Tunne Kelam: Võimulolev kommunistlik režiim on kõikjal tuginenud kahele sambale - vägivallale ja valele

”Iga puud saab hinnata üksnes tema viljade järgi,” tõdes Tunne Kelam täna Euroopa Parlamendi arutelul, mis hindas 1917.a. bolševistliku  revolutsiooni tagajärgi Venemaal ja Euroopas. “Saja- aastase  kommunistliku praktika vili võrdub 100 miljoni ohvriga,” ütles Tunne Kelam, kelle sõnul kommunistlik süsteem tugineb kõikjal kahele sambale - vägivallale ja valele.

“Alates Marxist ja Leninist on kõik võimule tulnud kommunistlikud juhid kuulutanud  ja praktiseerinud üksnes üht valitsemisviisi - tegelike või oletatavate vastaste täielikku likvideerimist süsteemse vägivalla abil.”

Kelami väitel suutsid bolševikud pärast 1917. a. riigipööret endid võimul hoida vaid igapäevase regulaarse terrori vahendusel.

“Minu sotsialistlik kolleeg eksis rängalt kui arvas, et bolševistliku võimu algus oli ülev ja andis põhjust suurteks lootusteks. Juhin tema tähelepanu sellele, et juba esimese kahe aasta jooksul panid kommunistid toime 300,000 poliitilist hukkamist. Aastaks 1920 eksisteeris juba sadakond koonduslaagrit, kust 13 aastat hiljem Hitleri käsilased võtsid üle nõukogude repressioonipraktika parimad saavutused.”

1930il aastail vangistati Nõukogude Liidus 20 miljonit inimest, vähemalt 7 miljonit hukati ning orjatöö oli nõukogude majandusarengu lahutamatu komponent.

“Tuleb aru saada, et kommunistlikud valitsejad olid pidevas sõjaseisundis omaenda rahvaga, aga ka välisilmaga”, väitis Tunne Kelam.  “Kommunistlik võimuteostamine taandub süsteemsetele ja massiivsetele inimsusevastastele kuritegudele.”

Tänapäeva põletavaks probleemiks on Kelami sõnul totalitaarsete režiimide hindamise ja nende ohvrite faktiline ebavõrdsus, kuivõrd miljonite kommunismi all kannatanute suhtes ei kehti ikka veel rahvusvaheliselt autoriteetne garantii: “Ei iial enam!”

Tunne Kelami hinnangul on Euroopal ülim aeg ühineda võrdses austuses ja solidaarsuses kõigi terroristlike süsteemide ohvrite suhtes ning kohustuses hinnata selliseid režiime mitte nende demagoogiliste teooriate, vaid süsteemsete inimsusevastaste kuritegude alusel.

Kõneleja tunnustas Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermansi ning Eesti esindajat Matti Maasikat, kes mõlemad väljendasid toetust Euroopa Parlamendi 2009.aasta resolutsioonile, mis kutsus üles tähistama 23. augustit kõigi totalitarismiohvrite ühise mälestuspäevana.

Tunne Kelam kuulub Euroopa Rahvapartei fraktsiooni algatusrühma, kes tegi ettepaneku tänaseks debatiks