Tunne Kelam: Iraagi kristlaste ühendused allkirjastasid ühise tulevikuplaani

29-30 juunil toimus Brüsselis, Euroopa Parlamendis rahvusvaheline konverents, mis tõi esmakordselt kokku Iraagi kristlaste ja jeziidide poliitiliste erakondade, kõigi kirikute ning Kurdistani ja Bagdadi võimude esindajad, et otsida lahendust Iraagi kristlaste tulevikule pärast islamiriigi purustamist.  Osalesid ka Euroopa Liidu ning USA diplomaadid.

Konverentsi ühe algataja Tunne Kelami sõnul on Euroopa teadvusse jõudmas arusaam sellest, et kristliku tsivilisatsiooni kolded Lähis-Idas on hävinemisohus ning et Euroopa Liidu kohus on eesmärgipärase strateegiaga seda ära hoida.  

„ISISe lüüasaamine pole lahendus Iraagi kristlaste jaoks, vaid uute probleemide algus,“ ütles Tunne Kelam.  „Peame mõistma, et põhiseaduslikest tagatistest vähemuste kaitseks ei piisa olukorras, kus kristlasi Iraagis on jäänud alles vaid 200,000 ringis võrreldes 1,3 miljoniga tosin aastat tagasi ning 3 miljoniga 1920-il aastail. Kristlastel puuduvad ka praegu reaalsed tagatised tulevikule, et saada turvaliselt ja võrdsete kodanikena selles riigis elada.  Iraagi kristlaste olukord on jätkuvalt eksistentsiaalne - kas olla või mitte olla.“

Tunne Kelami sõnul oli konverentsi ajalooline saavutus ühtsele poliitilisele dokumendile allakirjutamine kaldea, aramea ja assüüria kristlaste eri poliitiliste parteide ja ühenduste poolt, kellega liitusid ka jeziidide esindajad.  Dokument nõuab kristlaste ja teiste usuvähemuste autonoomse omavalitsuse kehtestamist Niinive lagendikul - kristlaste põlisel asualal.

Konverentsis osalenud Iraagi suursaadik ning Kurdistani autonoomse regiooni valitsuse esindajad ja parlamendiliikmed leidsid, et omavalitsus on Iraagi põhiseadusega kooskõlas ning teostatav.

„Kurdistani võimude poolt tuli Niinive kristlastele täielik toetus, Bagdadi esindajad olid ettevaatlikumad, kuid leidsid, et taotlus on põhiseaduspärane,“ kommenteeris Tunne Kelam.  „Esmane ülesanne on vältida Niinive piirkonna lõhestamist Bagdadi ja Kurdistani kontrolli all olevaiks osadeks, järgmine - tagada Euroopa Liidu ning rahvusvahelise aktiivse juuresoleku ja toetusega põgenike turvaline tagasipöördumine kodudesse ning viimaste ülesehitamine. Lõpuks - saavutada see, et Bagdadi ja Erbili võimude hoiakuis toimuks sisuline pööre kirjatähest tegeliku võrdsuse suunas.“ 

Konverentsi korraldasid Euroopa Rahvapartei fraktsiooni saadikud koostöös sotsialistide, liberaalide ja konservatiivide fraktsioonide esindajatega.