EL peab kuulutama välja oma tervisealased hädaolukorrad

kuulutada Euroopa Liidu tervishoiukriisid, näiteks pandeemiad, hädaolukordadeks. Teha kohustuslikuks piiriülene planeerimine, koordineerimine ja personali koolitus. Lihtsustada ühishankeid ja edendada meditsiinitoodete ostmist. Tagada hädaolukordade ajal pidev tervishoiuteenus muude haiguste, näiteks vähktõve puhul. Need ja muud meetmed on osa Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjonis täna vastu võetud täiustatud eeskirjadest, mille eesmärk on parandada ELi reageerimist piiriülestele terviseohtudele.

"Piirid ei saa peatada viirust, kuid nad võivad oluliselt takistada võitlust viiruse vastu. Üks tähtsamaid õppetunde, mida COVID-19 pandeemia meile õpetas, on see, et me peame suurendama oma piiriülest koostööd. Mitte kunagi ei tohi enam juhtuda, et väikelinna haigla ei saa oma patsiente ravida, sest naaberpiirkonna õdedel ei lubata töötada üle piiri, või et ühes riigis puuduvad maskid, samas kui teises riigis on neid varud. Selle õigusaktide paketi eesmärk on teha meid järgmiseks korraks paremini valmis," ütles Euroopa Parlamendi liige Esther de Lange, Euroopa Rahvapartei fraktsiooni aseesimees, kes vastutab majanduse ja keskkonna ning selle toimiku eest.

De Lange rõhutas ka, et täiustatud eeskirjadega vähendab Euroopa oma sõltuvust Maailma Terviseorganisatsioonist (WHO), mis oli 2020. aastal COVID-19 pandeemia väljakuulutamisel aeglane. "Me tahame, et saaksime vajaduse korral ise tervisehädaolukorra välja kuulutada. Kui Euroopa peab tegutsema, ei tohi me meetmeid edasi lükata ja WHO-d oodata," lõpetas ta.