Naistevastase vägivalla toimepanijate karistamatust ei tohi enam olla

"Selle uue õigusakti ettepanekuga on Euroopa Liit astunud üles naistevastase vägivalla ennetamiseks, kaitsmiseks ja selle eest vastutusele võtmiseks. See on põhimõtteline avaldus meie väärtuste kohta ja näitab, et me ei nõustu enam sellega, et naised ei tunne end oma kodus, tänaval või tööl turvaliselt," ütles Euroopa Parlamendi liige Frances Fitzgerald, fraktsiooni PPE aseesimees ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni pressiesindaja, ning Jeroen Lenaers, fraktsiooni PPE pressiesindaja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis.

Nende kommentaarid tulevad enne tänast ettepanekut, mille kohaselt tuleks teatavad naistevastased süüteod kõikides ELi liikmesriikides ühtemoodi kriminaliseerida.

Euroopa Parlament on juba aastaid nõudnud horisontaalseid ja kaugeleulatuvaid eeskirju, mis hõlmaksid kõiki naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla vorme ning võtaksid arvesse Istanbuli konventsioonis sätestatud raamistikku. Kuna käesolev direktiiv kuulub ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kohaldamisalasse, tagab see, et käesolevas direktiivis sätestatud süüteod on kuritegu kõikjal Euroopa Liidus ja neid karistatakse samade standardite alusel. "Täna teeme avalduse, öeldes, et Euroopa Liidus ei ole naistevastase vägivalla toimepanijate jaoks karistamatuse varjupaiku," ütles Fitzgerald.

"EPP fraktsioon uurib seda ettepanekut tähelepanelikult, püüdes samal ajal kiiret jõustamist, et lahendada kiireloomuline Euroopa kriis," jätkas ta.

Kõnealune direktiiv tagab kogu Euroopa Liidus minimaalse karistusstandardi, julgustades kõiki liikmesriike suhtuma naistevastase vägivalla toimepanemisse väga tõsiselt. "Naised langevad vägivalla ohvriks erinevatel foorumitel, alates vägistamisest kuni kübervägivallani: käesolev direktiiv on esimene samm tagamaks, et neile antakse õigus, olenemata sellest, millises ELi liikmesriigis nad elavad. Ühtne lähenemisviis kogu Euroopa Liidus võib tagada naiste kaitse, tagades, et kõik naistevastase vägivalla vormid, ükskõik kus Euroopa Liidus, saavad karistatud," ütles Lenaers.

"Siiski on meie ennetus- ja kaitsemeetmed selle direktiivi rakendamisel sama olulised kui süüdistuse esitamise aspekt," märkis Fitzgerald.

"Haridus ja teavitamine alates noorimast east on ainus viis, kuidas me saame need julmad kuriteod välja juurida. Kui kuritegu siiski aset leiab, võib ohvri toetamine, sealhulgas piisava politsei- ja kohtukoolituse kaudu sellist liiki kuritegude kohta, olla tohutult kasulik naiste abistamisel nende elu kõige raskematel hetkedel. Eriti tervitatav on asjaolu, et direktiiv laieneb kõigile perevägivalla ohvritele, sealhulgas naistele ja tüdrukutele, ning võtab eriti arvesse haavatavamates olukordades olevaid naisi, näiteks konfliktiohvreid. Mul on väga hea meel näha sellist kõikehõlmavat ja terviklikku lähenemisviisi," jätkas Lenaers.

"Eriti teretulnud on see, et suurt tähelepanu pööratakse interneti- ja arvutikuritegevusele. Euroopa Parlamendi raportis kübervägivalla kohta, mis võeti vastu 2021. aasta detsembris Euroopa Parlamendi liikme Elisavet Vozembergi juhtimisel, esitati mitu peamist nõudmist, mis on nüüd käesolevas direktiivis hästi kajastatud. Meil on hea meel näha, et Euroopa Komisjon võttis need nõudmised arvesse," ütles Fitzgerald.

"Lõpetuseks, sünergia teiste ELi direktiividega tugevdab veelgi selle õigusakti tugevust ning mul on hea meel, et meil on veel üks mehhanism naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla vastu võitlemiseks, edendades ja toetades samal ajal soolist võrdõiguslikkust. On selge, et komisjoni naispresident ja sooliselt tasakaalustatud kolleegium annavad tulemusi soolise võrdõiguslikkuse edendamisel kogu Euroopa Liidus," ütles Fitzgerald lõpetuseks.