi kaitsta. Aastaid peatusid seadused riigipiiridel, kuid kuritarvitused ületasid need ühe klõpsuga. Kurjategijad varjusid mugavalt anonüümsuse taha. Tehnoloogiaettevõtted varjusid vabanduste taha. Istanbuli konventsioon pani aluse naistevastase vägivalla vastu võitlemisele, kuid digitaalsete platvormide esilekerkimine tõi kaasa uued kahju vormid, mida olemasolevad seadused lihtsalt ei saanud kätte.

Seepärast võtsime meie fraktsioonis EPP juhtrolli, et kujundada 2024. aastal vastu võetud esimene ELi direktiiv naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastu võitlemise kohta. Me tunnistasime, et digitaalne vägivald ei ole kõrvaline teema - see on üks tänapäeva kõige pakilisemaid inimõigustealaseid probleeme.

See Euroopa direktiiv on meie vastus vanale ebaõiglusele uues vormis. See muudab intiimsete või manipuleeritud piltide nõusolekuta jagamise, küberjälitamise, veebipõhise ahistamise ja vaenu õhutamise kõigis liikmesriikides karistatavaks. Sellega tagatakse, et ohvritel on juurdepääs kaitsele, õigusemõistmisele ja toetusele sõltumata sellest, kus nad elavad. Samuti saadab see selge sõnumi: see, mis on ebaseaduslik väljaspool internetti, peab olema ebaseaduslik ka internetis.

Kõiki lahinguid ei ole veel võidetud. Direktiivist puudus vägistamise kuriteo lisamine, mille eest Euroopa Parlament ja eelkõige Euroopa Rahvapartei fraktsioon kõvasti võitlesid. Kuid see on suur samm Euroopa suunas, kus ühegi naise turvalisus ei lõpe seal, kus algab tema WiFi.

Mõelge sellest kui Euroopa ehitab digitaalse varjupaiga - ruumi, kus lõpuks ometi kehtivad õigused, eeskirjad ja austus.

Nüüd tuleb raskem osa: meie visiooni elluviimine. Liikmesriigid peavad direktiivi rakendamiseks kiirelt tegutsema, koolitades politseid ja prokuröre, rahastades ohvriabi ja tagades, et kuritarvituslik sisu eemaldatakse kiiresti. Tehnoloogiaettevõtetel on samuti kohustus kasutada oma algoritme vihkamise peatamiseks, mitte selle levitamiseks. Ja meil kõigil on moraalne kohustus lõpetada alanduste jagamine, rääkida, kui näeme kuritarvitamist, ja õpetada oma lastele, et nõusolek ja austus ei kao, kui ekraanil süttib.

Ennetamine, kaitse ja vastutusele võtmine. Need on kolm sõna, mis määratlevad Euroopa lähenemisviisi. Koos moodustavad nad lubaduse, et naised ja tüdrukud saavad elada, töötada ja rääkida internetis ilma hirmuta.

Seega, kui me tähistame 25. novembrit, siis tehkem sellest rohkem kui lihtsalt kuupäev kalendris. Olgu see päev pöördepunkt - päev, mil Euroopa seisab koos ja ütleb: me kaitseme teid, me seisame teie kõrval ja muudame digitaalse maailma samm-sammult, seaduste kaupa, kõigi jaoks turvaliseks.