Eesolev nädal

EL kavatseb süvendada oma strateegilist partnerlust Indiaga, kui juhid kohtuvad 27. jaanuaril New Delhis 16. ELi-India tippkohtumisel, kus kaubandus on kindlalt päevakorra tipus. Kuna Euroopa püüab mitmekesistada tarneahelaid ja tagada usaldusväärseid partnereid, on ELi ja India vabakaubanduslepingu sõlmimise taga uus hoog. Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa ja komisjoni president Ursula von der Leyen ühinevad peaminister Narendra Modiga, et edendada koostööd kaubanduse, julgeoleku, puhta ülemineku ja liikuvuse valdkonnas. "India peaks jääma Hiinale vastukaaluks ning olema peamine partner vastupanuvõime ja tasakaalustatuma maailmakorralduse loomisel. Samal ajal ei saa partnerlus toimuda põhimõtete arvelt - India jätkuvat koostööd Venemaaga tuleb käsitleda avalikult, sest tõeline partnerlus põhineb usaldusel, vastutusel ja ühisel nägemusel ülemaailmsest stabiilsusest," ütles Euroopa Parlamendi liige Mika Aaltola, Euroopa Rahvapartei fraktsiooni India kaubandussuhete eest vastutav parlamendiliige.

Fraktsioon PPE nõuab ELi tugevamaid meetmeid, et kaitsta demokraatiat desinformatsiooni, valimistesse sekkumise ja hübriidrünnakute eest. Neljapäeval esitab Euroopa Parlamendi liige Tomas Tobé parlamendi Euroopa demokraatia kaitsekilbi (EUDS) erikomisjonis oma raporti projekti, milles pakutakse välja mitmeid meetmeid, algatades selleks fraktsioonide vahelised läbirääkimised. "Euroopa Komisjoni ambitsioonide tase kavandatava Euroopa demokraatia kaitsekilbi puhul ei vasta veel meie ees seisva ohu ulatusele. Välisriikide teabega manipuleerimine, valimistesse sekkumine ja hübriidrünnakud nõuavad palju jõulisemaid vastumeetmeid. Demokraatia kaitsmine on pikaajaline strateegiline ülesanne, mida peab toetama poliitiline tahe ja piisavad ressursid," ütles Tobé. Tema raportis tehakse muu hulgas ettepanek luua ELi demokraatia kaitsekeskus, et koordineerida vastumeetmeid, teostada valimiste ajal rangemat järelevalvet sotsiaalmeedia ja tehisintellekti üle ning tugevdada valimiste kaitsemeetmeid paremini varustatud riiklike ametiasutuste kaudu.

EL peab kiirendama selgelt põhjendamatute varjupaigataotluste tagasilükkamist. Teisipäeval hääletab Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste ja siseasjade komisjon kahe Euroopa Parlamendi ja ELi liikmesriikide vahelise ajutise kokkuleppe üle, mille eesmärk on tugevdada ELi reageerimist ebaseaduslikule rändele. Turvalise kolmanda riigi mõiste võimaldab ELi riikidel tunnistada varjupaigataotluse vastuvõetamatuks, kui taotleja on läbinud turvaliseks peetava kolmanda riigi. Teine esialgne kokkulepe käsitleb kogu ELi hõlmavat turvaliste päritoluriikide nimekirja, mis tähendab, et nendest riikidest pärit inimeste varjupaigataotlusi ei võeta tõenäoliselt vastu. "Me kiirendame varjupaigamenetlusi ja suurendame tõhusust. Tehes selget vahet nendel, kes tõesti vajavad ja neil, kes ei vaja, astume julgeid ja vastutustundlikke samme, et tagada tõhus kontroll rände üle," ütles Euroopa Parlamendi liige Lena Düpont, kes on Euroopa Parlamendi läbirääkija turvaliste kolmandate riikide küsimuses ja Euroopa Rahvapartei fraktsiooni siseasjade eestkõneleja.