Euroopa julgeoleku tulevik: vaatenurk idapoolsest küljest

Venemaa sõda Ukraina vastu on Euroopa geopoliitilist maastikku põhjalikult ümber kujundanud, põhjustades kaugeleulatuvaid poliitilisi, majanduslikke ja julgeolekualaseid tagajärgi ka kaugemale Ukraina piiridest. Venemaa kujutab endast ohtu kogu Euroopa ja kogu Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule. See ilmneb mitmesugustes hübriidohtudes kogu Euroopas, alates Balti riikidest - Lätist, Eestist ja Leedust - kuni Saksamaa ja Poolani. Nende hulka kuuluvad sabotaaž, desinformatsiooni- ja manipulatsioonikampaaniad, Venemaa sõjaline ja tehnoloogiline liitumine Iraaniga, koostöö Hiina ja Põhja-Koreaga, destabiliseeriv tegevus Aafrikas ning katsed nõrgestada USA kohalolekut Euroopas ja mujal.

Selles uues reaalsuses seisavad ELi idapoolsed riigid - sealhulgas Balti riigid, Poola ja Soome - silmitsi kasvavate piirkondlike pingete ja Venemaa tegevusega seotud julgeolekuprobleemide suurenemisega. See tõstatab kriitilise küsimuse: kas Euroopa idapoolset külge tuleks vaadelda üksnes strateegilise piirina või tuleks seda tunnustada kui Euroopa esmatähtsat kaitseliini? NATO liikmetena peame säilitama õrna tasakaalu heidutuse, diplomaatia ja kaitse vahel üha ebastabiilsemaks muutuvas keskkonnas.

Selles kontekstis käsitlevad Euroopa Rahvapartei välispoliitika töörühma liikmed neid väljakutseid 8. mail toimuval töövisiidil Lätis. Ei ole kahtlust, et Euroopa idapoolne külg on Euroopa julgeoleku jaoks strateegiliselt tähtis. Vastuseks Venemaa Ukraina-vastasest sõjast tulenevatele ohtudele on Balti riigid andnud tohutu panuse Euroopa kaitsesse. Koos naaberriikide Soome ja Poolaga on nad oluliselt tugevdanud piirikaitset ja ELi sanktsioonide jõustamist ning kuuluvad Ukraina juhtivate toetajate hulka. Nad on saavutanud energiasõltumatuse Venemaast, kuuluvad kaitsekulutuste poolest juhtivate riikide hulka ning on kaitsealaste uuenduste esirinnas, sealhulgas droonide ja uute tehnoloogiate katsetamisel ja kasutuselevõtmisel. Kõik see võib olla eeskujuks teistele Euroopa riikidele. Need jõupingutused peavad käima käsikäes Euroopa suurema toetuse ja rahastamisega.

Turvaline Ida-Euroopa ja Balti riigid ei ole olulised mitte ainult kaitse seisukohast, vaid ka Euroopa majandusliku stabiilsuse ja konkurentsivõime seisukohalt. Julgeolek toetab investorite usaldust, kaitseb kaubavooge ja tagab ühtse turu tõrgeteta toimimise. Oma idapiiride tugevdamisega kaitseb Euroopa Liit oma majanduse konkurentsivõime seisukohalt olulist infrastruktuuri ja tarneahelaid.

ELi idapoolse külje turvalisus nõuab rohkem kui kunagi varem koostööd kõigil poliitilistel ja rahvusvahelistel foorumitel. Me peame minema kaugemale traditsioonilistest lähenemisviisidest. Me peame ühiselt tegelema selliste probleemidega nagu Venemaa hübriidohud ja varjatud laevastikud ning tugevdama koostööd kriisivalmiduse, energeetika ja muude valdkondade valdkonnas. Idaserv kaitseb nii ELi kui ka NATO välispiiri.

EPP usub, et koostöö Euroopa poliitilistes peredes on institutsiooniliste kontaktide oluline täiendus. Kuigi julgeolek puudutab meid kõiki, võivad arusaamad sellest erineda, eriti kui asi puudutab majanduslikku julgeolekut ja majandust. Seepärast on oluline veenda meie partnereid Lääne-Euroopas idast lähtuvate ohtude olemuses. Me mõistame väga hästi, et Putini puhulei saa olla tagasipöördumist tavapärase tegevuse juurde. See peab olema kogu Euroopa ühine ja kompromissitu seisukoht.