Teeme Euroopa innovatiivseks! Seame inimese innovatsiooni keskmesse

See teave on saadaval ka

Euroopa vajab äratussignaali

Kui 1980. ja 1990. aastatel muutsid maailma peamiselt kultuuris ja poliitikas toimuvad muutused, siis tänase ülihoogsa sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku arengu liikumapanev jõud on tehnoloogiline innovatsioon. Vaadates USA, Aasia ja osa Lähis-Ida riikide tehnoloogilist arengut, peame tõdema, et Euroopa peab neile järele jõudmiseks tempot tõstma ja oma digitaalmaailma kujundamise ambitsioone uuendama, kuna just innovatsioonipoliitika otsustab selle, kuidas suudame Euroopa elulaadi tulevikus kindlustada.

Euroopal on innovatsiooni puhul suur eelis

Tänu oma väärtustele püsib Euroopa järgmise innovatsioonilaine harjal. Meie poliitiline stabiilsus ja sotsiaalne turumajandus on väärtuslikud varad, mis annavad meile ainulaadse konkurentsieelise, et saaksime olla tulevase digiülemineku esirinnas. Euroopal on ainulaadne võimalus kujundada digipöörde järgmist lainet: järgmistel aastatel muudavad uued tehnoloogiad põhjalikult traditsioonilisi tööstusharusid ja tulevad kõigi inimeste igapäevaellu enama kui suhtlusvahendina. Järgmine digitaalne laine ei puuduta vaid IT-oskusi ja uusi ärimudeleid. Selle edukus oleneb meie võimest mõista, kuidas innovatsiooni igapäevaellu tuua. Euroopaliku elulaadi väärtused, sotsiaalne turumajandus, loomisvõime ja poliitiline stabiilsus, aga ka Euroopa tööstusettevõtted, teadussuutlikkus, haridussüsteemid ja tarbimisjõud sobivad selle ülesande lahendamiseks kõige paremini.

Euroopalik elulaad kujundab digitaalajastut

Innovatsioon on alati olnud Euroopa olemuslik tuum. Eurooplased peaksid Euroopas jälle nägema maailma innovatsiooni edendajat. Euroopa ühiskondade ja sotsiaalkindlustuse edasine heaolu oleneb suuresti innovatsioonist.

Euroopa peab oma innovatsiooniisu tagasi saama: meil on miljoneid idufirmasid, VKEsid, tööstusettevõtteid, noori ettevõtjaid, uurijaid ja tudengeid, kes on valmis kaasa lööma, kui loome õiged tingimused ja stiimulid, mis võimaldavad neil Euroopas areneda ja siia jääda.

Euroopa suudab luua õige innovatsioonikeskkonna, mida kannavad meie väärtused, mitte ei juhi tehnoloogiahiiglased ega autoritaarne võim, kuna euroopalik elulaad on tasakaalustatud. Kuna Euroopa elulaad on ka õiglane, tuleb meil tasandada lõhe arenenud ja arenevate piirkondade vahel.

Euroopa kuulab inimeste hirme ja muresid ning reageerib nendele: innovatsioon ei puuduta vaid äritegevust. Poliitika vastutab ühiskondadele innovatsiooni edendamiseks õigete tingimuste loomise eest ning peab ka prognoosima ja tasakaalustama selle mõju inimestele ja ühiskondadele.

Me peame kujundama üleeuroopalise innovaatilise liidu, mis 1) parandaks inimeste igapäevaelu, 2) valmistaks meie inimesi, tööstust ja akadeemilisi ringkondi ette järgmiseks digitaalseks laineks, 3) tagaks kõigile juurdepääsu digitaalsetele võimalustele ning 4) edeneks ambitsioonika rahastuse toel.

(1) Usume, et innovatsioon parandab inimeste igapäevaelu

  • Innovatsiooni edendamiseks on vaja, et inimesed usaldaksid turvalist küberruumi, ja selleks on vajalikud järgmised sammud:
    • uute ELi küberturvalisuse uurimiskeskuste loomine;
    • elutähtsa taristu (elektrijaamad, hüdrojaamad) loomiseks vajalike rangete normide pideva uuendamise tagamine võrgu- ja infoturbe direktiivi läbivaatamise kaudu;
    • ELi küberbrigaadi loomine, et saaksime end kaitsta oma oskusteabe abil.
  • Innovatsiooni edendamine tähendab juhtivate sektorite suuremat tööd andmepõhise majanduse ülesehitamiseks ja järgmise „Airbusi“ loomiseks:
    • tervishoius (nt vähi või Alzheimeri tõve ravimise projektid) tehisintellekti ja masinõppe (uued ELi laborid) ning suurandmete kaudu personaliseeritud tervishoiurakenduste algatused kõigi asjakohaste andmeturbe vahenditega;
    • liikuvuse jaoks intelligentsete transpordisüsteemide loomine koos intelligentsete maanteedega ning täiustatud ühendvedude ja ühenduvusega, poolautonoomse ja autonoomse juhtimisega sõidukite ning elektriautode ja muude vähese heitega (nt kütuseelementidega) sõidukite suurema osakaaluga;
    • elamumajanduses digitaalse arhitektuuri rakendamine ehituskulude vähendamiseks, ühendatud majad energia säästmiseks, linnaplaneerimine liikluse reguleerimiseks ja ümbruskonna arendamiseks, arukate linnade ja külade kontseptsiooni edendamine;
    • kosmosestrateegias varajane loodusõnnetuste eest hoiatamine; üleilmsete põudade, mulla kvaliteedi ja maakasutuse muutuste satelliitkaardistamine; päästeoperatsioonid; metsa- või maastikupõlengute kaardistamine; autode navigatsioonisüsteemid; piirikontrollid; kommunikatsioon;
    • energeetika osas puhta energeetika tehnoloogiate kasutamine, et täita kliima- ja energiaeesmärke; nt sõnniku töötlemine innovatiivse rohelise biogaasi saamiseks.
  • Innovatsiooni edendamine tähendab ka meie elukvaliteedi jaoks ülioluliste sektorite taaselustamist:
    • põllumajandustootmise jaoks robootika, täppistehnoloogia ja kaardistamistehnoloogia rakendamine pestitsiidide kasutamise piiramiseks; suurandmete kasutamine loomahaiguste, väetiste kasutamise ja taimepuuduse seireks ning tuvastamiseks; interneti lairibaühenduse kasutuselevõtmine maapiirkondades, innovatiivne sõnnikutöötlemine kvaliteetsete mineraalainekontsentratsioonide loomiseks, mis asendaksid jätkusuutlikult mineraalväetisi;
    • paremate töötingimuste saavutamiseks kaugtöö, tööalane liikuvus;
    • kodust teenustele aruka juurdepääsu saavutamiseks telemeditsiin, e-tervis;
    • puuetega inimestele parem juurdepääs tööturule ja ühiskonnas osalemisele.
  • Innovatsiooni edendamine tähendab Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja loova identiteedi paremat kaitset:
    • Euroopa „Netflixi“ loomise hoogustamine;
    • Euroopa digitaalraamatukogu loomine;
    • Euroopa kultuuri- ja loomesektoritesse investeerimine ja nende sektorite digiteerimise tunnustamata potentsiaali vallandamine.

(2) Euroopa on vaja järgmiseks innovatsioonilaineks ette valmistada

  • Õige raamistiku määramisega – kuna meil on 500 miljoni tarbijaga turg – saame kehtestada oma reeglid, väärtused ja standardid:
    • digitaalse ühtse turu süvendamine killustamise peatamiseks ja võimalikult võimsa turu loomiseks;
    • Euroopa avatud andmete platvorm ja EL-i ülene andmete piiramatult vaba liikumine suurte ettevõtete ja idufirmade jaoks;
    • Euroopa avatud teaduse pilve ja andmete platvorm;
    • andmekaitse ja -turve digitaalse ökosüsteemi vastu usalduse kasvatamiseks;
    • VKEde digiteerimise kampaania;
    • rahandusturgudele juurdepääsu parandamine arukate investeeringute jaoks;
    • laborist turule ülemineku hõlbustamine – tihti ei ole loodud innovatsioone võimalik müüa;
    • Euroopa innovatsioonipealinna ja Euroopa naisinnovaatori auhinna edendamine;
    • Euroopa idufirmadele mõeldud innovatsiooniauhindade edendamine.
  • Tehnoloogiale juurdepääsu tagamine ja õige taristu loomine on ELi ühtekuuluvuse jaoks esmatähtis:
    • Euroopa peab ära kasutama asjade interneti, suurandmete, plokiahela ja tarkvara rakendamise võimalusi;
    • algatuse Horisont 2020 ülevaatamine ja täiendamine uute reeglite ning ideede väärtustamise põhjal lihtsa ja õiglase protsessi loomise eesmärgil;
    • liikmesriigid peavad täitma eesmärgi eraldada 3% SKPst teadustöö ja innovatsiooni jaoks;
    • ühtekuuluvuspoliitikas peab pärast 2020. aastat vaikemudeliks saama aruka spetsialiseerumise metoodika;
    • investeerimiskava 4.0 (Junckeri kava järelmeede);
    • keeletehnoloogiate arendamine ja kättesaadavus, mis teeb võimalikuks mitmekeelse digitaalse ühtse turu;
    • algatus „WiFi4EU“, kiired lairibavõrgud, laineala tuvastamine, kvanttehnoloogia arendamine ja 5G;
    • superarvutid ja e-taristu igas piirkonnas (nt andmekaeve);
    • Euroopa algatusvõrgu „Erasmus 4.0“ loomine;
    • piirkondades aruka spetsialiseerumise (nt Vanguardi algatus) jätkamise ja laiema rakendamise soodustamine ning Euroopa arukate linnade ja kogukondade innovatsioonipartnerluse jätkamine.
  • Õigete oskuste kokkuviimine õigete võimalustega – meie talentide tagasimeelitamine:
    • digitaalne õpe ja digitaaloskused juba noores eas kuni ülikoolini välja, sh kutsehariduses;
    • ettevõtete toetatud „digitaalsete suvelaagrite“ korraldamine;
    • Euroopa innovatsiooniülikool; noorte innovaatorite ja ettevõtjate võrgustike tugevdamine näiteks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu;
    • ühiste magistriprogrammide ja doktorikraadijärgsete teadustööprogrammide kooskõlastamine, kraadijärgne digitaalne programm Erasmus;
    • internetimõttekoda (EUI 4.0);
    • Euroopa teadmiste ja innovatsiooni akadeemia – digitaalse pädevuse uurimisplatvormid;
    • „kodanike teadustöö“ stimuleerimine;
    • innovatsiooni edendamiseks tehnoloogia integreerimine noorte põllumajandustootjate koolitamisse.
  • Digitaalse sotsiaalse turumajanduse loomine:
    • innovatsioon pakub ka uusi töövõimalusi: peame soodustama uusi ärimudeleid, mis võimaldavad luua uusi töökohti, säilitades samal ajal digitaalmajanduse sotsiaalsed standardid;
    • õiglase kaubanduse lepingud, et kaitsta meie töötajaid ebaõiglase dumpingu eest;
    • eluaegne kutsealane koolitus, et inimeste oskusi paremini tööturu muutustega kohandada;
    • uute töötingimuste mudelite arendamine, et parandada digitaalajastu töö- ja eraelu tasakaalu;
    • digitaalsete platvormide uus raamistik, millega tagatakse analoogmaailmas keelatud ebaõiglaste äritavade keeld ka digitaalajastul.

(3) Soovime, et iga inimene saaks osa algatusest „Innovaatiline liit“

  • E-osalusdemokraatia (konsultatsioonid, osalemine otsustusprotsessides jne);
  • digitaalne hääletamine Euroopa valimistel (2019. aastal katseetapp);
  • paberivaba haldus (Eesti mudel);
  • bürokraatia vähendamine 30% võrra, lihtsustades menetlusi ja eemaldades regulatsioone, mida saab virtuaalsete stiimulitega asendada;
  • ELi projektide (nt „Let the Stars Shine“) lisandväärtuse edastamine.

(4) Meie ambitsioonid peaksid peegelduma rahastamises

  • Innovatsioon peab olema järgmise (2020. aasta järgse) mitmeaastase finantsraamistiku peamiste prioriteetide seas ning olema selle vahehindamise põhielement, sh üheksanda raamprogrammi tulemustes ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulevaste vahendite puhul:
    • üheksandas raamprogrammis tuleks teadustööle ja innovatsioonile eraldada 120 miljardit eurot, mida toetaksid ühtekuuluvuspoliitika temaatilise kontsentreerumise kavandamiseks eraldatud 46 miljonit eurot;
    • ELi rahastuse kasutamise reegleid ja menetlusi tuleks lihtsustada ja me peaksime bürokraatia ärahoidmiseks olema innovatiivsed eelarve rakendamisel;
    • teadustöö ja innovatsiooni vahendite, struktuurifondide, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muude finantsinstrumentide vahel tuleks luua koostoime.
  • Me peaksime rahalist toetust tähtsustama – toetama parimaid tegeliku Euroopa lisandväärtusega projekte, mida ei saa teostada riigi või piirkonna tasandil.
  • ELi struktuurifondide reeglid peaksid innovatsiooni puhul võimaldama suuremat piirkondadevahelist koostööd.
  • Rahastamisprogrammide ja eri instrumentide kasutamine peaks olema koordineeritud, et ületada nn surmaorg.
  • Tehnoloogiahiiglased peaksid sellesse innovatsioonilainesse panustama uue maksu maksmisega, et pääseda ELi digitaalsele ühtsele turule.
  • Erasektor peaks toetama ühiskondlikult vastutustundliku mõjuga projekte, nt digitaallaagrid, digitaalne pidevõpe, digitaaloskused, digitaalne integratsioon jne.
  • Lihtsustada tuleks idufirmade ja VKEde juurdepääsu riskikapitalile ja laenudele.

Mille eest me seisame

No result

Muu seotud teave

No result