Energiajulgeoleku välispoliitiline mõõde

EESMÄRGID

Meie eesmärk on tagada Euroopa Liidule energiaimpordi suurem varustuskindlus. Euroopa Liit impordib 53% kogu oma tarbitavast energiast. Lisaks juba olemasolevale vajadusele parema konkurentsivõime, suurema energiatõhususe, madalamate hindade ja Euroopa energiavarustuse suurema iseseisvuse järele on Ukraina kriis toonud esile tungiva vajaduse vähendada energiasõltuvust ühest tarnijast ning suurendada ELi vastupanuvõimet välisele geopoliitilisele survele. Tunneme sellega seoses heameelt energialiidu kui peamise vahendi üle, millega saavutada tugevam energiajulgeolek, vähendada energiahindu ning suurendada Euroopa majanduse konkurentsivõimet. See peaks viima tõelise ühise energiaalase välispoliitika loomiseni ELi geopoliitilise usaldusväärsuse, tõhususe ja kooskõla suurendamiseks, et võimaldada meil kõnelda oma partneritega ühel häälel ning tagada ELi energiaalase välispoliitika kooskõla ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga.

Seistes silmitsi selliste jätkuvate oluliste muutustega rahvusvahelistel energiaturgudel nagu hindade areng ja läbimurdelised arengud nafta ja gaasi uutes tarnemahtudes ühelt poolt ning eeldatav nõudluse kiire kasv ülemaailmsel turul (eriti BRICS-riikides) teiselt poolt, tuleb ELil kujundada välja üldine energiastrateegia.

Meie energiajulgeoleku välis- ja sisepoliitiline mõõde on omavahel tihedalt seotud. Meie impordist sõltuvuse vähendamiseks on oluline kõigi kohalike energiaressursside täielik ja säästlik kasutamine. Sellepärast peaksime energiasõltuvuse vähendamiseks, energiaallikate mitmekesisuse suurendamiseks ning ettevõtjate ja lõpptarbijate jaoks energiahindade alandamiseks edendama energia siseturgu käsitlevate olemasolevate õigusaktide, sealhulgas kolmanda energiapaketi täielikku jõustamist, et saavutada Atlandi-ülene energiahindade lähenemine. Sellega loodaks omavahel hästi ühendatud ja sünkroniseeritud ühisturg, kus ei ole energiasaari, austades samal ajal liikmesriikide õigust määrata kindlaks oma energiaallikate jaotus.

KUTSUME ÜLES KUJUNDAMA VÄLJA ÜHTSE JA SOLIDAARSE ENERGIAALASE VÄLISPOLIITIKA

• Energialiidu aluseks peaks olema läbirääkimine kolmandate riikidega ühel häälel. Seisukohtade kooskõlastamine ja gaasi ühine ostmine peaks algama piirkondlikult tasandilt, kus liikmesriigid saaksid vabatahtlikult kasutada ühiste läbirääkimiste mehhanismi ning luua piirkondlikud sõlmed gaasitarne infrastruktuuri edasiseks laiendamiseks, et tugevdada meie ühiste läbirääkimiste potentsiaali. See võib viia ühise ELi läbirääkimiste seisukoha väljakujundamiseni. Valitsustevaheliste kokkulepete otsuse läbivaatamine on oluline, et suurendada Euroopa Komisjoni rolli selle kindlustamises, et valitsustevahelised kokkulepped oleksid kooskõlas ELi õigusega, sealhulgas komisjoni valitsustevaheliste kokkulepete eelhindamistega, ning et suurendada komisjoni osalust läbirääkimistes ja ELi eeskirju hõlmavate standardsete lepingupunktide koostamises. Suured ärilepingud mõjutavad ELi energiajulgeolekut. Komisjonil on oluline ülesanne kontrollida enne selliste lepingute sõlmimist nende kooskõla ELi õigusega ning nende mõju energiajulgeolekule, osaledes lepingute läbirääkimistel, mis ei mõjuta seejuures komisjoni õigust kontrollida kooskõla pärast läbirääkimisi. Energiajulgeolekut käsitlevate punktide lisamine tootja- ja transiidiriikidega sõlmitavatesse kaubandus- ja koostöölepingutesse peaks olema kohustuslik poliitiliselt motiveeritud katkestuste vältimiseks.
• Toetame Euroopas ja naabruses asuvate vastuvõtvate, transiidi- ja tootjariikide jaoks vastastikku kasuliku energiaturu loomist ühenduse õigustiku alusel. Seetõttu on oluline konkurentsiõiguse ja olemasolevate energiaturgu käsitlevate õigusaktide täielik jõustamine. Kõik kolmanda riigi äriühingud, kes osalevad ELi energiatootmises, selle transportimises, jaotamises ja salvestamises, peavad täitma kõiki asjakohaste ELi õigusaktide sätteid.
• Oleme veendunud, et energia valdkonnas tehtava koostöö kaudu saame positiivselt kaasa aidata demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste edendamisele ja tugevdamisele partnerriikides. Oleme seisukohal, et välis-, inimõigusi käsitlev ja energiapoliitika peaksid üksteist tugevdama.
• Välispoliitilist mõõdet tuleks silmas pidada ka selliste energeetikat ja kliimat käsitlevate õigusaktide läbivaatamisel nagu heitkogustega kauplemist, taastuvenergiat ja energiatõhusust käsitlevad õigusaktid, samuti energia siseturu võimalikel edasistel läbivaatamistel, kuna taastuvate energiaallikate arendamine ELis ja meie partnerriikides aitab samuti tegeleda impordisõltuvuse probleemiga.
• Liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõte peaks olema üldpõhimõte energia varustuskindluse tagamiseks ja seda tuleks laiendada ka energiaühenduse liikmetele. Nõuame, et kiiresti vaadataks läbi ja tugevdataks gaasi varustuskindluse määrust, suurendades ühismeetmete võtmise võimalusi hädaolukordades ja energiajulgeolekuga seotud ohtude korral. See peaks viima konkreetsete hädaolukorra lahendamise plaanide väljatöötamiseni, võttes ühtlasi arvesse olemasolevat säilitamisvõimsust.
• Nõuame suuremat institutsionaalset lähenemist ja koostoimet. Eelkõige toetame energiajulgeoleku välispoliitiliste prioriteetide suuremat integreerimist Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresidendi meetmetesse. Nõuame suuremat kooskõlastatust liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning vastutavate volinike vahel, et täiustada ELi energiajulgeolekualast välispoliitikat. See eeldab suuremat koondumist liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja juhtimise alla ning ametikohta, mille täitja vastutab kõnealuse valdkonna eest.

VAJAME TARNETEEDE JA -ALLIKATE TÕELIST MITMEKESISTAMIST

• Oleme seisukohal, et energiaallikaid, tarnijaid ja tarneteid on vaja kiiresti suurendada uute usaldusväärsete partnerluste kaudu. Hästi integreeritud ja ühendatud energiaturu saavutamiseks on vaja turvalisi ja usaldusväärseid tarneallikaid. ELi siseturu tõeline liberaliseerimine on otseselt seotud tarneallikate mitmekesistamisega.
• Tuleb parandada ühendatust naaberriikide energiavõrkudega. Seda silmas pidades on vaja läbi vaadata naabruskonna gaasijuhtmete projektid. Nõuame, et Euroopa Komisjon suurendaks abi ühishuviprojektide elluviimisel. Tuleks uurida EFSI (Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond) potentsiaali, kaasa arvatud nende strateegiliste projektide jaoks, millel on juurdepääs olemasolevatele rahastamisvahenditele (Euroopa ühendamise rahastu ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid). Toetame South Streami projektist loobumist ja oleme vastu selle ümbernimetamisele Turkish-Streami projektiks, kuna see üksnes tugevdaks praegust energiasõltuvust ja on vastuolus ELi energiaallikate mitmekesistamise põhimõttega. Kinnitame seevastu uuesti oma toetust lõunapoolsele gaasikoridorile, mis seob Lõuna-Kaukaasia, Lähis-Ida, Vahemere piirkonna ja Kesk-Aasia riigid ELi ja sealhulgas Türgi kui transiidiriigiga. Kaspia merd läbiv torujuhe on ELi energiavarustuse jaoks strateegiline huvi ja ELil tuleb taastada usaldus Kesk-Aasia riikidega usaldusväärse energiapartnerluse loomiseks. Toetame Iraaniga võimaliku energiapartnerluse loomise uurimist, juhul kui tuumaläbirääkimised viiakse edukalt lõpule.
• Euroopa ja Vahemere piirkonna energiapartnerlust silmas pidades peaksime edendama gaasi-, elektri- ja taastuvenergia platvormide väljatöötamist, sealhulgas päikeseenergia potentsiaali rakendamist, ning toetama eelisjärjekorras vajalikke põhja-lõuna ühendusi Põhja-Aafrika riikidega. Samuti juhime tähelepanu Vahemere idapiirkonna partnerluse (Küpros, Kreeka ja Iisrael) tähtsusele ja selle gaasipotentsiaalile, mida saab kasutada Kagu-Euroopa energiajulgeoleku suurendamiseks.
• Samuti toetame tihedat koostööd Põhja-Euroopa energiapartneritega kõrvuti tugevate piirkondlike võrkude väljaarendamisega Põhja- ja Baltimaade piirkonnas ning Balti ja Aadria mere piirkonna energiaühendusi.
• Oleme veendunud, et Nord Stream 2 kokkulepe ei ole kooskõlas ELi strateegiaga, mis näeb ette imporditava energia varustusallikate ja transiidikanalite mitmekesistamise, ning see ei ole kooskõlas ka ELi energiajulgeoleku strateegiaga ega välis-, julgeoleku- ja idapartnerluse poliitika eesmärkidega, kuna tugevdab ELi sõltuvust Vene gaasitarnetest. Palume Euroopa Komisjonil ja Euroopa välisteenistusel seetõttu põhjalikult hinnata Nord Stream 2 projekti kooskõla ELi õigusega ning tagada, et kõiki asjakohaseid ELi õigusakte järgitakse täielikult.
• Samuti võivad ELi energiaallikate mitmekesistamist märkimisväärselt toetada uued strateegilised energiapartnerlused Norra ja Türgiga. Tuleb tagada Türgi energiapoliitika ja ELi energiaallikate mitmekesistamise prioriteetide sidusus. Peaksime keskenduma Anatoolia ja Aadria mere gaasijuhtmele, mis aitab energiaallikaid tõeliselt mitmekesistada. Toetame Türgi täielikku osalust energiaühenduses. Kutsume Türgi valitsust üles viivitamata allkirjastama ja ratifitseerima Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, mille on allkirjastanud ja ratifitseerinud EL ja selle 28 liikmesriiki. Samuti peaks Türgi austama kõigi liikmesriikide suveräänseid õigusi, sealhulgas neid, mis on seotud loodusvarade uurimise ja kasutamisega, kui see on kooskõlas ELi õigustiku ja rahvusvahelise õigusega.
• Toetame selliste naaberriikidega ja energiaühenduse liikmetega strateegiliste energiainfrastruktuuri projektide kindlaksmääramist, mis aitavad energiaallikaid tõeliselt mitmekesistada. See tähendab ELis kahesuunaliste võrkudevaheliste ühenduste väljaarendamist ja ajakohastamist ning nende paremat kättesaadavust, energiasaarte kaotamist, vastassuunas gaasiülekande tehnoloogiat, salvestusvõimsust ja veeldatud maagaasi terminale. Palume komisjonil kiiresti esitada ettepaneku veeldatud maagaasi strateegia kohta, mis on gaasi tarneallikate mitmekesistamiseks hädavajalik.
• Energialiidu rajamine tugineb võrkudevaheliste ühenduste võimsuse maksimaalsele suurendamisele, kuid ka nüüdisaegse energiataristu rajamisele ja olemasolevate võrkude ajakohastamisele. Seetõttu peab ELi energiajulgeoleku strateegia koostalitlusvõime tagamise eesmärgil sisaldama koordineerimis-, sealhulgas edastus- ja jaotusmehhanisme. Vajame gaasivõrkude vastastikuse sidumise eesmärki, mis on kooskõlas elektrivõrkude vastastikuse sidumise eesmärgiga ning mis läheb kaugemale gaasivarustuse kindluse tagamise määrusest.

TOETAME RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖ JA ENERGIADIPLOMAATIA TUGEVDAMIST

• Praeguses geopoliitilises olukorras on tugev strateegiline energiaalane koostöö USAga ning koostöö tihendamine EL-USA energianõukogus oluline EL ja USA vahelise julgeolekualase, poliitilise ja majandusliku partnerluse tõhustamiseks. Kutsume üles avama TTIP (Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus) läbirääkimistel energiaturud, – eesmärgiga kaotada USA ekspordikeeld, mille tulemusel väheneksid energiahinnad – Atlandi-ülese energiaturu kaudu, mis parandab meie läbirääkimispositsiooni maailmaturul.
• Toetame ELi energiadiplomaatia arendamist partnerriikides ja rahvusvahelistel foorumitel, et muu hulgas edendada ülemaailmsetel gaasiturgudel suuremat läbipaistvust, ennetada turutõrkeid ja suurendada kõigi jaoks energiajulgeolekut. Tõelise ülemaailmse gaasituru väljaarendamine peab toimuma kooskõlas WTO eeskirjadega, et ennetada konkurentsi moonutavaid mehhanisme. Seetõttu toetame ELi konkurentsieeskirjade kasutamist ELi-väliste energiaettevõtjate vastu ning julgustame komisjoni seda tegema.
• Soovime näha rohkem koostoimet energiajulgeoleku ja kliimamuutuste diplomaatia vahel, eriti ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (COP 21) Pariisis, et tagada CO2 heitkoguste vähendamisel jätkusuutlik ülemaailmne koormuse jaotamine. See aitab kaasa ELi peamisele eesmärgile tagada energiajulgeolek, aga ka ELi majanduse konkurentsivõime suurendamisele.
• Rõhutame vajadust toetada energialiidu üleeuroopalist mõõdet, arvestades, et energiaühenduse lepinguosalised on kohustunud rakendama ELi energiaalaseid õigusakte, eriti energia siseturgu puudutavaid sätteid. Toetame energiaühenduse toimimise jätkuvat täiustamist ja selle institutsioonide tugevdamist. Pooldame Ukrainaga sõlmitud strateegilise energiapartnerluse vastastikuse mõistmise memorandumi uuendamist sel aastal. Samuti peaksime toetama energiatõhususe ja säästlikkuse suurendamist transiidiriikides ühiste taristuprojektide kaudu, mis on mõeldud transiidikao vähendamiseks. Pikas perspektiivis on eesmärk kaasata energialiitu (võimalikud) kandidaat- ja naaberriigid, eriti Lääne-Balkani riigid, kes ei ole ELi liikmed. Rõhutame Euroopa–Vahemere piirkonna energiapartnerluse tähtsust ja leiame, et energiajulgeolek peaks olema osa Euroopa naabruspoliitika käimasolevast läbivaatamisest.