2025. aastal muutis Euroopa Rahvapartei oma visiooni tegelikkuseks

2025. aasta on olnud turbulentne aasta, tõehetk Euroopa ühtsuse jaoks. Paljude täna eesseisvate väljakutsetega tegelemiseks on vaja tõenäoliselt rohkem kui kunagi varem seaduslikult valitud poliitikuid ja ametnikke, kes suudavad pakkuda lisaks selgele visioonile ka konkreetseid plaane tegutsemiseks.

2024. aasta juulis kiitsid eurooplased meie programmi suure häälteenamusega heaks, saates 188 esindajat Euroopa Parlamenti Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni. Koos oleme saavutanud võite ja käivitanud uusi algatusi, aidates tugevdada Euroopa Liidu rolli nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis. Meie siht on selge ning toetub viiele tugisambale, mida tuleb 2026. aastal ellu viia. 

Esiteks ja ennekõike: kaitsevõime. See on ka Eesti jaoks põhimõtteline küsimus ning kaitse valdkonnas oleme teinud suuri edusamme. Tänu meie nõudmisele on Euroopa Komisjon esmakordselt ametisse nimetanud kaitsevoliniku ja käivitanud 800 miljardi euro suuruse programmi ReArm Europe, mis on ajalooline algatus meie kaitsevõimaluste tugevdamiseks ja Ukraina toetamiseks. Niisamuti oleme väsimatult töötanud liikmesriikide koostöö ja koordineerimise edendamise ning meid nõrgestava turu killustatuse vähendamise nimel. Näiteks Euroopa kaitsetööstuse programmiga (EDIP) oleme lõpuks jõudnud Euroopa eelistamise põhimõtteni sõjalistes hangetes. See on suur samm edasi. Kuid peame minema veel kaugemale, pakkudes oma ettevõtetele suuremat paindlikkust ja eelarve prognoositavust, soodustades erasektori investeeringuid kaitsesektorisse. Kui vaadata pikas perspektiivis, siis on aeg avada uks uutele ambitsioonikatele projektidele: ühisele ja koostalitlusvõimelisele raketitõrjekilbile, jagatud satelliidi- ja drooniprogrammidele ning isegi Euroopa küberbrigaadi loomisele veebiohtude vastu võitlemiseks. Euroopa peab strateegiliselt kasvama. Venemaa jõhker sõda Ukrainas tuletab meelde, et ühtne ja võimekas Euroopa on hädavajalik tema enda julgeoleku tagamiseks.

ELi julgeoleku tugevdamine sõltub ka meie välispiiride täieliku kontrolli taastamisest ning rände tõhusast haldamisest. Alates enneolematust 2015. aasta rändekriisist on komisjon EPP fraktsiooni juhtimisel järjepidevalt pakkunud välja konkreetseid lahendusi nii selle väljakutse kiireloomulisuse kui ka pikaajaliste tagajärgedega tegelemiseks. Varjupaiga- ja rändepakti lõplik vastuvõtmine eelmisel aastal on selle püsiva pingutuse nurgakivi. Nüüd, uue tagasisaatmispoliitikaga, läheme veelgi kaugemale: kiiremad ja ühtlustatumad menetlused, tagasisaatmisotsuste vastastikune tunnustamine ja selgemad kohustused koos rangemate jõustamismeetmetega. EPP fraktsioon toetab seda ettepanekut täielikult ning on valmis pidama läbirääkimisi teiste Euroopa Parlamendi fraktsioonidega, et koostada tagasisaatmispoliitika tekst, mis on kindel ja ka tõhus. Laual on ka teisi olulisi algatusi, sealhulgas turvaliste päritoluriikide määrus ning turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni läbivaatamine. Tõeline rändesuveräänsus nõuab solidaarsust ja jagatud vastutust kõigi Euroopa riikide vahel ning me töötame väsimatult selle nimel, et see teoks saaks.

Kolmas punkt on regulatsioonide lihtsustamine. Bürokraatia läheb Euroopale maksma igal aastal umbes 150 miljardit eurot. See on ülemäärane koormus, mida tunnevad kõige teravamalt miljonid ettevõtted, eriti just väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad! Euroopa Rahvapartei on seda võitlust aastaid juhtinud ning me näeme lõpuks käegakatsutavaid tulemusi. Teel on suur lihtsustamisalgatus, mida tuntakse Omnibus-paketina, selle eesmärk on säästa 6 miljardit eurot otsekulusid. Jätkusuutlikkuse aruandluse direktiivi (CSRD) ja ettevõtete hoolsuskohustuse direktiivi (CS3D) kohandatakse nii, et need ei kahjustaks meie ettevõtteid ega tekitaks tarbetut bürokraatlikku koormust. Samuti saavutasime niinimetatud keskkonnasõbralike väidete direktiivi (Green Claims), bürokraatliku koletise, peatamise. Oma varasemal kujul oleks see ainult takistanud ettevõtetel jätkusuutlikult tegutseda. Selles küsimuses, nagu paljudes teisteski, ei ole vasakpoolsed pakkunud reaalseid lahendusi. Meie peame parandama selle, mis on kehvasti tehtud ja alustama otsast peale.

Lihtsustamisega on tihedalt seotud ka raamistiku loomine, mis toetab konkurentsivõimet. See oli praeguse ametiaja alguses üks meie peamisi prioriteete. Selle pikaajalise pingutuse juhtimisel on meie peamine vahend Puhta tööstuse kokkulepe (Clean Industrial Deal). See uus programm ei ole kaugeltki pelgalt Roheleppe (Green Deal) semantiline edasiarendus, vaid loob aluse tõelisele Koperniku revolutsioonile Euroopa Liidus, seades tööstuse konkurentsivõime esmakordselt meie poliitika keskmesse. See energiamahukate tööstusharude ja puhta tehnoloogia sektori jaoks väga vajalik ümberkujundav äriplaan on suunatud kapitali kättesaadavuse parandamisele, taskukohase energia tagamisele, kriitiliste toorainete kindlustamisele ning lubade andmise menetluste kiirendamisele. Oleme tegutsenud ka autotööstuse toetamise nimel, tagades suurema paindlikkuse 2025–2027 aasta heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisel, vältides tarbetuid trahve, säilitades samal ajal kliimaambitsioonid, tagades sisepõlemismootorite keelustamise läbivaatamise. Peale selle lisatakse konkurentsivõime ja VKEde arvamused nüüd süstemaatiliselt komisjoni mõjuhinnangutesse kõigi asjakohaste seadusandlike ettepanekute kohta. Nagu ärijuhid meile oma arvukatel kohtumistel sageli meelde tuletavad: „Arvestage meiega enne uute õigusaktide ettepanekute esitamist.“ Oleme neid kuulda võtnud.

Euroopa Rahvapartei on ka põllumeeste ja kalurite erakond. Inimväärsete elu- ja töötingimuste tagamine neile, kes meid toidavad ning tagavad meie toidujulgeoleku, on vajalik. Meie juhtimisel on Euroopa Komisjon lõpuks esitanud konkreetsed meetmed oma visioonis põllumajanduse ja toidu osas, sealhulgas põlvkondade uuendamise strateegia ning parema ühtlustamise ELi tootmisstandardite ja impordile kohaldatavate standardite vahel. Ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise kaudu võiks väiketalud vabastada põhilistest keskkonnatingimustest, kohapealseid kontrolle vähendataks ja püsirohumaade eeskirjad muutuksid paindlikumaks. Põllumeest pärast pikka päeva igal õhtul ootava paberimajanduse vähendamine on ammu oodatud samm edasi, mida oleme nii meie kui ka eksperdid järjekindlalt nõudnud. Me täidame selle eesmärgi. Ka kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas kehtestatakse uusi meetmeid, eelkõige kalalaevastike moderniseerimise toetamiseks, pöörates erilist tähelepanu käsitöönduslikule kalapüügile. Need jõupingutused on Ookeanipakti keskmes –  projektis, mille kujundamisel ja edendamisel mängisime võtmerolli.

2024. aastal andis Euroopa Rahvapartei lubaduse: ehitada Euroopa, mis on oma kodanikele turvaline ja kindel, mis kaitseb oma piire ja iseennast; Euroopa, mis edendab konkurentsivõimet ja vähendab bürokraatiat; Euroopa, mis seisab koos oma põllumeeste ja kaluritega, et kindlustada tervislik ja taskukohane toit. Eurooplased toetasid seda programmi ülekaalukalt, andes meile selge mandaadi. Jätkame tööd selle nimel, et pöörata see visioon reaalseteks muutusteks.