ERP fraktsiooni seisukoht - Seisukoht Venemaa suhtes

See teave on saadaval ka

Venemaa on oluline naaberriik. Oleme seisukohal, et realistlik ja vastutustundlik ELi ja Venemaa suhete strateegia peab põhinema rahvusvahelise õiguse põhimõtetel, usutaval heidutusel ning põhimõttekindlal lähenemisel ühist huvi pakkuvates valdkondades, et tagada julgeolek ELi naabruses ning rahu ja kord Euroopas. Rõhutame, et on vaja investeerida rohkem koostöösse Vene kodanikuühiskonnaga ja nende toetamisse, et tugevdada demokraatlikke liikumisi Venemaal ja rajada pikaajaline alus ELi ja Venemaa suhetele. Sanktsioonid on põhimõttekindla vastusena vajalikud, kui rikutakse raskelt rahvusvaheliselt tunnustatud piire ja riikide suveräänsust. Need on osutunud tulemuslikuks heidutusvahendiks Venemaa edasise agressiooni ärahoidmisel Ukrainas. Rõhutame, et EL peaks Venemaa jätkuva tegevuse tõttu olema valmis kaaluma täiendavate sanktsioonide vastuvõtmist, sealhulgas konkreetsete isikute suhtes.

Venemaa ja EL mõjutavad oma sisearengu ja välispoliitika kaudu otseselt ja kaudselt üksteist ja ELi liikmesriike. Üleilmsed probleemküsimused nagu kliimamuutused, energiajulgeolek, massihävitusrelvade leviku vastane võitlus ning võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu eeldavad kõik tihedat koostööd. Seetõttu on EL ja Venemaa headest suhetest väga huvitatud. Teineteise usaldamisel põhinevate heade suhete uuesti sisseseadmine sõltub Venemaa valmisolekust taastada usaldus ja rahumeelne koostöö.

Et ELi välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas Venemaa suhtes, oleks sidusam, tulemuslikum ja usutavam, on äärmiselt tähtis ELi sise- ja välispoliitika kooskõla. Liikmesriigid ja EL peaksid kõnelema ühel häälel ja käima ühte jalga. Kutsume üles tugevdama ühist poliitikat, eelkõige sellistes valdkondades nagu kaubandus, finantsteenused ja -tehingud, ränne, energeetika, välispiiride haldamine ning teabeturve ja küberjulgeolek.

Rõhutame, et peale valikulise koostöö ELile huvi pakkuvates küsimustes saaks ELi ja Venemaa koostöö taasalustamist kaaluda ainult tingimusel, et Venemaa austab täielikult Ukraina (mille koosseisu kuulub Krimm) territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, rakendab täielikult Minski kokkulepped (see tähendab muu hulgas Ukraina riigivõimu täielikku kontrolli piiri üle, Venemaa vägede ja relvade tingimusteta väljaviimist ning mässuliste rühmitustele abi andmise kohest peatamist) ning lõpetab destabiliseeriva sõjalise ja julgeolekualase tegevuse ELi ja selle naabrite piiridel. PPE fraktsioon ei ole nõus Venemaa doktriiniga, mille kohaselt on tal oma erihuvipiirkonnad ning välismaal elavate kaasmaalaste jaoks kehtivad eriõigused, mis on viinud tahtlike sammudeni oma naabrite destabiliseerimiseks. Meelevaldne riiki sisenemise keeld paljudele Euroopa poliitikutele ja ametnikele, sealhulgas praegustele ja endistele parlamendiliikmetele, tuleb kohe ja tingimusteta tühistada.

Venemaa ametiisikud, kelle tegevus või tegevusetus on lasknud toimuda sõjakuritegudel Süürias ja Ukrainas või neid põhjustanud, tuleb tuua rahvusvahelise kriminaalkohtu ette. Me kutsume Venemaad üles tegema täiel määral koostööd MH17 allatulistamise kui võimaliku sõjakuriteo uurimises.

ERP fraktsioon toetab viit juhtpõhimõtet, milles välisasjade nõukogu 14. märtsil 2016 ELi ja Venemaa suhete osas kokku leppisid:

  • Minski kokkuleppe rakendamine kui peamine tingimus ELi Venemaad puudutavate seisukohtade oluliseks muutumiseks;
  • suhete tugevdamine ELi idapartnerite ja muude naaberriikidega, eelkõige Kesk-Aasias;
  • ELi vastupanu tugevdamine (nt energiajulgeoleku, hübriidohtude ja strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas);
  • võimalus teha Venemaaga valikulist koostööd ELile huvipakkuvates valdkondades;
  • vajadus luua inimestevahelisi kontakte ja toetada Venemaa kodanikuühiskonda.

Minski kokkulepete rakendamine

Sõjale Ukrainas saab leida püsiva lahenduse üksnes siis, kui rakendatakse täielikult Minski kokkuleppeid ning austatakse tingimusteta Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Kordame oma teravaimat hukkamõistu Krimmi poolsaare ebaseaduslikule annekteerimisele Venemaa poolt ja jätkuvale toetusele, mida Venemaa annab võitlejatele Ida-Ukrainas.

Väljendame kahetsust, et Minski kokkuleppeid ei ole algseks tähtajaks rakendatud. Venemaa jätkab võitlejatele sõjalise ja rahalise abi andmist. Jätkub sõdurite ja tsiviilisikute tapmine. OSCE vaatlejaid takistatakse lakkamatult Venemaa toetatud võitlejate kontrollitavatele aladele ligi pääsemisel. Nõuame, et OSCE vaatlejatel oleks Venemaa toetatud võitlejate kontrollitavatele aladele piiramatu juurdepääs.

Sanktsioonid, mis on kehtestatud vastusena Venemaa tegevusele olukorra destabiliseerimisel Ida-Ukrainas, saab tühistada üksnes pärast seda, kui Minski kokkulepped on täielikult rakendatud. Piiravad meetmed, mis võeti vastusena Krimmi ja Sevastoopoli ebaseaduslikule annekteerimisele, peatatakse siis, kui Krimmi poolsaar on Ukrainale tagasi antud. Venemaa peab austama Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piiride ulatuses. Seni ei ole aga olnud näha, et Venemaa oleks teinud edusamme Minski kokkulepete rakendamisel ning olukord Ida-Ukraina kontrollimata aladel on hoopiski märgatavalt halvenenud: Vene väed ja Venemaa juhitud separatistid on olnud suurema osa relvarahurikkumiste põhjustajad.

Tihedamad suhted ELi idapartnerite ja teiste naaberriikidega

EL peab tõhustama koostööd idapartnerluse riikidega, et tugevdada nende demokraatlikke institutsioone, vastupanuvõimet ja sõltumatust, eelkõige võttes arvesse Venemaa püüdlusi idapartnerluse riike varjatult mõjutada, takistades mitmesuguseid demokraatiat toetavaid reformialgatusi nendes riikides. Me näeme vajadust mehhanismi järele, mille alusel EL ja idapartnerluse riigid saaksid vahetada teavet küberjulgeoleku valdkonnas. Kutsume liikmesriike üles andma Ukrainale rohkem abi, sh vajalike kaitsesüsteemidena, et tõkestada sõjalise tegevuse ägenemist Ida-Ukrainas. EL on strateegiliselt, poliitiliselt ja majanduslikult väga huvitatud oma kahe- ja mitmepoolsete suhete tihendamisest kõigi Kesk-Aasia riikidega. ELi laienemispoliitika peaks tasakaalustama Venemaa suurenevat mõju Lääne-Balkani riikides ja tema püüdlusi õõnestada neis Euroopa–Atlandi integratsiooni.

Kutsume liikmesriike üles tugevdama ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas koostööd idapartnerluse riikidega, kellel on ELiga ühised väärtused ning kes on suutelised ja valmis panustama ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidesse ja operatsioonidesse.

ELi vastupanuvõime tugevdamine

Venemaalt järjekindlalt lähtuvate hübriidohtude tõttu on vaja tugevat heidutust ja ELi vastupanuvõimet.

Kremli teabestrateegia on osa Venemaa poliitikast, mille siht on nõrgestada ELi sidusust, samuti ELi tervikuna, ning õõnestada ELi poliitikat.

Mõistame hukka Venemaa katsed õõnestada demokraatlikke protsesse Euroopa ühiskondades, kasutades selleks muu hulgas järjekindlalt ja strateegiliselt väärinfot ja propagandat, samuti toetades ja rahastades radikaalseid ja äärmuslikke erakondi nii ELis kui ka mujal. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtted, kui nad soovivad jätkata oma tegevust ELis, peavad tegema paremini koostööd võitluses sotsiaalmeedias tegutsevate Venemaa internetitrollide ja -robotite vastu. Et peatada kõik edasised Venemaa sekkumised riikide valimiskampaaniatesse, kutsub ERP fraktsioon üles kehtestama kõigis liikmesriikides rangemad erakondade rahastamise reeglid (eelkõige välismaistest allikatest otsese või kaudse rahastamise keeld ja suurem läbipaistvus). Kutsume üles põhjalikult üle vaatama Euroopa erakondade ja sihtasutuste kaudse rahastamise Venemaalt. ERP fraktsioon kutsub liikmesriike üles uurima esmajärjekorras Venemaa sekkumist valimiskampaaniatesse häkkimise, eksitava teabe levitamise või küberrünnakute teel. Me nõuame karmimaid sanktsioone valimiskampaaniate käigus sihipärase häkkimise ja tundlike andmete võltsitud kujul avaldamise eest.

Väljendame heameelt selliste ELi algatuste üle nagu Euroopa välisteenistuse idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma loomine. Nendime aga kahetsusega, et seni koosneb töörühm vaid 10 liikmest ning töötajad on suures osas liikmesriikide poolt rahastatud lähetatud riiklikud eksperdid. Teeme üleskutse muuta idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühm viivitamata ELi alaliseks struktuuriks, millele on tagatud piisav ja jätkusuutlik rahastamine ja mille isikkoosseisu suurendatakse märgatavalt. ERP fraktsioon kutsub tungivalt üles töötama välja tulemusliku, sihipärase ja konkreetseid vajadusi arvesse võtva strateegia ELi poliitika ja väärtuste edendamiseks ja nendest teavitamiseks, eelkõige idanaabruses. See peaks andma nendele ühiskondadele positiivse signaali, tutvustama konkreetsetest poliitikameetmetest (nt viisanõude kaotamine) saadavat reaalset kasu ja suurendama üldsuse teadlikkust väliste jõudude poolt väärinfo levitamisest. Innustame tegema tihedat koostööd Euroopa demokraatia rahastuga selles piirkonnas.

Väga on vaja professionaalset, sõltumatut, eetilist ja faktipõhist ajakirjandust – eelkõige venekeelses meedias –, et võidelda valede ja väärinfoga, samuti on vaja tähelepanu juhtida selle piirkonna ajakirjanike koolitamise ja harimise pakilisusele. Me rõhutame nii ELi kui ka idapartnerluse ja Lääne-Balkani piirkonna kodanike teadlikkuse suurendamise ja harimise vajalikkust ning veebimeedia tähtsust nende jaoks, et kodanikud oleksid võimelised analüüsima kriitiliselt meediasisu ja tundma ära propagandat. EL peab toetama projekte, mille eesmärk on edendada ja arendada kõrgetasemelisi ajakirjandusnorme, ajakirjandusvabadust ning erapooletu ja usaldusväärse teabe andmist Venemaal.

Energiapoliitika on ELi välispoliitika oluline osa. Me toetame kindlalt Euroopa integreeritud energialiidu kiiret väljakujundamist, eriti riikide energiavõrkude ühendamist, et vähendada märkimisväärselt liikmesriikide sõltuvust välistest energiatarnijatest, eelkõige Venemaast. Palume liikmesriikidel tungivalt võtta arvesse Euroopa strateegilisi huve ja järgida solidaarsuse põhimõtet, enne kui Venemaaga eraviisiliselt energiakokkuleppeid sõlmima hakatakse. Idapartnerid tuleks lõimida tulevasse Euroopa energialiitu.

Me usume, et Nord Stream 2 projekt ei vasta ELi energiapoliitikale ning et see suurendab ELi sõltuvust Venemaa gaasitarnetest ja ohustab ELi maagaasi siseturgu. Samuti ei ole see projekt kooskõlas idanaabruse poliitika kesksete põhimõtete ega ELi välis- ja julgeolekupoliitikaga. Kutsume seetõttu ELi institutsioone üles põhjalikult hindama, kas Nord Stream 2 projekt vastab ELi õigusele, ning vajaduse korral selle külmutama, tagamaks et kõiki asjakohaseid ELi õigusakte järgitakse täielikult, ning sõlmima Venemaaga energiataristut käsitleva ELi tasandi õigusliku kokkuleppe. Kutsume ELi institutsioone üles tagama, et ükski ELi suubuv avamere ega maismaa torujuhtmetaristu ei õõnestaks mingil viisil ELi energialiidu strateegiat ning neid käitataks täielikus kooskõlas ELi õigusaktidega, eelkõige kolmanda energiapaketi, gaasivarustuskindlust käsitlevate õigusnormide ning konkurentsi- ja keskkonnaeeskirjadega.

Venemaa kasutab ära rahvusvahelise õigusraamistiku puudumist küberjulgeoleku valdkonnas ja vastutuse puudumist meedia reguleerimisel ning pöörab igasuguse mitmetimõistetavuse neis asjus enda kasuks. Mõistame hukka Ukraina-vastase hübriidsõja ning tahtliku sekkumise valimistesse ja demokraatlikesse protsessidesse. Euroopa peab märgatavalt suurendama oma küberjulgeoleku ja -kaitse võimet – nii liikmesriikides kui ka ühiselt –, tegema riskihindamisi, jälgima küberohte ja töötama välja strateegiad, kuidas tegutseda küber- ja infosõjas. Selleks et täiustada lahendusi küberjulgeoleku valdkonnas, peame arendama Euroopa küberjulgeolekutööstust, pöörates suuremat tähelepanu teadustööle.

Valikuline koostöö Venemaaga ELile huvipakkuvates valdkondades

Usume, et tuleb leida viise, kuidas leevendada praeguseid pingeid ja asuda konstruktiivsesse dialoogi Venemaaga, et teha kindlaks vahendid, mille abil vähendada ohtlike arusaamatuste ja valearvestuste riski. Suurem vastastikune läbipaistvus sõjaväe ja piirivalve tegevuses on tähtis selleks, et vältida Venemaaga intsidente maismaal, õhus ja merel.

Pooldame dialoogi ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu terrorismivastane võitlus, massihävitusrelvade leviku tõkestamine, relvastuskontroll ja relvakaubandus, et Venemaa järgiks rahvusvahelisi lepinguid ja kokkuleppeid.

Majanduse ja kaubanduse valdkonnas on ELil ja Venemaal parematest suhetest palju võita. Ent enne, kui Venemaa Föderatsioon ei ole täiel määral tegelenud käesolevas seisukohas esitatud ja Euroopa Liidule tõsist muret valmistavate küsimustega (muu hulgas täielikult rakendanud Minski kokkulepped), ei püüa EL jõuda Venemaa Föderatsiooniga mingite täiendavate kaubandus- või majanduskokkulepeteni ega sõlmi neid. Niisamuti enne kui Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Venemaa Föderatsiooni vahel saab mis tahes ametliku kokkuleppe üle arutamist või sellise kokkuleppe nimel tööd alustada, peab Venemaa Föderatsioon täielikult rakendama oma WTOga ühinemise protokolli ja täitma muud WTOga seotud kohustused [1]. Euroopa põllumajandussektor, mida pärast ELi sanktsioonide kehtestamist tabas Venemaa embargo, vajab piisavat majanduslikku kaitset.

Põhjalik muutus Venemaa agressiivses poliitikas ELi ja selle liikmesriikide suhtes võimaldaks liikuda edasi oluliste projektide rakendamisega ja teha ettepanekuid tihedamaks koostööks. EL ja selle liikmesriigid peavad toetama ja innustama positiivseid arengutendentse Venemaal.

Süürias ei ole võimalik terrorismist võitu saada, kui ei jõuta poliitilisele kokkuleppele. Mõistame hukka Venemaa sõjalise tegevuse Süürias, mis on suurendanud veelgi hukkunud tsiviilisikute arvu. Venemaa peab tegema kõik endast oleneva, et kasutada oma mõjuvõimu Assadi režiimi üle selle tragöödia lõpetamiseks ja aidata tulemuslikult kaasa vägivalla vaibumisele. Kui Venemaa on valmis oma mõju positiivselt ära kasutama ja lõpetab vaenutegevuse, ollakse valmis temaga Süüria konflikti lahendamisel ja poliitilisele kokkuleppele jõudmisel koostööd tegema.

EL on alati olnud avatud ja valmis pidama konstruktiivset dialoogi rahvusvahelise õiguse ja juhtimise piirides.

Inimestevaheliste kontaktide loomine ja Venemaa kodanikuühiskonna toetamine

Peame tervitatavaks tahet toetada rohkem Venemaa kodanikuühiskonda ja luua inimestevahelisi kontakte, eelkõige noortega Venemaal ja ELis. Rõhutame, et inimesi tuleb julgustada osalema tõelise ja sõltumatu kodanikuühiskonna ülesehitamises, vaatamata halvenevale inimõiguste olukorrale, mis puudutab muu hulgas õigust sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabadusele ning LGBTI-inimeste õigusi, näiteks Tšetšeenias, kus nende kogukonda tabas hiljuti puhastuslaine.

EL peaks looma kontakte Venemaa kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi ametnikega, kõigi platvormide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu, kes on rohkem huvitatud ELiga partnerluse ja koostöö vaimus poliitiliste ja diplomaatiliste suhete arendamisest.

Teeme ettepaneku anda lisarahastust valitsusväliseid osalejaid toetavatele programmidele, näiteks Euroopa demokraatia rahastule ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendile, et tegeleda inimõiguste probleemiga Venemaal. Õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid tuleb tugevdada.

Rõhutame ELi olulist rolli demokraatlike protsesside, inimõiguste ja nende kaitsjate ning kodanikuühiskonna toetamisel konflikti- või konfliktijärgsetes piirkondades, kus Venemaa Föderatsioon on oma tegevusega sekkunud.

Usume, et raamalgatusi, näiteks „Horisont 2020“ ja „Erasmus+“, tuleks täiustada.

Jätkame Venemaa-suhete arengu hindamist ja töötame selle nimel, et arendada välja ja kohandada asjakohaseid meetmeid ja suuniseid, kuidas Venemaaga – nii parlamentide vahelises kui ka igapäevases suhtluses – läbi käia.

[1] Kui selliste kokkulepete osalised peaksid olema ka muud riigid peale ELi, selle liikmesriikide ja Venemaa Föderatsiooni, on kokkulepete eeltingimus samuti, et nad oleksid WTO liikmed ja täidaksid täielikult oma WTO kohustusi.

Mille eest me seisame

No result

Muu seotud teave

No result