Rail Balticu projekt on jõudnud kriitilisse staadiumi

Rail Balticu (RB) projekti võimalused on konkreetsed ja suured, ometi tundub projekti elluviimise osas puuduvat lõplik kindlus.  

EL rahastab RB-t 85% ehk 5 miljardi euro ulatuses, kuid järgmise etapi rahastamine oleneb asjaosaliste partnerite võimest omavahel praktilistes lahendustes õigeks ajaks kokku leppida,  alustamaks aastal 2018 - vastavalt 2015.a. juuni Riia deklaratsioonile - konkreetse ehitustööga. Sel juhul võib loota RB esimese etapi valmimist 6 aasta pärast ning lõplikku käikulaskmist a-ks 2025 ehk 9 aasta pärast. Kaherealine elektrifitseeritud RB viiks reisijad 730 km pikkusel trassil Tallinnast Poola piirini kiirusega 240 km/h ning aastas 16 miljonit tonni veoseid kiirusega 120 km/h.

Strateegiline eesmärk on saavutada läbi Poola samasugune kiirühendus Berliini. Selleks on Euroopa Komisjon pakkunud Poolale abi moderniseerimaks raudteetrass Varssavist Leedu piirini. RB-u üha suuremaks toetajaks on kujunenud Soome, kelle kaupade toimetamiseks Kesk-Euroopasse oleks RB kõige soodsam trass. Euroopa Komisjon mõtleb ka RB jätkamisele Soome niinimetatud Botnia koridori vormis, mis viiks Helsingist Botnia lahe keskosa idakaldale.

RB on Balti riikidele ja ka Soomele mitte vaid üksnes moodne kiirraudtee, vaid strateegiline otseühendus EL südamesse, mis tagab kõnealuste riikide julgeoleku senisest tunduvalt kindlamalt. Euroopa Parlamendi RB sõprade ühenduse presidendi Catherine Trautmanni hinnangul tuleb ettevalmistused tulevaks, 2017. aastaks viia seisundisse, kust tagasilibisemine pole enam võimalik.

Mured on seotud asjaosaliste kolme Balti riigi omavahelise koostööga, eriarvamustega RB-i haldava ühisettevõtte rolli ja volituste osas, Poola-Leedu suhetega, Poola huvi stimuleerimisega projekti vastu ning Venemaa negatiivse mõjuga. Ometi tuleks RB trass kaugemas perspektiivis kasuks mitte ainult Venemaale, vaid isegi Hiinale. 

Nagu ikka, peitub vanakuri detailides. Jätkuvalt on raske lepitada ühisettevõtte osapoolte erinevaid suhtumisi, eriti seda, kas RB-t juhtiv üksus  peaks tuginema rahvuslikele alustele või asetama aktsendi rahvusülesele nägemusele. Viimane soodustaks kiiremat otsustamist, tõhusamat haaret, rahade efektiivsemat kasutamist. Ühisettevõtte nõukogu tegevus kipub olema pärsitud ebamäärasusest, mis on tingitud selge nägemuse puudumisest.

20-22. juunil toimub Rotterdamis EL transpordivõrgustiku TEN-T suurüritus. Praegu on seal kavandatud kolme Balti riigi RB-t puudutava uue ühisdeklaratsiooni allakirjutamine ja vastuvõtmine. On väga oluline, et lähemate nädalate jooksul võiksid kõigi osapoolte strateegilised ühishuvid saavutada selge ülekaalu lokaalsete huvide ees. RB pole enam Balti riikide regionaalne ettevõtmine, tema õnnestumine on seotud kogu Euroopa Liidu arenguga, ebaõnnestumine aga kahjustaks iseäranis Balti riikide mainet.

Euroopa Parlamendi Rail Baltic (RB) sõprade ühendus kohtus teisipäeval, 11 mail, RB  ühisettevõtte värske tegevjuhi Baiba Rubesa ning RB sõprade ühenduse presidendi, endise Prantsuse ministri ning  Europarlamendi liikme Catherine Trautmanniga. Kohtumise organiseeris Läti konservatiivne saadik Roberts Zile, kes on oma fraktsiooni koordinaator EP transpordikomisjonis. Osalesid saadikud Balti riikidest, Poolast, Saksamaalt, Rootsist jm.