Brexiti tulemus on mitte selgus, vaid suurem segadus

Strasbourgis toimunud plenaaristungi debatt Euroopa Ülemkogu juhi Donald Tuski ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri osavõtul oli pühendatud EL Ülemkogu tulemustele. Erilist tähelepanu leidis Ühendkuningriigi referendumi tulemuste hindamine. Mitmed sõnavõtjad osutasid tõsiasjale, et Brexiti juhtivad eestvõitlejad on pärast hääletust paadist lahkunud, mis osutab nende ettevalmistamatusele hakata ohjama lahkumise praktilisi aspekte. Istungil ei osalenud täna hommikul oma parteijuhi kohalt lahkumisest teatanud Nigel Farage.

Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam tõstis esile kolme aspekti.

Esiteks - Briti rahvahääletus ei olnud Brexiti selge võit. "Tulemust võib pidada Euroopa liidu vastu suunatud desinformatsiooni ja valede kampaania võiduks, mille käigus Briti valijatele maaliti Euroopa Liidust täiesti moonutatud kuvand, tehes Brüsselist omamoodi Loch Nessi koletise," ütles Kelam.

"Tulemus on oodatust vastupidine. Mitte selgus, vaid enam segadust. Tegemist on ummikseisuga, süveneva poliitilise kriisiga. Pärast nädalast kainenemist tundub, et Euroopa Liidu pooldajad on Suurbritannias tegelikult ülekaalus.”

Tunne Kelami  sõnul on selge, et senises stiilis ei ole Euroopa Liidul võimalik jätkata.  ”Kümneid miljoneid kodanikke painavad hirm tuleviku ees, pettumus ootustes, umbusaldus Euroopa eliitide ja institutsioonide suhtes. Euroopa Liidul tuleb anda veenvad vastused muredele, mis puudutavad Euroopa identiteeti, kultuurilist järjekestvust, õiglast majandamist ja turvalisust.”

Teiseks rõhutas Kelam, et hetkel on eriti oluline hoida kokku kõigis võimalikes koostöövaldkondades.  Seda eriti julgeoleku ja kaitse vallas, kus Ühendkuningriik on jätkuvalt meie NATO liitlane.  Kelam tervitas Ülemkogu otsust kiirendada praktilist koostööd EL ja NATO vahel ning väitis, et uues situatsioonis tuleb EL riikidel säilitada senisest suurem üksmeel suhtumises Venemaa agressiooni. ”Käesoleval nädalal algavalt NATO tippkohtumiselt ootame tugevat ühist seisukohta NATO peasekretäri ning EL juhtide poolt.”

Kolmandaks väitis Eesti saadik, et parim praktiline vastus kriisile on digitaalse ühisturu kiire lõpule viimine.  Selleks tuleb lähema kahe aastaga rakendada praktikas  EL e-valitsuse tegevuskava, mis võimaldab tunduvalt vähendada bürokraatiat ning hõlbustada kodanike juurdepääsu avalikele teenustele. „Avatud ja ühendatud Euroopa nurgakiviks peab saama digiteenuste tõketevaba kättesaadavus nii koduriigis kui piiriüleselt. “