ELi eelarvest tuleb rahastada Soome piirijulgeolekut

EPP nõuab, et ELi pikaajaline eelarve kajastaks kasvavaid julgeolekuprobleeme ELi välispiiridel. Euroopa Parlamendi liige, EPP fraktsiooni asepresident ja Euroopa Parlamendi pealäbirääkija järgmise pikaajalise ELi eelarve küsimuses Siegfried Mureșan viibib Soomes, et rõhutada seda tegelikkust riigis, mille piir Venemaaga on ligi 1 400 km pikk.

„Väljakutsed, millega Soome oma piiril silmitsi seisab, on selge näide sellest, miks Euroopa peab tegema tihedamat koostööd, et tõrjuda Venemaa ohtu, tugevdades oma kaitsevõimet ja piirijulgeolekut. Euroopa peab aga need ambitsioonid viima ellu ka vastavate vahenditega. Seetõttu vajame ELi eelarves mõõdukat 10-protsendilist kasvu võrreldes Euroopa Komisjoni ettepanekuga. Kuid me peame ka kulutama targemalt ja ühiselt: 1 euro, mis investeeritakse kaitseks Euroopa tasandil, võib olla palju tõhusam kui 3 eurot, mille kolm liikmesriiki kulutavad eraldi,“ ütles Mureșan.

„Euroopa idapiir on kogu Euroopa kaitse esirinnas, kus tuleb toime tulla Venemaa rünnakutega, mis ulatuvad energia- ja andmesidevõrkude sabotaažist GPS-signaalide segamiseni, rändepoliitika ärakasutamiseni ja droonide sissetungideni. Meil on vaja kiirendada programmi „Eastern Flank Watch“ rakendamist, et tugevdada meie järelevalvet ja kaitset,“ ütles Euroopa Parlamendi liige Aura Salla, rõhutades, et Venemaalt lähtuv pikaajaline oht ja idapiirialade ees seisvad majanduslikud väljakutsed peavad kajastuma ka ELi järgmises mitmeaastases finantsraamistikus.

„Nõukogu, kuhu kuuluvad ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, tuvastab õigesti Euroopat ähvardavad ohud. Kahjuks ei ole ta seni suutnud eraldada nende ohte kõrvaldamiseks vajalikke vahendeid. Lõhenemine läheb meile liiga kalliks maksma ja Venemaa ees ei saa me seda endale lihtsalt lubada,“ lõpetas Mureșan.