Uue Komisjoni ühe voliniku portfelli peaks kuuluma Euroopa totalitaarse mineviku teadvustamise funktsioon

Euroopa  Komisjoni presidendikandidaat Jean-Claude Juncker lõpetas oma kohtumised Euroopa Parlamendi fraktsioonidega  9. juulil "kodupubliku" ehk Rahvapartei fraktsiooni ees, mis on 221 liikmega parlamendi suurim. 

Koosolekul osalenud Eesti saadiku Tunne Kelami hinnangul esines Juncker enesekindlalt, kuid oli häälestunud eri arvamuste ärakuulamisele ning dialoogile.

Komisjoni presidendi kandidaat teatas kohe alguses, et ta on resoluutselt tulevikuinimene, mitte mees minevikust.

Juncker rõhutas vajadust keskenduda märksa enam investeeringuile, mis on praegu liigselt madalad ega suuda majanduskasvu ergutada. Ta toonitas, et väide, mille kohaselt tema ametiajal ei ole oodata edasist laienemist, kajastab olukorra realistlikku hindamist, mitte edasise laienemise eitamist.  Liitumisläbirääkimised mitme kandidaadiga jätkuvad ning ma toetan tugevalt nende edukat lõpuleviimist, teatas Juncker.

Tunne Kelam toetas oma sõnavõtus Junckeri kavatsust teha lõpp liigsele bürokraatiale ning ideed panna tulevases Komisjonis üks volinik teostama järelvalvet lähimuspõhimõtte ellurakendamise üle.  Kelami sõnul on parlament valmis jõuliselt osalema korruptsiooni tõkestamises, millest on saanud lisaks sisepoliitikale ka välispoliitiline väljakutse.

Tunne Kelam pöördus Junckeri poole üleskutsega pöörata uues Komisjonis tõsist tähelepanu totalitarismipärandi teadvustamisele ning selle mõjude ületamisele.

"Peame vaatama näkku reaalsusele, et suhtumisel lähiajalukku lahutab Euroopat üha vaimne vahesein.  Minevikupärandi integreerimine EL ühisesse teadvusse ja haridussüsteemi ning totalitarismikuritegudele hinnangu andmine aitab sillutada teed tegelikule solidaarsusele ning EL majandusliku lõimumise süvendamisele," väitis Kelam.

Eesti saadik kritiseeris senise Komisjoni huvipuudust ja passiivsust EP 2009 aasta "Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi" resolutsiooni elluviimise toetamisel.  Kelami arvates võiks  ühe uue voliniku portfelli lisada Euroopa lähimineviku teadvustamise ja integreerimise funktsioon.

Jean-Claude Junckeri sõnul väärib hiljuti Euroopa perega liitunud uute demokraatiate mineviku teadvustamine tõsist tähelepanu.  Uus Komisjon kavatseb teha kõik, et tähistada olulisi ajaloosündmusi, kaasa arvatud 23 august, mida Euroopa Parlamendi soovitusel tähistatakse totalitarismiohvrite ühise solidaarsuspäevana. 

Otsustav salajane hääletus Junckerile volituste andmiseks toimub 15. juulil Strasbourgis.  Juncker peab saama parlamendiliikmete absoluutse enamuse toetuse.