Kosmoseturvalisus on Euroopa turvalisus

Välisriikide kosmosesõidukid hiilivad juba Euroopa satelliitidele lähemale ja pealtkuulavad isegi nende sideühendusi. Kuna Euroopa kaitse ja julgeolek sõltuvad üha enam haavatavast kosmosiinfrastruktuurist, lööb EPP fraktsioon häirekella ja nõuab tugevamat kaitset, suuremat vastupidavust ning selgeid juhtimisstruktuure juhuks, kui kosmoseressursid rünnaku alla satuvad.

Fraktsioon arutab neid meetmeid täna avalikul kuulamisel „Euroopa silmade turvalisus taevas: ELi satelliitide turvalisus”, kuhu on kutsutud kokku kosmose- ja kaitseeksperdid, poliitikakujundajad ja institutsioonilised osapooled. Alates pangandusest ja navigatsioonist kuni sõjaliste operatsioonideni on kosmosiinfrastruktuur muutunud Euroopa kodanike igapäevaelus ülioluliseks.

„Euroopa satelliite rünnatakse juba täna, mitte mingis kauges tulevikus. Tegelik küsimus ei ole enam selles, kas oht eksisteerib, vaid selles, kas Euroopa teab, kes juhib ja kes reageerib, kui tema kosmosiinfrastruktuur rünnaku alla satub. Selle kuulamise eesmärk on nõuda sellele vastust,“ ütleb Euroopa Parlamendi liige Hélder Sousa Silva.  

„Piir tsiviil- ja sõjatehnoloogia vahel on kadumas. Tänapäeval kannab üks ja sama satelliit sageli nii ärilisi andmeid kui ka sõjalist luureteavet, muutes meie kosmosiinfrastruktuuri kõrge panusega strateegiliseks sihtmärgiks. Kuna Euroopa tugineb nendele vahenditele navigatsiooni, kodanikukaitse, transpordi ja kaitse valdkonnas, on nõrkus orbiidil otsene oht meie julgeolekule maapinnal. Seetõttu on nende süsteemide kaitsmine muutunud kriitiliseks julgeolekuülesandeks,“ jätkab Euroopa Parlamendi liige Paulius Saudargas.

Euroopa Parlamendi liige Christophe Gomart järeldab: „Kosmos ei ole enam lihtsalt üks tööstussektor. Sellest on saanud meie relvajõudude ja üha enam ka meie ühiskondade närvisüsteem. Kosmosesõda on juba alanud. Tänapäeval ei ole tegelik sihtmärk mitte satelliit ise, vaid usaldus selle andmete vastu. Satelliit on vaid nii tugev kui selle taga oleva ahela nõrgim lüli. Seetõttu ei ole tegelik küsimus: „Kui palju maksab kosmos?“ Tegelik küsimus on: „Kui palju kaotaksime, kui meie kosmosevõimekused lakkaksid töötamast vaid mõneks päevaks?““