EUROOPA RAHVAPARTEI JA EUROOPA DEMOKRAATIDE FRAKTSIOONI (ERP-ED) PRIORITEEDID 2004-2009

I. TEADMISTEPÕHINE MAJANDUS: KONKURENTSIVÕIME EDENDAMINE




Majandustegevuse põhialuseks on konkurentsivõime. Võimaldamaks Euroopal kohanduda maailma majandusega ning saavutamaks oma majanduslikke, sotsiaalseid ning keskkonnaalaseid eesmärke, peame me suurendama Euroopa konkurentsivõimet ning seetõttu looma tugeva teadmiste- ning teadusturu.

Siiski on sellel alal Euroopal veel palju arenguruumi. Näiteks teadustöö alal on meie nõrk konkurentsivõime ilmselge: teadustöö rahaline toetamine Euroopas on madal ning meie majandused ei suuda ära kasutada teaduslikest uuringutes tulenevaid andmeid. Ületamaks neid puudujääke, vajab Euroopa nii uuendusi kui ka inimeste ja ideede suuremat liikuvust.


I. 1. Teadmisteajastu loomine Euroopas: keskendumine haridusele ja elukestvale õppele

Meie konkurentsivõime võtmesõnaks on kvaliteet. ERP-ED fraktsioon toetab tugevalt teadmisteajastu loomise mõtet, mis on kuulutatud prioriteediks Euroopa Ülemkogu Lissaboni ja Stockholmi istungitel, kuna see tagab meile kõrgelt kvalifitseeritud inimressursside olemasolu. Uue majanduse raames peab ELi poliitikat välja töötades kujunema prioriteediks haridus, koolitus ning koostöö edendamine tööjõuturuga. Need on võtmeelemendiks konkurentsivõimelise teadmistepõhise Euroopa loomisel, ning samas ka Euroopa identiteedi kindlustamisel ja edendamisel.


I.1.1 Õppimiskultuuri arendamine.

Elukestev õpe on vajalik kõigile kodanikele. Inimese arengu seisukohalt on tegemist keskse elemendiga. Juurdepääsu tõhusale haridusele ja kõrgetasemelisele koolitusele peab parandama, võimaldamaks kõigil kodanikel olla täisväärtuslik teadmiste ühiskonna liige. Siiski on meie eesmärgid suunatud veelgi kaugemale: haridus- ja koolitussüsteemid peavad süsteemselt arvestama inimeste erivajadustega, ning samas olema vastavuses Euroopa turunõuetega. Ülikoolid peavad kursuste koostamisel lähtuma nendest vajadustest, et haridus ning elukestev õpe oleksid kooskõlas tööturul pakutavate võimalustega. Nii saame me parandada tööjõu kohandatavust ning konkurentsivõimet - kaasaarvatud vanema põlvkonna hulgas- ja seeläbi vähendada töötuse taset.


I.1.2. Ühenduse muutmine kõrge kvaliteedi keskuseks

Meie kodanike paremat valmisolekut ja võimet kohanduda vastavalt konkurentsivõimelise kõrgtehnoloogilise majanduse vajadustele aitab tagada rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimeline kõrgharidussüsteem, kuna koolitusvõimalused on avatud laiemale maailmale.

Keskenduma peab keeleoskusele ja Euroopasisesele liikuvusele. Kodanikke peab julgustama õppima kahte või enamat võõrkeelt ning vähemalt pool aastat õppima väljaspool kodumaad. Juba haridustee alguses peaks õpetatama ka ettevõtlust ning enesekindlust.

Oluline on muuta Euroopasisene liikumine võimalikult lihtsaks ning aidata kaasa seda edendavate süsteemide, nagu näiteks maksusüsteem, administreerimine, sotsiaalkindlustus ning ülikoolide diplomite ning koolitustunnistuste tunnistamine, loomisele.

Informatsioonitehnoloogia alane haridus ning selle rakendamine on eriti tähtsal kohal. See ala pakub suuri võimalusi ning vahendeid nt. naiste ja puuetega inimeste sotsiaalse kokkukuuluvuse tõstmiseks.

Socrates, Tempus, Leonardo da Vinci, Noored, Erasmus Mundus ja e-õppe programme tuleb edasi arendada ning kohandada nende eesmärke ning rahastamist. Uut hoogu tuleb anda COMETT programmile, mis on taastatud oma algsel kujul vastavalt erinevatele eesmärkidele. Nende programmide tõhususe suurendamiseks ning edasise arengu tagamiseks, tuleb kehtestada kriteeriumid. Saavutused tuleb teatavaks teha ning järgnevate programmide koostamisel tuleb arvesse võtta juba eelnevalt saavutatut.

Arendada tuleb ülikoolidevahelist koostööd, tunnistama peaks ühtseid magistrikraade ja tunnistusi ning edendama õpetamismeetodite ning teadmistealaste kogemuste vahetamist.


I. 2. Teadustöö kui Euroopa konkurentsivõime võtmeelement

Teadustööl on märkimisväärne roll Euroopa majanduslikul võimekusel, konkurentsivõimel ja kaubanduspositsioonil ja ka töökohtade loomisel. Kuid sel alal jääb Euroopa maha oma peamistest konkurentidest nii investeeringute, kõrgtehnoloogiliste toodete kaubandusbilansi kui ka patendiavalduste koha pealt ning lisaks on defitsiidis Euroopa kõrgtehnoloogiliste toodete kaubandusbilanss. Kahtlemata on siin peamiseks kitsaskohaks teadustöö killustatus ja hajutatus. Selles valdkonnas on Euroopal veel selgelt arenguruumi.


I.2.1 Euroopa teadustegevuse osa tõstmine 3%le SKTst

Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks, peaks üldisi kulutusi teadustööle tõstma vähemalt 3%le SKTst (1/3 riiklikud kulutused ja 2/3 erainvesteeringud). EL kulutab ainult 1.9% oma SKTst uurimis- ja arendustöödele, samas kui USAs on see näitaja 2.7% ja Jaapanis 3%. Oluline on võimaldada väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele juurdepääs uutele tehnoloogiatele, eelkõige nende puhul, kellel on vähem kui 9 töötajat, kuna võrreldes suurettevõtetega on nende informatsioonitehnoloogia kasutamisel rohkem takistusi. Vaja on paika panna kriteeriumid ning parandada teadustöö tulemuste tõhusamat kasutust tööstuses. See teema on tihedalt seotud vajadusega luua Euroopa tasandil adekvaatne ning juriidiliselt kindel intellektuaalse vara kaitsmise mehhanism, ning otsusega, mis puudutab ühenduse patenti.


I.2.2 Toimiva Euroopa uurimistööde ala loomine

Uurimistööd uute tehnoloogiate alal: Majanduskasvu tagab tihti oskuslik teaduslike tulemuste tööstuslik kasutus sellistel aladel nagu biotehnoloogia, informatsiooni- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia. Euroopa konkurentsivõime saab lähiaastatel suuresti sõltuma võimest olla esirinnas uute tehnoloogiate vallas.

Fundamentaalset uurimistööd "Sinine taevas"("Blue sky") tuleb edasi arendada tõelise väärtusega uurimistööks. “Tänane sinise taeva uurimistöö panustab homse päeva rakendustehnoloogiatesse.” Tulevikuks ettevalmistusi tehes, peame me toetama fundamentaalset uurimistööd, pidades silmas, et toote tsüklid on muutumas tunduvalt lühemaks. Prioriteediks peab kujunema kliendile suunatud töö.

Edendama peab koostööd avalike ja erainstitutsioonide vahel nii nagu ka teadustööd ülikoolides ja tulemuste hõlpsamat jõudmist eraettevõteteni. Erasektoris peaks maksusoodustused mängima olulist rolli uurimistöö edendamisel.

Edendada tuleb meditsiinialast uurimistööd, et parandada ravikvaliteeti ning tulla toime uute väljakutsetega tervishoius. Tõhusad rahastamissüsteemid peavad olema eelkõige haruldaste ja vananemisega seotud haiguste uurimiseks ning ka antibiootikumide vastasseisu uurimise alal.

Kõrgekvaliteetse ning ohutu toidu tagamiseks oleme keskendunud ka toidukvaliteedi alasele uurimistööle, eesmärgiga tugevdada bio-tööstuseid.


I. 3. Keskendumine uutele tehnoloogiatele: digitaalajastu väljakutsetega silmitsi seismine

Digitaaltehnoloogia areng kiirendab meedia koondumist ja pakub ühtsed miinimumstandardid, mis on hädavajalikud audiovisuaalse materjali piiriüleseks ringluseks. Kultuurilise mitmekesisuse põhimõtet silmas pidades tuleb toetada poliitikat, mis pooldab audiovisuaalse meedia levikut rahvuslikul/euroopa tasandil.


I.3.1 Biotehnoloogia potentsiaali uurimine

ERP-ED fraktsioon usub, et uued tehnoloogiad, eriti biotehnoloogia, võimaldavad lahendusi keskkonna probleemidele ning panustavad jätkusuutlikku arengusse. Nende tehnoloogiate rakendamine võib ka parandada toidu kättesaadavust ning taskukohasust ning seega aidata kaasa inimeste tervise üldise taseme paranemisele. Sellest lähtuvalt on vaja edendada nimetatud uusi tehnoloogiaid.

Meie fraktsioon on vastu seisukohale, et meditsiini valdkonnas seostatakse geeni- ja biotehnoloogiat eelkõige võimalustega, samas kui põllumajanduses on esmaseks assotsiatsiooniks risk. ERP-ED fraktsioon usub pigem, et mõlemas valdkonnas on tegemist suurte võimalustega, mida tuleks kasutada, samas unustamata riske, mida on võimalik vähendada vastavate seadustega. Inimgeneetika eetilisuse küsimuses põhineb fraktsiooni arvamus 2001. aastal Berliinis toimunud Euroopa Rahvapartei kongressi otsusel "Väärtuste liit" ning esmajoones selle viitel austusele inimväärikuse vastu.


I.3.2 "Piirideta televisiooni" ümber sõnastamine üle-euroopalise direktiivi jaoks

Selle programmi eesmärgiks on tihendada koostööd televisiooni ringhäälingute vahel, et hiljem töötada välja üle-euroopaline direktiiv audiovisuaalse materjali ülepiirilise liikumise korraldamiseks ning tugeva ja konkurentsivõimelise Euroopa audiovisuaalse tööstuse väljakujundamiseks, kus juhtival kohal peaks olema erasektor. Euroopa seadusandluse kohandamisega ei tohi hilineda, et vältida edasisi lünki Euroopa tehnoloogias. Samas jäävad ülepiirilise meedia seaduslikud takistused siiski kehtima (nt. autoriõigus).

Ümberkujundamisel tuleb arvesse võtta tehnoloogiaalaseid ning turul aset leidvaid muudatusi. Ühelt poolt tähendab see vajadust ühiste Euroopa põhiprintsiipide (inimõigused, vähemuste õiguste kaitsmine jne.) rakendamist kõikjal audiovisuaalsetes teenustes, teisalt aga reeglite, mis tänapäeval ennast enam ei õigusta (mõned reklaamindusreeglid, kohustuslikud kvoodid) ümber vaatamist või kõrvaldamist.

Välja peab töötama uue meedia iseregulatsiooni uued vormid: alternatiivsed regulatsiooni ja standardiseerimise vormid pakuvad tõhusamat ning vähem bürokraatlikku võimalust lünkade täitmiseks rahvuslikus ning Euroopa seadusandluses nt. tarbijakaitses.

Olemasolevad audiovisuaalse meedia alased programmid peavad jätkuma ning laienema, eriti EIB initsiatiiv i2i visuaal- ja MEDIA programm, eesmärgiga viia Euroopa päritolu toodangut väljapoole nende tootmisriigi piire.

Kindlustamaks Euroopa ringhäälingu duaalsüsteemi edasist arengut, samaaegselt kõrvaldades konkurentsi takistavad faktorid, peavad liikmesriigid vastavalt Amsterdami protokollile selgepiiriliselt määratlema riikliku ringhäälingu osa, et õigustada riiklikku rahastamist.


I.3.3 Telekommunikatsiooni uue põlvkonna loomine

Parandamaks Euroopa konkurentsivõimet telekommunikatsiooni valdkonnas, oleme endile eesmärgiks seadnud telekommunikatsiooni alase seadusandluse rakendamisele kaasa aitamise. Hädavajalik on ka Interneti turvalisuse tagamine. Praegu võib turvalisuse puudumist pidada E-äri arengu peamiseks takistuseks.

Euroopa konkurentsivõime keskmeks on kolmanda põlvkonna telekommunikatsioonivahendite käivitamine. Samas on võrdselt tähtis turul olevate operaatorite konsolideerimine nagu ka kolmanda põlvkonna spektrumi järelkauplemine. Samuti on vajalik kehtestada reeglid mobiilvõrgu infrastruktuuri jagamiseks.

ERP-ED fraktsiooni prioriteediks on edendada lairiba ühendust ja infrastruktuuri ning parandada e-osakaalu riigihalduses, tervishoius ja hariduses et tagada kergem juurdepääs informatsioonile ja paremad teenused kodanikele.


I. 4. Luua kõrgekvaliteetne ettevõtlik Euroopa majandus

Firmad vajavad kvaliteetset, ettevõtlust toetavat õigus- ning rahanduskeskkonda, et tulla toime globaalmajanduses valitseva konkurentsiga. Suurt rõhku tuleb asetada Lissaboni strateegia tõhusale ning õigeaegsele rakendamisele ning motiveeriva ärikeskkonna loomisele.


I.4.1 Lissaboni strateegia rakendamine struktuuri reformimisel: selgepiirilise tegevuskava kujundamine

Lissaboni programmi rakendamisel võib oluliste struktuurireformide puhul märgata liikmesriikide selget poliitilist loidust ja tagasitõmbumist. Tagamaks reformide õigeaegset rakendamist, tuleb luua selgepiiriline ja detailne tegevuskava.

Kohustuslik on järgida uut Struktuurireformide Tegevuskava (SRAP), mis tuleb täies ulatuses ellu viia 2001. aastaks vastavalt kindlale kuupäevalisele jaotusele. Enam tähelepanu tuleb pöörata Lissaboni strateegia eesmärkidele eelkõige järgnevates valdkondades: riiklikud- ja erainvesteeringud, eriti inimkapitali ja uurimis- ja arendustöö alal, ettevõtlikkuse suurendamine Euroopas, toetus väike- ja keskmisele ettevõtlusele, üleüldise maksumäära alandamine ELis.

Intellektuaalse omandi kaitse: Kuna Komisjoni Euroopa patendi alast ettepanekut on arutatud juba aastaid ilma tulemuseta, siis võib täiesti uus intellektuaalomandi kontseptsioon pakkuda väljapääsu sellest surnud ringist.

Meie fraktsioonil on kavas üles näidata algatust Euroopa uue ühtse patendi loomise suhtes, mis oleks tasakaaluks Ameerika kaitsva lähenemise ja Euroopa lähenemise vahel, mis annab investeeringuteks soodustusi. Ka teised intellektuaalomandi direktiivid (tarkvara või kaubamärk) tuleb üle vaadata.

Lõpule tuleb viia energiaturu liberaliseerimine: EL liigub praegu turu täieliku vabastamise suunas, seades endale eesmärgiks võrdsete võimaluste pakkumise elektri ja gaasi sektoris, mis on kaks peamist siseturule alles jäänud monopoli. Nii äri- kui eraklientidel peab olema võimalus vastavalt vajadusele valida endale teenuse pakkuja. Meil on vaja ühtlustatud õiguslikku raamistikku, milles on tagatud sobiv avalik teenus.

Tuleb luua tugev Pan-Euroopa kapitaliturg, et vähendada ärikapitali maksumust kiiresti muutuvas finantskeskkonnas. Meie prioriteediks on Lissaboni kokkuvõttes ettenähtud finantsteenuste tegevuskava õigeaegne lõpetamine hiljemalt 2005. aastaks. See protsess peab pakkuma läbipaistvat finantsinformatsiooni süsteemi, mis võimaldaks tõhusalt võrrelda ettevõtte tulemusi ja teostada sobivat ja igakülgselt kaalutletud järelevalvet. Paralleelselt tuleb lepinguõiguse uusi eeskirju laiendada ka teistele aspektidele: võlakirjad, väärtpaberid, kindlustuslepingud.


I.4.2 Korporatiivne haldamine: võrdsete võimaluste pakkumine äriseaduse vallas

Äriseaduses peituvate lahknevuste tulemusel - struktuuri, kontode, kontrolli küsitavuse erinevad kombinatsioonid - ei saa osad ettevõtted täielikult ära kasutada siseturgu, samas kui teistele pakutakse ülemääraseid soodustusi. Euroopa ettevõtetele võrdsete võimaluste pakkumiseks on vaja kiiret seaduse ühtlustamist. 2002. aasta novembris avaldatud Talve II (Winter II) aruanne, sisaldas endas konkreetseid ettepanekuid.

Uued algatused äriseaduse ühiseeskirjadeks, mille eesmärgiks on äriseaduse 5. direktiivi muutmine, kuna ei suudeta jõuda ühisele seisukohale, kuuluvad edasise arutluse alla.

Paindlikumad ühised reeglid eraaktsiaseltsidele on vajalikud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toimimiseks terves liidus ja siseturust tulu saamiseks säilitades samaaegselt nende eraaktsiaseltsi olemust. Meie fraktsioon üritab sellel alal tööd kiirendada.


I.4.3 Ettevõtlus ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete-sõbralik keskkond

Maailmamajanduses valitseva konkurentsiga toimetulekuks, peab ettevõtetele pakkuma kindlat õiguslikku ja finantsraamistikku, infrastruktuuri ja maksusüsteemi. Toetama peab motiveeriva ärikeskkonna kujundamist.

Eeltingimuseks on subsiidiumite, nähtamatute takistuste ja teiste turul valitsevate moonutuste kõrvaldamine, ning tõhusatele konkurentsireeglitele toetumine.

Siiski on meie peamiseks prioriteediks ettevõtja-sõbraliku keskkonna loomine mis võimaldaks parandada Euroopa ettevõtete olukorda vähendades eelkõige bürokraatiat ja viies läbi süstemaatilist ärimaksumuse mõju hindamist seadusandluse tarbeks.

ERP-ED fraktsioon soovib toetada uute ettevõtete loomist juriidiliste takistuste vähendamisega ja stardikapitalile ning riskikapitalile juurdepääsu hõlbustamisega. Üle vaadata tuleb erinevad ettevõtluse alustamise mudelid ning julgustada edukate kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel.

Ettevõtlikkust, eneseusaldust ja vastutust tuleb julgustada juba haridustee alguses.

Parema raamistiku loomine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele:
Euroopa majanduse mootoriks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Enam kui 99% ELi ettevõtetest kuuluvad eelpoolmainitute hulka. Nad pakuvad 66% kõigist töökohtadest ja seetõttu panustavad majanduskasvu. Mõttetute takistuste seadmise asemel on mõistlik nende kaitsmine ning edendamine ELi piires. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtluse harta rakendamine on eeltingimuseks Lissaboni eesmärkide saavutamisel. Teiste hulgas kuuluvad sinna alla:

• paindlikud tööturureeglid;
• reguleerivate takistuste eemaldamine ja parem ligipääs informatsioonile;
• parem ligipääs rahastamisele ja kapitaliturule;
• investeerimise hõlbustamine uurimistöösse ja tehnoloogiasse;
• uuenduste edendamine

I.4.4 Ühtse kommunaalteenuste turu loomine

Õiglane ja tasakaalustatud liberaliseerimise protsess kommunaalteenuste turul, vältimaks ebaõiglast konkurentsi, peaks tagama Euroopa kodanikele ja ettevõtetele tulevikus kaupade ja teenuste pakkumise mõistliku hinnaga.


I.4.5 Konkurentsivõimeline maksusüsteem ja madalamad maksud

ERP-ED majandusmudeli keskmes on madalamate maksude põhimõte, sest kõik tsentristlikud ja parem-tsentristlikud parteid on seadnud eesmärgiks majandusliku jõukuse ja erainitsiatiivi julgustamise. Kõrged maksud on koormaks erasektorile ja üksikisikutele ning eeldavad riigi suuremat sekkumist ettevõtlust kahjustavasse majandustegevusse.

Erinevad maksusüsteemid pole mitte ainult keerulised ja vastuolulised, vaid neist lähtuvalt tekib takistusi rahvusvahelises tegevuses ning kaupade-, inimeste- ja kapitali vabas liikumises. Seetõttu tuleks soosida maksusüsteemi reformimist ning kiirendada lõpliku käibemaksusüsteemi vastuvõtmist, mis põhineks päritolumaa põhimõttel. See muudaks ELi liikmesriikide maksusüsteemid neutraalseks ning konkurentsivõimeliseks.

Me tahame maksusüsteemide ausat ning tõhusat konkurentsi. Meie mudel põhineb ühisturuga seotud maksude maksubaasi koordineeritud mõistel, jättes liikmesriikidele vaba valiku maksu taseme osas. Selle tulemusel tekib tervitatav maksukonkurents, kuna ettevõtetele antakse võimalus valida endale asukoht läbipaistvamas keskkonnas ning vajaduse korral võimalus ümber asuda ilma liigsete administratiiv-takistusteta. Selline süsteem aitab ka edendada ülepiirilisi tegevusi, tagades tõhusa kapitali jaotamise ning selle tulemusel hoogustada tervet majandust. Maksud, mis pole olulised ühtse turu seisukohast, peavad jääma täielikult liikmesriikide otsustada.

Piiriülest tegevust edendav ettevõtte maksusüsteem ja siseturu normaalset funktsioneerimist ohustavate maksutakistuste kõrvaldamine on meie fraktsiooni prioriteediks. Seda loodetakse saavutada luues ühtse ettevõtte baasmaksu neile ettevõtetele, kes on koondunud Euroopa ettevõtte statuudi alla või pakkudes seda võimalust ettevõtetele, mis tegelevad mitmes liikmesriigis.

Kindel käibemaksusüsteem, mis põhineb 'päritoluriigi' põhimõttel on suurepäraseks võimaluseks siseturu killustatuse vältimiseks. Me oleme vastu komisjoni uuele lähenemisele, mis määratleti käibemaksu 6. direktiiviga ja ainult kavatseb "parandada üleminekusüsteemi" .


I.5. Konkurentsivõimeline Euroopa Transpordipoliitika: tõhusa transpordiühenduse tagamine

Laienenud liidus on tõhusal ja kiirel transpordiühendusel suur mõju Euroopa majanduse konkurentsivõimele. Arvestades, et üle-euroopalised transpordivõrgustikud (TENs) katavad peaaegu poole toodete ja inimeste veoga seotud turust, võib neid pidada ELi elujoonteks. Allesjäänud kitsaskohad transpordivõrgus tuleb kõrvaldada ja kasvav ebavõrdsus transpordivahendite hulgas ja erinevate piirkondade vahel tasakaalustada.

Üle-euroopalisi võrgustikke tuleb laiendada, et uute liikmesriikide transpordivõrgustikud muutuksid kõrgetasemelisteks ning tagaksid tõhusa ühenduse 15 liikmesriigi juba olemasolevate transpordivõrkude vahel. Sarnaselt peab olema tagatud aus konkurents transpordivahendite hulgas ja kasutajate kohustus maksta transpordivõrgu ehitus- ning korrastustööde eest.

Tõhusa liidusisese raudteeturu loomiseks tuleb avada riiklikud raudteevõrgud ja võimaldada turu juurdepääsu uutele raudteealastele ettevõtmistele.

Transporditeenuste pakkujatele ja kasutajatele mõistlike konkurentsitingimuste pakkumist, suhteid kolmandate riikidega, eelkõige mere- ja õhutranspordi alal, tuleb käsitleda ühenduse tasemel. Euroopa siseturu kontseptsiooni rakendamist Euroopa taevas tuleb kindlustada läbi ühtse õhuliikluse kontrolli.

Kõrge turvalisuse tase mere- raudtee- ja õhutranspordis on oluliseks osaks kohustuslikus transpordipoliitikas. Tõhusalt tuleb rakendada julgeolekualaseid ettekirjutisi ning nende mitterakendamisel kooskõlastada sanktsioonid. Hinnata tuleb uue Euroopa Raudteeagentuuri tegevust, mille eesmärgiks on ühenduse piires turvalisuse tagamine.


II. JÄTKUSUUTLIK ARENG: TULEVIKU JAOKS EHITAMINE

Me soovime laiahaardelist poliitikat, mis põhineks dünaamilisel ning keskkondlikult ja sotsiaalselt vastutustundlikul turumajandusel. Meie nägemus põhineb jätkusuutliku arengu kontseptsioonil, mis peab mõjutama kõiki eluvaldkondi alates keskkonnast, ulatudes regionaalsest aspektist majanduslikuni, kaasates energia, transpordi või põllumajanduse poliitikad ning ka kaubanduspoliitika. Ehitamaks konkurentsivõimelist ja keskkonnasõbralikku liitu meile ja tulevastele põlvedele, tuleb tugevdada seost puhta keskkonna ja tugeva majanduse vahel.

Pikaajaline keskkondlikult ja sotsiaalselt vastutustundlik majanduskasvu mudel pakub rohkelt võimalusi kuna see protsess motiveerib uurimistöö, uute tööstuste ja tehnoloogiate arengut ja seega võimaldab uute töökohtade loomist. Kuid jätkusuutliku arengu kontseptsiooni ei saa lihtsalt ülevalt poolt peale suruda. Ülereguleerimine tooks kaasa protsessi hääbumise.

Me usume, et edu võti peitub:

• Lähimuspõhimõte ja kohalik vastutus: Detailne seadusandlus ja/või tsentraliseeritus omavad kahjustavat mõju. Me usume, et kohalikud eksperdid suudavad kõige paremini kindlaks määrata, mis on antud piirkonnas vajalik ja teostatav. Lähtuvalt eesmärkidest suudavad nad kõige paremini otsustada konkreetsete tegevuskavade ja rakendusvahendite üle.



• Reaalsed seadusandlikud eesmärgid võimaldavad rakendamisel paindlikkust: Eesmärgid on kasutud kui neid ei anna rakendada. Reaalsus on esimene samm edu suunas, seetõttu peab seadusandlus jätma ruumi manööverdamiseks võimaldamaks sobivust kohaliku konteksti ja arvestamaks piirkonna eripärasustega. Vaatamata sellele peab ELil olema võimalus teostada täpset järelevalvet.



• Erainitsiatiivi julgustamine ja sellesse uskumine: Erasektorit on vaja veenda arendama "jätkusuutlikke" tootmismeetodeid ja kasutama keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid, mis toovad tulu pikaajalise konkurentsi tingimustes. Seda on võimalik saavutada pigem maksusoodustuste kui toetuste maksmisega, mis tihti piiravad indiviidi riskivalmidust ja loomingulisust. Lisaks on võimalik osapoolte vaheliste kokkulepete edendamine, mille eesmärgiks on ettevõtete konkurentsivõime parandamine samaaegselt keskkonnateadliku käitumisega.



• Kodanikele kättesaadav informatsioon ja kodanike õpetamine. Ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasvatamiseks on vajalik küllaldane informatsioon.

II. 1. Euroopa ühise pärandi edendamine

Meie tulevik on meie endi kätes. ERP-ED fraktsioon on otsustanud kindlalt puhtama keskkonna ja jätkusuutliku arengu kasuks. Euroopa poliitika keskmesse tuleb asetada selle kodaniku ja tema elukeskkonna kaitse ning nende ajaloolise või loodusliku pärandi säilitamine. Kliimamuutus ja selle mõju, õhu saastatus ja elukeskkonna halvenemine linnades ning linnade kasvuga kaasnevad sekundaarsed ning teised saastatusega kaasnevad nähtused omavad tugevat mõju kodanike tervisele, majanduslikule ja sotsiaalsele igapäevaelule. Me peame tegutsema kohe ja kindlalt.


II.1.1 Turvalise keskkonna edendamine: õigus tervislikule keskkonnale

Hiljutised loodusõnnetused (nt. üleujutused, tormid) on tekitanud muret kliimamuutuste mõju pärast. Nii nagu ka Erika karile jooksmine Prantsusmaa ranniku lähedal ja sarnane õnnetus Prestige`ga, on tõstnud päevakorda vajaduse tugevdada keskkonna eest vastutamise süsteemi. Meie kohuseks on nii Euroopa kodanike elukvaliteedi kui ka tulevaste põlvede ees pakkuda vahendeid tervisliku keskkonna säilitamiseks.

Keskkonnaalaste seadusaktide rakendamine ning nende järelevalve teostamine nii praegu kui ka tulevikus, on peamiseks eeltingimuseks, et saada juhtivaks jõuks maailmas keskkonnakaitse alal.

Ökoloogilise vastutuse tõhus süsteem oleks aluseks kodaniku õigusele tervislikule elukeskkonnale. See keskkonnavastutuse süsteem põhineks "reostaja maksab" põhimõttel ning kätkeks endas piisavalt kontrollimismeetmeid, trahve ning kompensatsioone.

Kliimamuutustega toimetulek jääb prioriteediks. Euroopa on langetanud selge, tulevikule orienteeritud otsuse ratifitseerides Kyoto lepingu ning sellest lähtuvalt alandades oma kasvuhoonegaasi emissiooni 8% aastaks 2010. Meie fraktsioon pooldab Kyoto lepingu rakendamisel Euroopapoolset kiiret ja konkreetset tegevuskava. Selles tutvustatakse ulatuslikku poliitilist initsiatiivi, mille eesmärgiks on ELi muutmine sellel alal maailmas juhtivaks jõuks.

Linnastunud alade keskkonna kvaliteedi parandamine on järgmisena tähelepanu keskpunktis. 80% elanikkonnast elab praegu urbaniseerunud aladel ning puutub igapäevaselt kokku tervist mõjutavate teguritega (müra, õhu saastatus, liiklus, prügi, allergiad ja stress). Suuri pingutusi on vaja teha kütuse kvaliteedi ja puhaste mootorite alal ning ka sõidukite kasutamise vähendamist toetavate investeeringute alal. Avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks tuleb korraldada kampaaniaid taastuva energia edendamiseks. Vastavalt lähimuspõhimõttele on tähtis propageerida säästlikku maakasutuse planeerimist, mis säilitaks linnakeskkonda.

ELi bioloogiline mitmekesisus on meie kodanike pärand. Rikkumata maastike, metsade ja soode hulk ELis kasvab märgatavalt tänu uutele liikmesriikidele. Meie kohustuseks on nende väärtuste säilitamine ja pärandamine tulevastele põlvedele.

ERP-ED fraktsioon on seadnud endale eesmärgiks ühistegevuse käigus suurendada teaduse ja tehnoloogia panust jätkusuutlikus arengus ja eriti edendada arusaamist seostest keskkonna ja tehnoloogilise arengu vahel.


II.1.2 Puhta energia tootmise edendamine ja jätkusuutlik transpordipoliitika

Kliimamuutustega võitlemine pole liidule mitte ainult prioriteediks vaid ka väljakutseks. Euroopa Liidus on energiamahukas majandus: energiakasutus suureneb igal aastal 1 kuni 2% ja põhiosas on kasutusel fossiilkütus. 94% CO2, mis eraldub Euroopas inimtegevuse tulemusena, võib omistada energiasektorile. Pikaajalises perspektiivis pole see jätkusuutlik, seetõttu peab Euroopa kiiremas korras üle vaatama oma energiavarude süsteemi.

Uute ja taastuvate energiaallikate kasutust tuleb edendada. Me peame rõhutama investeerimisvõimalusi taastuvatesse energiaallikatesse ja toetama juurdepääsu päikese, tuule, energia ja biomassi alaste projektide rahastamisvõimalustele, et edendada nende energiaallikate kasutuselevõtu alustamist ja turule jäämist.

Meie manööverdamisruum on siiski piiratud, sest propageerides energiamahukuse vähendamist meie majanduses ja kindlustades efektiivsemat energiakasutust, peame me kooskõlas tugevate turvastandarditega ja rahvuslike valikutega säilitama ka tuumaenergia osa.

Uute, tõhusamate ja odavamate reaktorite väljatöötamine nii tuumareaktorite kui ka tuumakütuse ja tuumajäätmete alase uurimistöö tugevdamise kaudu. Samas peame me tagama, et uued liikmesriigid rakendavad samu tuumaohutuse standardeid ning peavad kinni vanade tuumaenergiajaamade sulgemise ettekirjutustest.

Uue keskkonnasõbralikuma transpordipoliitika eesmärgiks on purustada seos pideva transpordikasvu ja majanduskasvu vahel. Keskkonnale surve vähendamine ja liigasustatuse takistamine eeldab suuri muutusi meie transpordivahendites ja harjumustes, ning eelkõige erinevate vahendite ratsionaalsemat kasutust. See eeldab transpordivahendite vahelise tasakaalu muutmist keskkonnasõbralikuma poole, eriti linnastunud piirkondades, samas kui pikamaa kaubatransport peab muutuma keskkonda austavaks transpordiks (raudteed, siseveetransport ja rannikutransport).

Üle-euroopaliste võrkude (TENs) tasakaalustatud ülesehitamine, peatamaks kasvavat lõhet erinevate piirkondade vahel ja suurendamaks majandusarengut ääremaadel, eriti uutes liikmesriikides, tuleb ühendada tulusa transpordisüsteemi väljaarendamisega.


II. 2. Jätkusuutlik kasv ühtekuuluvas ühiskonnas

Ühtekuuluvas ühiskonnas jätkusuutliku kasvu suunas liikumine eeldab makro-majanduse säilitamist, investeerimise edendamist ja kõrge töötusetaseme vähendamist. Meie visioon põhineb vabaturul - ja mitte riigil - , mis peab pakkuma kasvu, parimaid valikuid ja sotsiaalset edasiminekut. Seda seetõttu, et tõeliselt sotsiaalseks olemine tähendab eelkõige töökohtade loomist ja töötuse vähendamist. Turumajandus, mis põhineb isikliku vastutuse, konkurentsi ja sotsiaalse vastutuse põhimõttel, on parimaks võimaluseks majanduskasvu edendamiseks sotsiaalselt ühtekuuluvas ühiskonnas.


II.2.1 Suurema majanduskasvu ja investeerimise kindlustamine: ärikeskkonna parandamine

Majanduskasvu ja investeeringute suurendamiseks on vaja rakendada uusi meetmeid parandades ärikeskkonda ja liberaliseerides turgu.

Ärikulude mõju hindamine seadusandlike aktide tarbeks ja keskkonnaalased meetmed tuleb muuta süstemaatiliseks ning kõrvaldada kohmakad bürokraatiatõkked ja administratiivnõuded, kuna need taksitavad väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid. Uute ettevõtete alustamist tuleb soodustada ning juurdepääsu stardi- ja riskikapitalile hõlbustada: Euroopasse ettevõtte loomine tuleb muuta lihtsaks.

Erasektori poolt pakutavate avalike teenuste pakkumist tuleb soodustada ja seeläbi laiendada tarbija valikuvõimalusi. Konkurents aitab alandada hindu ja parandada teenuste kvaliteeti, samas kui valitsuste poolt kehtestatud standardid tagavad võrdsed ja ühtsed tingimused üldsusele suunatud teenuste alal.


II.2.2 Töökohtade loomine ja vastastikuse toetuse tagamine

Töökohtade loomine on hädavajalik Euroopa püsimajäämiseks. See on kindlasti sotsiaalselt vastuvõetavam kui töökohtade kaotamine. Töötuse tase suuremas osas Euroopast on lubamatult kõrge, sotsiaalselt väljakannatamatu ja rahaliselt jätkusuutmatu. Töötutele paremate võimaluste pakkumine, tööturu reformimine, inimkapitali investeerimine ja elukestev õpe on meie poliitika keskmes. Seetõttu tuleb kõrvaldada paindlikuma tööturu administratiivtakistused ja muuta koolitus süstemaatiliseks, et suurendada dünaamilisust ja parandada oskusi. Passiivsed meetmed töötute toetamiseks pakuvad ainult lühiajalisi lahendusi.

Lissaboni eesmärkide saavutamiseks ja tootlikkuse suurendamiseks on tähtis keskenduda paindlikkusele ja turvalisusele töökohas, edendada ettevõtlust, parandada töötute tööalast konkurentsivõimet ja sotsiaalselt tõrjutud inimeste lõimumist ühiskonda.

Sotsiaalse turvalisuse süsteemi algsed määrused tuleb säilitada neile, kes ei suuda toime tulla, kuigi praeguse süsteemi ümberkorraldus on hädavajalik. Euroopa sotsiaalse mudeli keskmeks peab jääma vastastikuse toetuse põhimõte. Kodanikel on õigus riigi toetusele ja solidaarsusele, kui nad on haiguse, töötuse või mõne muu riskifaktori tõttu sattunud raskustesse, mis võivad viia nende ja nende perekonna varade vähenemiseni.


II.2.3 Sotsiaalne ühtekuuluvus

Me tahame kvaliteetseid võimalusi. Meie peamiseks juhtkirjaks on kedagi ei hoita tagasi või kedagi ei jäeta maha. Sotsiaalselt ühtekuuluva liidu nimel oleme me pühendunud põhimõttele "ausad võimalused kõigile". Selle eesmärgi saavutamiseks peab erilist rõhku panema sotsiaalse eraldatusega võitlemiseks, mis mõjutab tänapäeval üha rohkem inimesi, nii naisi kui noori kui ka vähemusi.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata noorte inimeste ootustele. Noorteprogrammid peavad keskenduma rohkem neile, kellel on raskusi majandusliku ja sotsiaalse lõimumisega.

Spordi sotsiaalset ja kasvatuslikku rolli kui lõimumise ja ühiskondlikus elus osalemise faktorit, tolerantsuse, sportlaslikkuse kasvatamise mõjutajat, reeglite ja erinevuste vastu austuse kasvatajat ning ka eraldatuse, ksenofoobia ja rassismiga võitlemise faktorit, peaks rohkem rõhutama ja enam kasutama. EL lepingus peaks olema kindlasti rõhutatud spordi eriline sotsiaalne roll. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata spordi rollile hariduses, kus ta võiks kajastuda nii ametlikes haridusprogrammides (kooli õppekavad) kui ka mitteametlikes tegevustes (vabatahtliku sektori edendamine ja spordiühingute ning spordiklubide roll). Neid vaateid toetab ka ERP-ED fraktsioon. Prioriteediks on ka dopinguvastase võitluse meetmete rakendamine.

Kõrgekvaliteetne elu vanemaealistele, kes esindavad elanikkonna kasvavat osa, peab muutuma prioriteediks. Siiski kannatab ebaproportsionaalselt suur osa isoleerituse ja vaesuse all. Nende erilised vajadused ja ootused tuleb lõimida Euroopa poliitikasse.

Naistele võrdsete võimaluste pakkumise edendamine ja igat liiki diskrimineerimise kõrvaldamine peab kajastuma ühenduse põhimõtetes. Vajalik on konkreetsete sammude tegemine nagu näiteks lastesõimede ja -aedade kättesaadavuse suurendamine, ematoetuste suurendamine ning nende panuse vähendamine sotsiaalsesse turvalisusesse tasakaalustamaks tööelu perekonnaeluga.

Barcelona tippkohtumisel vastuvõetud otsustes väljatoodud meetmete rakendamine aitab kaasa vaesuse ja sotsiaalse eraldatuse vastu võitlemisel. Vaesuse kõrvaldamine, sotsiaalse arengu edendamine ning ka elanikkonna tervisliku seisundi parandamine on mõned peamistest väljakutsetest globaalse jätkusuutliku arengu seisukohast.


II. 3. Vananeva elanikkonnaga seotud probleemid

Keskmise eluea kasv, s.t. pensionilejäänud kodanike üha suurenev arv võrrelduna töövõimelise elanikkonnaga, on asetanud avaliku pensionisüsteemi surve alla. Eakate inimeste osakaal ELis kasvab 24% 2000. aastal kuni 49% 2050. aastal, teisisõnu saab ELis iga eaka inimese kohta olema 4 tööealise inimese asemel ainult 2. Kui pikemas perspektiivis soovitakse omada elujõulist sotsiaalkaitse süsteemi, tuleb kiiremas korras alustada süsteemi reformimist. Demograafiliste muudatuste tagajärgedega toimetulekuks peavad ELi liikmesriigid kasutusele võtma täiendavaid meetmeid, et finantstasakaalu oleks võimalik osaliselt taastada.


II.3.1 Pensioniiga tuleb tõsta¹. Kuna inimesed elavad kauem, peaksid nad ka töötama kauem ja seeläbi panustama pikema ajaperioodi jooksul riiklikusse pensionisüsteemi, mis võiks ühtlasi olla tingimuseks täispensioni saamisel.


II.3.2 Tööturul osalemise võimalused üle 55 aastastele peavad suurenema. Enamikes Euroopa riikides on üle 55 aastaste osalemine tööturul suhteliselt madal, seda eelkõige seoses eelpensioni kulukate võimalustega. Seega peab eelpensionit vähendama nii palju kui võimalik näiteks maksusoodustuste kaudu ning tõstma pensionilemineku iga.


II.3.3 Kogumispensioni süsteemi tuleb toetada. Pensionite rahastamise jätkusuutlik lahendus eeldab tasakaalu riikliku, töö- ja erapensioni süsteemide vahel. "Maksa-kui-lähed" süsteemi osakaalu tuleb vähendada garanteerides riiklikku solidaarsust avalike pensionitingimustega.


II.3.4 Vajadust soosida kõrgemat sündivust tuleb arvestada. Immigratsioon ei ole pikaajaline lahendus demograafiliste muudatustega toimetulekuks. Mõistlikum oleks soosida kõrgemat sündivust pakkudes head keskkonda, eriti töötada soovivatele naistele.


II.4. Piirkondade elavdamine: jõuka liidu saavutamine koostöö tulemusena

ELi majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitikad mängivad olulist rolli vähemarenenud piirkondades kuna võimaldavad vähendada arengulõhet ning lasevad piirkondadel elada ja kasvada. Seega on nad võtmeelemendiks stabiilse, sotsiaalselt kõikehõlmava ja ühtekuuluva Euroopa poole liikumise protsessis.


II.4.1 Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitikate sobitamine uude geograafilisse raamistikku

"Sidususe tagamine" laienevas liidus on üha suurenev väljakutse strukturaalpoliitikale. Järgneva seadusandliku perioodi jooksul on liidul vaja kokku sobitada kaks peamist nõuet: solidaarsus uute liikmesriikidega ja praeguste vähem-toetatud piirkondade struktuurse arengu toetamine. Ühtekuuluvuse poliitika peab arvesse võtma piirkondade sotsiaalseid tingimusi ja tööturul valitsevat olukorda ning mõjutama teisi kogukonna põhimõtteid.

Strukturaalsed põhimõtted tuleb ümber hinnata, et kasvavad vajadused infrastruktuuri ja sotsiaalse arengu sektoris oleksid kaetud proportsionaalselt väiksemate finantsvahenditega. Kuna piirkondade vaheline erinev arengutase on laienemise käigus kasvanud, siis nõuavad meie eesmärgid sidususe tagamiseks kõrget taset nii tõhususes kui ka solidaarsuses.

Ühenduse ühtekuuluvuse põhimõtte finantskava ümberkorralduse ettevalmistamiseks peavad ELi poliitikad olema paremini koordineeritud, et sobituda Euroopa uude geopoliitilisse raamistikku. Samas peab prioriteediks kujunema kohalike ressursside optimaalne kasutamine. Infrastruktuuri arendavate ja jätkusuutlike projektide peamised tingimused tuleb paika panna ning nende järgimist tuleb kontrollida. Takistused tuleb kõrvaldada, mitte ainult neist tulenevaid vigu parandada, samuti peab olema tagatud rahastamise läbipaistvus.


II.4.2 Jätkusuutliku ja kvaliteetse turismi arendamine

Turism moodustab 5% ühenduse tööhõivest ja omab tugevat mõju piirkondlikule tööhõive tasemele. Euroopa turismi suurendamiseks ja seeläbi erinevate piirkondade ajalooliste, kultuuriliste ning kulinaarsete rikkuste edendamiseks, peab EL-l olema võimalus valida parimate kogemuste hulgast, et koordineerida jõupingutusi dünaamilisema ja kvaliteetsema turismi saavutamiseks.


II.4.3 Euroopa kultuuri edendamine

Euroopa rikkuseks on tema kultuuriline omapära ja mitmekesisus. Seda ühist pärandit peab säilitama ja looma kindla Euroopa kultuuriruumi. Edendada tuleb Euroopa erinevate piirkondade kultuuri ja keeli ning omapära meedia- ja filmimaastikul. Amsterdami protokollis tunnustatud avalik-õiguslike ringhäälingute roll kultuurilise mitmekesisuse tutvustamisel peab jõudma praktiliste sammudeni.

Euroopa ajaloolisest ja kultuurilisest pärandist rääkides tuleb erilist tähelepanu pöörata Kesk- ja Ida-Euroopale, kelle osakaal jäi enne demokraatia taastamist selles piirkonnas tihti märkamata.

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on vaja ümber kujundada Kultuur 2000 raamprogramm, et tagada selle tõhusus ning vastavus kodanike ootustele.

Kultuurisektori konkurentsivõimet peaks tõstma pidades silmas tõukefondide alla käivate projektide kultuurilisi aspekte.

Kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõte tuleb laiendada ka kultuuripoliitikale vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 151 ning kaotada tavatu ühehäälsuse nõudega kombineeritud kaasotsustamismenetlus.


II.5. Eluvõimelise ja jätkusuutliku põllumajanduse arendamine

Jätkusuutliku põllumajanduse arendamise kaudu saame me kindlustada, et tulevased põlved saavad osa Euroopa loodusvaradest. Samas kajastab jätkusuutlikus ka tarbijate muret tootmismeetodite turvalisuse ja kvaliteedi üle.

2006. aastal lõppeva Agenda 2000ga saab prioriteediks mitmekülgse ja pikaajalise raamistiku väljatöötamine eluvõimelise ja jätkusuutliku põllumajanduse tarbeks.

Silmitsi tuleb seista kolme väljakutsega: Esiteks, majanduslik väljakutse, mis seisneb põllumajandussektori konkurentsivõime tugevdamises. Teiseks, sotsiaalne väljakutse, mis seisneb maapiirkondade elanike elutingimuste ja majanduslike võimaluste parandamises. Kolmandaks, ökoloogiline väljakutse, mille käigus tuleb edendada keskkonnasäästlikku käitumist ja loodusliku mitmekesisuse ja maastiku säilitamisega seotud teenuste pakkumist. ERP-ED fraktsioon peab tagama, et järgmine ühise põllumajanduspoliitika (CAP) reform käsitleb kõiki kolme teemat.


II.5.1 Keskkonnasõbraliku põllumajanduse arendamine

Põllumajandusliku tootmise mõistlikkuse tõstmine on meile prioriteediks. Keskkonnasõbralik ei tähenda põllumajandust, mis kasutab “aegunud meetodeid”. Vastupidi, erilist rõhku tuleb asetada uute ja/või bio-põhiste tööstuste ja tehnoloogiate arendamisele.

Keskkonnasõbralike toodete alane uurimistöö võib aidata kaasa jätkusuutlike otsusteni jõudmisele Maa loodusvarade mõistlikul kasutamisel ning loodustsäästvate toodete tootmisel.

Talupidajate kui looduse kaitsjate rolli tuleb enam propageerida. Tootmise laiendamise kõrval peab põllumehi julgustama loodust säilitama ja selle biomitmekesisust ning kasutama keskkonnasäästlikke tooteid.

Loomade heaolu edendamine ei ole ainult eetiline nõue vaid ka garantii üha enam nõutavale kõrgele kvaliteedile ja seeläbi ka konkurentsivõimele. Talupidajate investeeringuid tervislikku loomakasvatusse tuleb toetada, sest see tagab loomakasvatuse jätkusuutlikkuse pikemaajalises perspektiivis.


II.5.2 Uue tervikliku maaelu arengu poliitika poole

Tagamaks eluvõimelisi ja sotsiaalselt ühtekuuluvaid maapiirkondi, tuleb tugevdada ühise põllumajanduspoliitika teist sammast ja luua uus terviklik maaelu arengu poliitika. Eesmärgiks on multifunktsionaalsuse, pereettevõtluse ja maatööstuse stimuleerimine, et seeläbi suurendada tööhõive taset ja takistada maapiirkondadest lahkumist. Arvestades, et 50 protsenti maapiirkondade elanikest on vanemad kui 50 aastased, pöörame me erilist tähelepanu noortele talupidajatele ja koolitusvõimalustele. Lisaks tuleb julgustada kogu inimpotentsiaali rakendamist maapiirkondades, eriti naiste puhul, kelle kanda on oluline roll nii talupidamises kui ka maapiirkondade arendamisel.

Praegusel hetkel eraldatakse 10% põllumajanduseelarvest maapiirkondade arengumeetmeteks. Meie eesmärkide saavutamiseks sellest ei piisa. Teisele sambale ülemineku maksumust ei pea katma ainult läbi ühise põllumajanduspoliitika vaid kasutada tuleks ka struktuuripoliitika vahendeid.

Talupidajad, kes elavad allpool toimetulekupiiri, peavad saama piisavalt sotsiaalset ja majanduslikku toetust ning välja tuleb töötada ka kindlustussüsteem kaitsmaks talupidajate huve loomade haigestumise korral.

Nende struktuuriliste meetmete rakendamine peaks olema nii detsentraliseeritud kui võimalik, kuid Euroopa Parlamendile peab jääma peamistes küsimustes kaasotsustusõigus.

Üldisemal pinnal võiks öelda, et on tähtis toetada meetmete kasutuselevõttu vältimaks uut rahvusvahelise järelevalve määrust, mis viib konkurentsi kadumiseni kolmandate riikidega. Rahvusvahelisel tasandil on tähtis, et Euroopa Liit nõuaks WTO "rohelise karbi" laiendamist mitteärilistele artiklitele.


II.6. Sotsiaalselt ja keskkondlikult jätkusuutliku kalastuspoliitika väljatöötamine

Kalastussektor seisab silmitsi nii teravate keskkondlike probleemidega - ja seeläbi näitab meie sõltuvust loodusvaradest - kui ka raskete sotsiaalsete ja ühtekuuluvuse probleemidega, mis kaasnevad töötuse kasvuga. Täna sõltub umbes 550 000 töökohta otseselt kalastusest. Paljud neist piirkondadest on ääremaad ja prioriteetsed piirkonnad, kus kalandussektor on piirkonna majandusele strateegilise tähtsusega. Seega, pidades silmas kalastuspoliitika mõningaid kahjustavaid aspekte keskkondlikule ja sotsiaalsele mõjule minevikus, on käesolev reform vältimatu ning seda tuleb kindlalt toetada.

Reform peab tagama ELi kalandussektori jätkusuutliku ja elujõulise olemasolu. Me peame toetama paindlikumat poliitikat, mis suudaks rahuldada kalandussektori praegusi vajadusi ja samas planeerida ratsionaalset kalavarude haldamist ja lahendada kaaspüügi probleem. Kalavarude parem haldamine eeldab suuremat uurimistööd ja usaldusväärseid andmeid kalavarude kohta.

Tuleb tagada kaasaegse kalalaevastiku loomine vastavalt võimalustele. Me soovime ka kalandussektoris töötavatele inimestele tagada sissetuleku, mis võimaldaks võrreldavaid elamistingimusi sarnastes toomissektorites tegutsevate inimestega.

Ühine kalanduspoliitika (CFP) peab lõimuma liidu välispoliitikaga, et oleks võimalik ühendada kaubandus välissuhetega. Me peame seostama juurdepääsu varudele juurdepääsuga turgudele (õigus investeerida kolmandatesse riikidesse, vaba juurdepääs sadamatele, võitlus röövpüügi vastu) ja välja töötama kalanduslepped kolmandate riikidega, et säilitada kalastusvõimalused väljaspool ühenduse vett.

Edendama peab akvakultuuri tugevdavate meetmete väljatöötamist.


¹ Nea Democratia ei saa nõustuda punktiga II.3.1, milles on nimetatud, et pensioniiga tuleb tõsta. Kreekas on pensionieaks 65 eluaastat ja ND ei kavatse seda muuta.


III. EUROOPA KODANIKUD: KASVAV VAJADUS TURVALISUSE JÄRELE

Turvalisus on Euroopa kodanikele peamiseks mureallikaks. Kasvav vajadus turvalisuse järele peegeldub erinevates valdkondades alates turvalisusest tänaval, välispiiride kontrollist või võitlusest terrorismiga, lõpetades tervise, toidu või majandusega, kus valitseb kõrge töötuse tase ja risk pankrotistuda. Vastates kodanike mitmekesistele muredele, pakub ERP-ED fraktsioon välja mitmeid algatusi, tagamaks turvalisust meie ühiskonnas ja parandamaks kodanikukaitse ja õiguskaitse süsteemi.


III. 1. Sisejulgeoleku ja stabiilsuse tagamine meie ühiskonnas

Illegaalne sisseränne, terrorism ja sellega tihedalt seotud organiseeritud kuritegevus asetavad ühiskonna turvalisuse ja stabiilsuse surve alla. Meie kohuseks on kindlakäeliselt selle nähtuse vastu võidelda, et tagada turvalisem ühiskond kõigile Euroopa kodanikele. Võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega, suudab Euroopa Liit julgeoleku vallas pakkuda olulist lisaväärtust.


III.1. 1 Euroopa politsei ja õigusalase koostöö tugevdamine turvalisema liidu nimel

Tugev institutsionaalne raamistik tõhususe tagamiseks

Institutsionaalsed ja õiguslikud korraldused vabaduse, turvalisuse ja õigusemõistmise alal peavad tunduvalt lihtsustuma. Turvalisem liit vajab eelkõige tugevdatud kohtu- ja politseialast koostööd, mille tagamiseks on vaja luua ühtne ja tugev institutsionaalne raamistik, mis lõimuks ühenduse struktuuriga ja kataks kõik justiits- ja siseküsimuste valdkonnaga seotud probleemid. Ühtne struktuur tagaks lepingute õigusalase kokkusobivuse, kodanikuvabaduste kaitse ja kõrvaldaks mittevajalikud komplikatsioonid muutes erinevad valdkonnad vastastikku sõltuvateks. Nõnda oleks kodanikel kergem mõista olulisi õigusakte.

Europoli lõimumine liidu institutsionaalsesse raamistikku tagaks Euroopa Parlamendi poolse kontrolli ja Euroopa Kohtu poolse seaduslikkuse järelevalve. Samal ajal peaks Eurojust - erinevate liikmesriikide riigiprokuröride vahelise koostöö süsteem - omama iseseisvat õigusvõimet. Seejärel tuleks selle kohustusi arendada ja suurendada, funktsioneerimaks tõelise suhtlus- ja eelhoiatusvõrgustikuga.

Võitlus kuritegevusega

Raske kuriteo mõiste kas piire ületavas või kogukonna huve ohustavas ulatuses - eelkõige narko- ja inimkaubandus, küberkuritegevus, rahapesu - peab liikmesriikide õigussüsteemis olema ühtlustatud, võimaldades luua ELi miinimumstandardid. Samaaegselt tuleb luua selge ja kindel raamistik koostööks erinevate organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga võitlevate ametkondade vahel.

ELi siseste politseijõudude ja luureagentuuride vahelist koostööd tuleb pidevalt kasvatada, et võidelda organiseeritud kuritegevuse ning piire ületava kuritegeliku võrgustiku poolt korraldatud inimkaubandusega. On täiesti vastuvõetamatu, et igal aastal langeb 700 000 naist ja last inimkaubanduse ja seksuaalse kuritarvitamise ohvriks. ERP-ED fraktsioon pooldab inimkaubandusega tegelejate miinimumkaristusmäära tõstmist ning ka ohvrite ja tunnistajate parema õigusliku kaitse sisseseadmist.


III.1.2 Illegaalse sisserändega võitlemine ja ELi välispiiride kindlustamine

Varjupaiga pakkumine poliitilistele põgenikele on õigustatud, kuid selle õiguse kuritarvitamine inimeste poolt, kes ületavad liidu piiri lootuses leida paremat elu - enam kui 500 000 inimest saabub igal aastal Euroopa Liitu - ei ole aktsepteeritav.

ELi välispiiride ühine kaitsmine

Turvalisem ühiskond eeldab kindlaid piire. Meie eesmärgiks on tagada, et laienemise tulemusel pikenevad Euroopa Liidu välispiirid mitte ei kahandaks, vaid suurendaks julgeolekut.

Ühtne ja tõhus liikmesriikide välispiiride kaitsmine, mille hulka kuulub ka Euroopa piirivalvurite korpuse loomine, on äärmiselt tähtis tõhusas võitluses illegaalse sisserändega, kuritegevusega ja inimkaubandusega. Tiheda koostöö tulemusel peaks kõikidele piiridele moodustama paljurahvuselised meeskonnad, kes tegeleksid kontrolliga piiriületuspunktides ning samuti seadma sisse hästifunktsioneeriva eelhoiatussüsteemi.

Lisaks eelpoolmainitule, leiab ERP-ED fraktsioon, et ELi prioriteediks peaks kujunema ka rannakaitse korpuse loomine võitlemaks kuritegevusega merel ning et tagada Euroopa ranniku julgeolek keskkonna (naftareostus ja loata degaseerimine) ja terrorismi ohtude eest. Võitlemaks ohtudega, mida piirid ei suuda peatada, on Euroopa tasemel koostöö välitmatu.

Ühine, selge menetlusega asüülipoliitika

Tuleb kehtestada asüüli ja sisserändepoliitika selged nõuded migratsioonivoolu kontrollimiseks, kui me ei soovi seada ohtu Euroopa Liidu sisejulgeolekut. Samas peab liikmesriikidele jääma piisavalt vabadust migratsioonivooluga toimetulekuks. 25 või enama erineva reegli kehtestamine kolmanda riigi elanikele, kes soovivad ületada liidu ühist välispiiri, pole piisavalt kooskõlas. Inimkaubandusega tegelejad ja illegaalsed immigrandid on sellest olukorrast peamised kasusaajad: nad kasutavad aktiivselt ära erinevusi ja vastuolulisusi riiklikes sätetes sisenemaks liitu lihtsamini. Kolme erineva immigrantide kategooria tarbeks - ajutised põgenikud, varjupaiga taotlejad ja majandusimmigrandid - vajab Euroopa ühtseid kui samas ka spetsiifilisi ettekirjutusi.

Kiirendatud varjupaigataotluse menetluskord põhineb “põgeniku” mõistel, mis vastavalt Genfi konventsioonile peab lähtuma ühtsest asüülipoliitikast.

Esiteks, peab olema selge, kellel on õigus varjupaika taotleda, et tagada varjupaigataotleja turvalisus ja õiguskindlus ning võimaldada liikmesriikidel vajaduse korral taotlus tagasi lükata.

Teiseks, ühtne varjupaigataotluse menetluse piiraeg peab olema 6 kuud, et vältida pidevat lõpliku otsuse edasilükkamist taotluste rohkuse tõttu. ERP-ED fraktsioon on vastu ettepanekutele, mis nõuavad mitmetasandilist menetlust. Kiire menetluse korral jääb lõpptulemusena enam vabadust asüüli taotlemise õiguse mõiste lahtiseletamiseks.

ELi ja kolmandate maade vahelisi tagasivõtmise leppeid tuleb käsitleda täiendusena ülalpool väljatoodud meetmetele, kindlustamaks kiire ja bürokraatiavaba kodumaale naasmine neile varjupaigataotlejatele, kelle avaldus tagasi lükati. Tagasivõtmise klauslid peavad sisalduma ka kaubandus- ja assotsiatsioonilepingutes.

Ühine immigratsioonipoliitika: illegaalse sisserändega võitlemine

Ühtne viisasüsteem võimaldab paremat kontrolli kolmandate riikide elanike liitu sisenemise üle. Ühtsed ja selged sisenemisreeglid ning pikaajalise viisa saamise menetluskäik on vajalik vältimaks pidevat seadusaktide ümbertõlgendamist, mis loob ebakindla olukorra ning kahjustab nii ELi kui sisserändajaid.

Sisserändevooluga võitlemine juba eos. Inimkaubitsejad kasutavad kergelt ära vaesust ja majanduslikult huvitavate perspektiivide vähesust paljudes vähemarenenud riikides ning ka ebapiisavat informatsiooni legaalse immigratsiooni võimalustest. Seetõttu on vajalik koostöö suurendamine päritoluriigi ja transiitriigi vahel eelkõige läbi pikaajalise ennetuspoliitika, mis põhineb majandusarengu projektidel ja informatsioonikampaaniatel tegelike Euroopasse elama asumise võimaluste kohta.


III.1.3 Kindel seisukoht terrorismivastases võitluses

Terrorism seab ohtu meie kodanike turvalisuse ning valmistab kannatusi nii ohvritele kui ka nende perekondadele. Peale 11. septembrit on Euroopa kindlalt pühendunud terrorismivastasele võitlusele ning kavatseb seda teed jätkata ka edaspidi. Prioriteediks tuleb pidada olemasolevate meetmete, eelkõige Euroopa arreteerimisorderi ja liikmesriikide vahelise üleandmise menetluse, kiiret rakendamist.

Terrorismi ühtne mõiste tuleks lõimida acquis´sse ja luua EL lepingus juuriidiline alus, mis võimaldaks liidul külmutada terrorismiga seotud ELi isikute vara ja piirata nende sissetulekuid. Srateegia hulka peaks Euroopa tasemel kuuluma ka ühtse institutsionaalse struktuuri loomine, mis võimaldaks liidul tegutseda tõhusalt ja kiirelt ning rahvusvahelisel tasemel koostöö tugevdamine eelkõige luure alal. Samaaegselt peab Euroopa Liit välja töötama terrorismiohvritele mõeldud kompensatsioonivahendid. Liidu strateegia terrorismiga võitlemiseks peab olema demokraatlikult nii eel- kui ka järelkontrollitav.


III.2. Kodanikukaitse: suurem turvalisus kodanike igapäevaelus

Euroopa kodanikud ei tunne end tihti igapäevaelus piisavalt turvaliselt. Nad arvavad, et näiteks toit pole piisavalt ohutu, kuna suurtes linnades on keskkond negatiivseks teguriks nende tervisele ning soodustab uute haiguste arengut. Nad soovivad suuremat kodanikukaitset s.t. ohutumat toitu ja paremat tervisekaitse taset.


III.2.1 Ohutu ja tervisliku toidu tagamine "talupidaja käest otse lauale"

Hiljutised toidualased skandaalid on tõestanud, kuivõrd võib toitu pidada Euroopa kultuuri ja tsivilisatsiooni keskmeks. See puudutab meid iga päev. ERP-ED fraktsiooni prioriteediks on kodanikele kvaliteetse toidu võimaldamine ja toodete ohutuse tagamine. Euroopa Toiduohutusameti loomine 2001. aasta detsembris oli esimene tähtis samm õiges suunas. Vaatamata sellele on vaja ka edaspidiseid jõupingutusi pakkumaks Euroopas kõige ohutumaid ja tervislikemaid toiduaineid.

Hädavajalik on terve toiduahela ulatuses garanteerida nii ohutuid toiduaineid kui võimalik. Selle saavutamiseks peavad igal tasandil kehtestatud turvalisuse ja kontrolli standardid olema tugevdatud alates lautadest lõpetades transpordi ja ladustamisega, tagades täpse kontrollivõimaluse terve toiduahela ulatuses. Ohutud toiduained käivad käsikäes kõrgete keskkonna ja loomade heaolu standarditega, et kodanikel oleks võimalik pidada Euroopa toiduaineid parimateks ja tervislikemateks. Tarbijad peavad tundma, et laienemine ei ole kaasa toonud toiduainete kontrollstandardite nõrgenemist. Meie eesmärgiks ei ole mitte ainult sanitaar- meetmetest ja veterinaariaalastest õigusaktidest kinnipidamise tagamine kogu laienenud liidus, vaid ka range ja süstemaatilise kontrolli tagamine.

Võitlus loomade haigustega ja süstemaatiline ennetamine. Meie fraktsioon on tihedalt seotud loomade haiguste vastu võitlemisega ja võtnud aktiivselt osa parlamendi ajutise komitee suu ja sõrataudi alasest tööst. Me tahame astuda sammu edasi loomade haiguste vastu võitlemise alal. Lisaks tugevale liidusisesele kontrollile ja varajase hoiatussüsteemi loomisele, tuleb laiendada imporditavate kaupade kontrolli piiril ja kehtestada neile samad sanitaar-, toiduohutus- ja loomade heaolunõuded.

Tõhusa ja süstemaatilise ennetuspoliitika loomine, mis põhineb usaldusväärsel põllumajanduslikul tegevusel loomade kasvatamisel inimtarbimise jaoks (taimekaitsevahendite, väetiste ja antibiootikumide ohutu kasutamine). Bioturvalisuse parendamine käsikäes loomade hea kohtlemisega, on parimaks võimaluseks hoida loomi haigestumisest ning ennetada tulevikus uute haiguste kujunemist.

Kvaliteettoiduainete ja kaubamärkide edendamine. Meie eesmärgiks on kvaliteetse s.t. tervislikuma ja maitsvama ning kõrgema toiteväärtusega toiduainete tootmisele kaasaaitamine, mis oleks saavutatud keskkonnasõbralikke meetodeid kasutades. Kvaliteedi aspekt muudab toiduained tõeliselt ainulaadseks. Kvaliteetse tootmise ergutused peaksid kujunema ühise põllumajanduspoliitika (CAP) reformi peamiseks eesmärgiks ning käima käsikäes oluliste kaubamärkidega nagu see toimib juba mahepõllumajandusliku tootmise puhul. Heal kvaliteedil on hind ja seetõttu peab see olema kergesti äratuntav.


III.2.2 Elanikkonna terviseprobleemid: pidev tervisekaitse taseme parandamine

Inimesed ELis elavad praegu kauem ja harrastavad tervislikemaid eluviise kui kunagi varem. Vaatamata sellele sureb iga viies enneaegselt tihti ennetatava haiguse kätte, kuna häiriv ebavõrdsus erinevate sotsiaalsete klasside tervishoiustaatuses on siiamaani alles. Veelgi enam, uued terviseriskid, eelkõige nakkushaigused, kerkivad päevavalgele, kuna pikem eluiga toob kaasa uued probleemid, mis väljenduvad eelkõige vanusega seotud haigustes. Seega kerkib pidevalt esile elanikkonna tervisega seotud probleeme. Nende vastu tuleb võidelda tagamaks võimalikult kõrget tervisetaset Euroopas samas unustamata tervishoiusüsteemi siseseid pingeid.

Uue elanikkonna tervishoiuprogrammi rakendamine ELis. Uus tervishoiualane programm ühenduse tegevuskavas (2003-2008) vahetab välja katkendlikud Euroopa Tervise algatused (võitlus vähiga, tervise edendamine, AIDSi ennetamine, uimastisõltuvuse ennetamine, tervise järelevalve, vigastuste ennetamine, saastatusega seotud haigused) enam läbimõeldud lähenemisega, mis on eelkõige suunatud haiguste ennetamisele. ERP-ED fraktsioon usub, et see programm aitab kaasa ELi tervisestrateegiate väljatöötamisele ja edendab avalikkuse tervisekaitset läbi kolme peamise tegutsemisviisi: avalikkuse tervist käsitlevate andmete ja teadmiste parandamine, kiire reageerimine tervist ähvardavatele faktoritele ja erinevate tervise teguritega tegelemine.

Tõhusa järelevalvesüsteemi ja koordineeritud vastureageeringu edendamine haiguse rünnakute ees ELi tasemel. Uued väljakutsed elanikkonna tervisele peituvad haigustes ja epideemiates, mis ei tunnista rahvuslikke piire või on teadlikult tervistohustavad (bioterrorism). Kasvav elanike mobiilsus võimaldab nakkushaiguste kerget levikut. Nakkushaigused on selgeks näiteks vajadusest kasvatada ELi rolli rahvatervise alal. ERP-ED fraktsioon tunnustab epidemioloogilise seirevõrgustiku ja nakkushaiguste kontrolli alast tööd ja rõhutab ELi rolli suurendamise vajadust nakkushaiguste seire osas. Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse loomine parandab koostööd rahvuslike andmetöötlusstruktuuride ja rahvuslike referentlaboratooriumite vahel ning suurendab nakkushaiguste järelevalvet, panustades ühtlasi tõhusasse ning koordineeritud terviseohtude vastasesse tegevusse.

Rõhutamist väärib, et vastavalt lähimuspõhimõttele, on liikmesriigid ise vastutavad oma tervishoiupoliitika eest, kuid tuleb teadvustada, et kontrolli nakkushaiguste üle võib saavutada ainult riikidevahelisel tasandil.

Vananeva elanikkonna liikuvuse ja heaolu tagamine. ERP-ED fraktsioon on tugevalt toetanud 6. teadusuuringute raamprogrammi kaudu uurimistööd vanusega seotud haiguste alal nagu näiteks Alzheimeri, Parkinsoni tõbi, artriit ja reuma. Need haigused mõjutavad üha suuremat arvu inimesi ja kujutavad endast kroonilist puuet asjaosalise inimese jaoks. See teema kuulub meie prioriteetide hulka. Me soovime, et Euroopa eakamate kodanike pensionipõlv oleks heaolu, aga mitte valu ja isolatsiooni aeg.

Vaimuhaiguse käes kannatajate elukvaliteedi parandamine: Vaimsete tervisehäirete all kannatajate koormat ei saa alahinnata. Statistika näitab, et puudega inimeste hulgas on vaimuhaiguse all kannatajate hulk tööturul kõige väiksem. ERP-ED fraktsioon toetab 6. teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi raames tehtud pingutusi, eriti tegevuskavasid, mille eesmärgiks on tuua vaimse tervise teema terviseteadliku ühiskonna reaalsusesse, pakkudes kõige tõhusamaid meetodeid ja algatusi võitlemaks stigmade ja sotsiaalse tõrjutusega, mida peavad kogema vaimupuudega inimesed.

Teadustegevus haruldaste haiguste ja nendele suunatud ravimite alal on ebapiisav. Peamiseks argumendiks on tavaliselt olnud uurimistöö kõrge maksumus võrreldes haigete arvuga. Me toetame ka edaspidi sellealast teadustegevust, sest pole vastuvõetav, et tänapäeva Euroopas on kodanike tervis sõltuv rahalisest kasumist.

Tuleb hakata tootma ravimeid, mis arvestavad patsiendi vanust ja on spetsiaalselt väljatöötatud erinevate vanusegruppide meditsiinilisi vajadusi arvestades. Eriti tuleb edendada väikelastele ja eakatele mõeldud ravimeid.

Saastatusega seotud haigused, eriti linnapiirkondades näitavad kasvutendentsi. Me peame võitlema ja ennetama uusi haigusi nagu näiteks astma.

Oluline on tegeleda tervise determinantidega edendades ennetustööd. Inimeste teadlikkust on võimalik suurendada läbi avalikkusele suunatud informatsiooni, mislbi on neil võimalik saavutada suuremat kontrolli oma tervise determinantide üle ning vähendada ebatervislikust ja tasakaalustamata toitumisest tingitud surmajuhtumeid varases eas. Samamoodi võib haiguste ennetussüsteem, mille hulka kuuluvad vaktsineerimise kampaaniad ja näiteks sihtgrupi kontrollimine, parandada elanikkonna tervislikku seisundit.


III.3. Euroopa kodakondsuse mõiste tugevdamine

Kodanike õiguste kaitsmine on meie demokraatliku süsteemi keskmes. Euroopa õigussüsteem ja põhiõiguste harta pakuvad kodanikele lisakaitset, näiteks nende endi liikmesriigi eest. Me tahame, et kodanikud mõistaksid oma õigusi ja suudaksid ka nendest tulu saada.

Samamoodi peavad eurooplased tundma end kindlana tarbija rollis, et saada tulu ühisturust. Seega on meie eesmärgiks muuta Euroopa loomulikuks osaks eurooplaste - kui kodanike, tööliste, tarbijate, üliõpilaste, pensionäride või laste igapäevaelust.


III.3.1 Euroopa kodanike õigusliku kaitse parandamine

Euroopa kodakondsuse olemuse tugevdamine. Me peame rakendama ja kaitsma kõiki õigusi ja kohustusi, mis puudutavad Euroopa kodakondsust lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartast, mis on inkorporeeritud põhiseaduslikku leppesse. Kodanikud peavad mõistma, et nad on kaasatud üldisesse süsteemi, mis pakub neile kaitset isegi näiteks nende endi valitsuse eest.

Funktsioneeriv õigussüsteem, mis võimaldab ligipääsu õigusemõistmisele, on üks peamisi eeltingimusi saavutamaks kasvavat õiguskindlust. 15 tsiviilõigussüsteemi kooseksisteerimine ning sellega seonduvad menetlustakistused loovad selgeid takistusi kaupade ja teenuste vabale liikumisele ühisturul. Näiteks lepinguõiguse puhul peavad ettevõtted ja tarbijad olema teadlikud 15-st erinevast eeskirjade kogumist. Seetõttu peame me looma õigussüsteemi, mis on arusaadav kõigile ja kus vajaminev eeskiri on kergesti määratav. Ühtne seaduste kogu on juba olemas, kuid eeskirjad pole mitte alati kooskõlastatud.

Õigusalane koostöö nii tsiviil- kui ka kaubandusasjades. Oluline on, et õigus- ja haldussüsteemi keerukus liikmesriikides ei takistaks neid oma õigusi teostamast. Et seda teha tõhusalt ning silmas pidades lähimust, tuleb rakendada vastastikust kohtulahendite tunnustamist, mis põhineb liikmesriikide samaväärsete õigussüsteemide põhimõttel.

Tuleb tagada parem ligipääs õigusemõistmisele eriti piiriüleste vaidluste korral. Rõhk tuleb asetada alternatiivse vaidluslahenduste süsteemi arendamisele, nagu arbitraaž või vahendamine näiteks kaubanduskoja kaudu, sest alternatiivsed süsteemid võivad tihti viia kiiremate ja tasuvamate lahenditeni. Seega peame me edendama Euroopa kohtuvälise võrgustiku (EEJ võrgustik) kõrval esmajärjekorras üleeuroopalisi alternatiivseid vaidluslahendus-skeeme.


III.3.2 Euroopa tarbija õiguste tugevdamine

Siseturg on loodud mitte ainult ettevõtete vaid ka Euroopa tarbija jaoks. Ühtse turu reaalseks muutmine 470 miljoni eurooplase jaoks eeldab, et tarbijad mitte ainult ei saa tulu laiemast kaubavalikust ja parematest hindadest vaid ka paremast kaitsest, lähtudes tarbijate majanduslikest ja juriidilistest huvidest. Tagamaks kõrgetasemelist tarbijakaitset ELi tasemel, tuleb üldleppes, mis sisaldab tarbijakaitse algseid põhimõtteid, seadusena vormistada ka vastavad meetmed.

Tarbijakaitse eeskirjade kodifitseerimine ELi tasemel ja nende eeskirjade üldine rakendamine loob ühtekuuluva ja ühise keskkonna, mis tagab tarbija õiguste kaitse terves laienenud liidus. Nii saavad tarbijad end tunda kindlalt tehes sisseoste nii väljaspool koduriiki kui oma kodutänaval.

Võimaldada tarbijatel teha ühepoolseid valikuid pakkudes neile kergesti ligipääsetavat ja asjakohast informatsiooni. Me peame tasakaalu viima üksikisikute ja ettevõtete juurdepääsu-võimalused informatsioonile ja õiguslikule ekspertiisile.


III.3.3 Kodanike õigused ELi institutsioonides

Euroopa kodanikul on õigus usaldusväärsele asjaajamisele. Vaatamata sellele on viimastel aastatel kujunenud halduskord tihti sellest erinev ja läbipaistmatu. Kodanikud, keda on üha sagedamini üles kutsutud osalema ühenduse aktide koostamisel, peaksid olema teadlikud oma õigustest ja kohustustest ning ka oma osast menetluses. Kuna õiguskaitse eeldab ka selgust kodanike õigustes suhetes Euroopa institutsioonide ja ametnikega, tuleb menetlusseadus muuta arusaadavaks.

Algatama peaks haldusalase menetlusseaduse õigusakte, et vormistada seadusteks menetluskord, mida peab järgima erinevate ühenduse aktide rakendamisel. Kõikide ELi institutsioonide vahel kooskõlastatud halduskord pakub vajalikku lisa ombudsmani poolt soovitatud heale halduskäitumis-koodeksile, mis keskendub avalikkuse/kodanike suhetele ELi administratsiooniga ja on siduvaks kõigile ELi institutsioonidele, nende administratsioonidele ning kättesaadav avalikkusele.

Ühtlustamist vajab ka kodanike avalduste ja kaebustega tegelemise kord. Menetluskorra keerukuse tõttu ei ole kodanikel võimalik kasutada oma õigust esitada kaebusi ja avaldusi, sest ettekirjutused erinevad institutsioonide lõikes. Ühtlustamine tuleks läbi viia institutsioonidevahelise kokkuleppe vormis. Meie fraktsioonil on kavas edendada paremat juurdepääsu ombudsmani tegevusele ja kodanike kaebuste/avalduste esitamist Euroopa Parlamendi istungijärgu päevakorda kui on olnud tegemist tõsise ühenduse õiguse rikkumisega.


IV. EUROOPA MAAILMAS: UUED JULGEOLEKUALASED VÄLJAKUTSED

IV 1. Euroopa peaks täitma oma rahvusvahelisi kohustusi

Ühise välis-ja julgeolekupoliitika peamine eesmärk on säilitada rahu ja julgeolekut ning kaitsta ühiseid väärtusi, arendada demokraatiat, inimõiguste austamist ja õigusriigi põhimõtteid. Selles kontekstis on meie prioriteedid ÜVJP valdkonnas ELi strateegiliste partnerluste tugevdamine, pannes rohkem rõhku kollektiivsele julgeolekule ja vajadusele kohanduda uute julgeolekut ohustavate asjaoludega.

Täitmaks oma kohustusi rahvusvahelise julgeoleku valdkonnas ja võitmaks tugevat positsiooni rahvusvahelisel poliitikaareenil, peab Euroopa välispoliitika varustama end institutsioonidega, mis võimaldavad kõneleda ühel häälel, täites nii institutsioonilised eeltingimused tõelise Euroopa välispoliitika edenemiseks. ERP-ED fraktsioon on arvamusel, et selle eesmärgi saavutamiseks ei õnnestu Euroopa Liidul vältida pädevuste selgitamist ja otsustusprotsesside lihtsustamist. Selles kontekstis arvab fraktsioon, et ÜVJP osaline integreerimine ühenduse struktuuridesse on võimas abinõu liidu poliitika ühtekuuluvuse ja nähtavuse suurendamiseks.


IV 1.1. Meie strateegiliste partnerluste tugevdamine

ERP-ED fraktsiooni järgmiste aastate strateegilised prioriteedid on rahul ja stabiilsusel rajaneva, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid austava ala loomine Euroopa mandril ning meie strateegiliste partnerlussuhete tugevdamine. Samal ajal peab Euroopa jääma siiski sama vastuvõtlikuks Vahemeremaade üha kõrgematele ootustele.

Suhetes kolmandate riikidega koondab EL oma tähelepanu püsivalt demokraatiale ja inimõiguste, eriti naiste õiguste (nt Iraanis), austamisele ning võitlusele terrorismi ja ebaseadusliku sisserände vastu. Võiks kaaluda naiste õiguste austamist käsitleva eriklausli lisamist assotsiatsiooni- ja partnerluslepingutesse.

ERP-ED fraktsiooni järgmiste aastate strateegiline prioriteet on rahul ja stabiilsusel rajaneva ala loomine Euroopa mandril.

Selle strateegia keskmes on rahu, heaolu ja stabiilsus Kagu-Euroopas pikaajalise eesmärgiga integreerida need riigid Euroopa struktuuridesse.

Selles kontekstis on prioriteetne tugevdatud koostöö laienenud liidu uute naabritega (Ukraina, Moldova, Valgevene) globaalse naabrusstrateegia näol, et arendada heaolupiirkonda ning rahumeelseid ja koostöövaimus suhteid.

Suure tähtsusega on ka koostöö edasine arendamine Venemaaga, eriti tähtsates vastastikuse huvi küsimustes nagu ühine heaolu, demokratiseerimine, julgeolekupoliitika, energiavarud, tuumaohutus, transport või võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga. Erilist rõhku tuleb panna põhjadimensioonile, eriti Kaliningradi oblasti küsimusele. Tuleb edendada piiriülest koostööd, mis on oluline piirkonna tasakaalustatud arengu seisukohast.

Tuleks luua laiahaardeline ja perspektiivne Kaukasuse poliitika, mille eesmärk on kogu piirkonna stabiliseerimine, kusjuures tähelepanu pöörataks ka tema rollile energiavarustajana.

Transatlantiliste sidemete arendamine ja koostöö tõhustamine transatlantilise strateegilise ühenduse sees on vajalik, et tagada maailmas stabiilsus, julgeolek ja heaolu. Vanad skeemid tuleks uuesti läbi vaadata, et rajada uus küps suhe, mis võimaldab strateegilisi vaatepunkte lähendada, eriti tugevdades NATOt ja arendades Euroopa sõjalist võimsust. ELi ja USA suhteid tuleks edendada projekti raames, mis suurendaks nii partnerluse poliitilist kui ka majanduslikku dimensiooni, kaasa arvatud transatlantilise turu lõpuleviimist.

Uusi impulsse tuleb anda Barcelona protsessile Vahemere piirkonnas, eriti Euro-Vahemere parlamentaarse assamblee loomise teel, pannes rõhku demokraatiale ja õigusriigi põhimõtete austamisele, majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning kultuuride dialoogi intensiivistamisele. Fraktsioon taotleb Euro-Vahemere vabakaubanduspiirkonna õigeaegset rakendamist (nagu on ette nähtud Barcelona kokkulepetes) ning dialoogi süvendamist oma Loode-Aafrika partneritega, et aidata neil rajada Araabia Magribi Liitu.

Paralleelselt tuleb teostada ELi tugevamat poliitilist kohustumist Kesk-Idas, andes kvarteti raames selge ja tasakaalustatud panuse rahuprotsessi. Lisaks töötab fraktsioon püsivalt rahu tugevdamise nimel Afganistanis. Dialoog araabia ja moslemi maailmaga peab olema liidu piirkonnas kohaoleku prioriteet.

Koostööd Aasiaga tuleb tõhustada. Ülimaks prioriteediks tuleks pidada suhteid Hiina kui strateegilise kasvava partneriga. Samuti tuleks intensiivistada suhteid ASEANi riikidega ja ASEMi protsessi, millel on tähtis roll konfliktide ennetamisel ja poliitilise stabiilsuse edendamisel Aasias. Samas kontekstis tuleks anda ELi välispoliitikas kaalu ka Indiale kui maailma suurimale demokraatiale ja Hiinat Aasia mandril geopoliitiliselt tasakaalustavale faktorile. Tuleb jätkata poliitilist dialoogi Iraaniga, mida on alustatud läbirääkimiste raames ja mille eesmärk on koostöölepingu sõlmimine; viimane tähendaks olulist sammu tihedamate suhete suunas.

Ladina-Ameerikas on fraktsiooni eesmärk biregionaalse strateegilise assotsiatsiooni tugevdamine tõhustatud poliitilise agenda ja täieliku assotsieerumisprotsessi kaudu, uute kokkulepetega Mercosuri, Andide Ühenduse ja Kesk-Ameerikaga, et toetada piirkonnas stabiilsust, heaolu ja õigusriigi põhimõtteid.

Lõpuks on see nii Euroopa Liidu kohustus kui ka huvi edendada dialoogi, millal iganes see piirkondlikku stabiilsust ohustavate piiriüleste pingete tõttu vajalikuks osutub (Kesk-Ida, Lääne-Sahara, Kašmiir, Aafrika manner).


IV 1.2. Tähelepanu pööramine homsetele konfliktidele

Et vastata adekvaatselt uutele julgeolekualastele väljakutsetele nagu terrorismivastane võitlus, nihkuvad prioriteedid kollektiivselt kaitselt kollektiivsele julgeolekule. Sellel on oluline mõju poliitiliste ja sõjaliste struktuuride reformile, mis pööravad üha rohkem tähelepanu homsete konfliktide ettevalmistamisele. Et see uus suundumus saaks olla kõikehõlmav, tuleb seda toetada tugeva rõhuasetusega konfliktide ennetamisele. Seoses sellega tuleb tunnustada OSCE panust antud valdkonnas ja tema erilist rolli Euroopas.

Samal ajal peaks ÜVJP üha enam suunama horisontaalsed küsimused (veevarustus, uimastite, teemantide ja käsirelvadega kauplemine), mis on sageli kas piirkondlikest konfliktidest tingitud või nende finantseerimise vahendid. Sellega peaksid kaasnema jõupingutused piirkondliku koostöö edendamiseks ning ühisstrateegia arendamine konfliktide ennetamiseks Aafrikas. Petersbergi ülesanded¹ tuleks uuesti läbi vaadata, et kohandada neid uutele julgeolekut ohustavatele asjaoludele ja lisada terrorismivastane võitlus.


IV I 3. Ühenduse struktuuri integreeritud selge ja tõhus ÜVJP

Et saavutada kõrget profiili ja positsiooni rahvusvahelisel poliitikaareenil, tuleb muuta ÜVJP pädevused ja otsuste tegemise protsessid selgemaks.

ÜVJP osaline integreerimine ühenduse struktuuri, mille puhul oleks olemas Euroopa välisminister, keda toetab Euroopa diplomaatiline teenistus, mis koosneks nii ühenduse kui siseriiklikest jõududest, ning otsuste tegemine üldreeglina enamushääletuse abil, muudaks liidu välistegevuse kindlasti sidusamaks ja nähtavamaks. Samuti tuleb kindlustada Euroopa Parlamendi teostatav demokraatlik kontroll.


IV 1.4. Euroopa kaitsepoliitika suunas

Tõeline Euroopa kontseptsioon julgeolekuvaldkonnas, mis määratleb ühise seisukoha ja analüüsib vajadusi, oleks aluseks hilisemale Euroopa kaitsepoliitikale. Eristamise põhimõte sõjaliste operatsioonide valdkonnas määraks kindlaks olulised kohustused otsuste tegemise protsessis.

Pikemas perspektiivis on tõhusa Euroopa kaitsepoliitika oluliseks eeltingimuseks ületada sõjalise suutlikkuse alased puudujäägid. Need on seotud siseriiklikult killustunud kaitsealaste hangetega, mis põhjustavad rahaliste vahendite hajutamise.

Euroopa julgeolekustrateegia

1. Euroopa Liit peab sõnastama "Euroopa julgeolekustrateegia", mis oleks konstruktiivseks vastuseks rahvuslikule julgeolekustrateegiale, mille Bushi administratsioon avaldas 20. septembril 2002. Osa sellest peaks käsitlema rahvusvahelise õiguse ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta kohandamist tänapäeva tegelikkusele. Rahvusvahelist rahu ei ohusta enam mitte ainult riikidevahelised konfliktid, vaid üha enam ka mitteriiklike osalistega konfliktid. Eruroopa Liit peab andma sellele küsimusele rahuldavad vastused. Kui massihävitusrelvade kiire levik on tõsiasi, peame otsima vastust küsimusele, kas reaktsioon, isegi kui see on ulatuslik, suudab endiselt tagada Euroopa kodanike julgeoleku.

Selline strateegia peab olema suunatud ka NATO ja Euroopa Liidu suhetele. Euroopa kaitsealane kontseptsioon peab olema tihedalt seotud NATOga.

2. Euroopa Liit peab võtma vastu Euroopa kaitse arendamise plaani koos rangete eesmärkidega selle ajakava ja sisu osas. Minevikus on see lähenemine end väga edukalt tõestanud, nagu võime näha siseturu ja ühisraha kasutuselevõtu näitel. Euroopa Parlament on Euroopa kaitse kaheetapilise plaani üksikasjad 10. aprillil 2003 Morilloni resolutsioonis uue julgeoleku ja kaitse kujundamise kohta juba vastu võtnud.

Suutlikus

Praegu kulutab Euroopa Liit kaitsele aastas umbes 150 miljardit eurot. See vastab ligikaudu 50%-le USA kaitsealastest kulutustest. Ometi moodustab Euroopa kaitse efektiivsus 15 iseseisva sõjaväe ja laialdase dubleerimise tõttu, eriti teadusuuringute kulukas valdkonnas, ainult umbes 10% Ameerika tasemest.

EL peab rajama relvastuse ühisturu. Relvade eksporti käsitlev tegevusjuhend tuleb muuta veelgi rangemaks. Sellisel alusel võiks juurutada relvade eksporti käsitlevate otsuste vastastikuse tunnustamise liikmesriikide valitsuste poolt, mis võimaldaks ELil tugevdada oma võimet kõneleda ühel häälel. On vaja luua kaitsealase teadus- ja arendustegevuse agentuur, kelle pädevusse kuuluks liikmesriikide sõjavägede hangete koordineerimine. Teadusuuringute projektid võiks tsentraliseerida või neid vähemalt tsentraalse struktuuri kaudu koordineerida.

Pakkumised tuleb avaldada kogu Euroopas, et võimaldada relvastushangete valdkonnas tõelist konkurentsi, kui just julgeolekuhuvid ei soovita teisiti. EÜ asutamislepingu artikli 296 kasutamist tuleb järk-järgult piirata. Viimastel aastatel on Euroopa Kohus teinud sellel teemal julgustavaid otsuseid.

Tänases julgeolekuolukorras on ülimalt tähtis tagada, et liikmesriikide erinevad sõjaväed saaksid tegutseda ühiselt. Selleks tuleb kindlustada, et kõikide liikmesriikide varustus ja väljaõpe vastavad ühistele normidele ja standarditele.

Tõelise Euroopa kosmosepoliitika loomine on üks liidu keskseid tehnoloogilisi väljakutseid, mille elluviimine võimaldab lõpptulemusena muu hulgas tagada tal oma sõjalise luure sõltumatuse. Sellel põhjusel toetab ERP-ED fraktsioon tugevalt GALILEO programmi, samal ajal siiski kahetsedes, et programmi sõjalist aspekti pole seni veel aktsepteeritud, ning teeb ettepaneku muuta Euroopa Kosmoseagentuur Euroopa Liidu Kosmoseagentuuriks.


IV 2. Kindel rahaline kohustus arengumaade ees

Enam kui 1 miljard inimest elavad vähem kui 1 dollari eest päevas. Liiga palju inimesi tunneb iga päev puudust toidust, püüdleb hariduse poole ja vajab ravimeid. ERP-ED fraktsioon tagab, et EL säilitab kindla rahalise kohustuse arengumaade ees.


IV 2.1. Tõhus suund vaesuse kaotamisele

Meie eesmärk on, et 0,7% riigi RKT-st kulutataks arenguabile kaotamaks tõhusalt vaesust, edendades eriti jätkusuutlikku sotsiaalset ja majanduslikku arengut. Aastaks 2006 peavad liikmesriigid kulutama arenguabile vähemalt 0,33% oma riigi RKT-st. Peame tagama, et ELi õigusaktid arvestaksid maailma vaeseimatega.


IV 2.2. Abi tingimus: inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete austamise edendamine

Kooskõlas Cotonou kokkuleppega peab abi jääma sõltuvaks inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete austamisest. Arvame, et tõeliste parlamentaarsete demokraatiate arendamine on hädavajalik üksikisiku vabaduse edendamiseks, majandusliku kasvu võimaldamiseks ja kõikide rahvaste heaolu tagamiseks. Arenguabi andmisel tuleks süstemaatiliselt tõstatada ka naiste kaitse küsimus.


IV 2.3. Abi tõhususe suurendamine: abi haldamise detsentraliseerimine

Tõhususe suurendamiseks tuleb komisjoni programmide haldamine detsentraliseerida ja muuta see vähem bürokraatlikuks. Lisaks tuleks Euroopa Arengufond integreerida ELi eelarvesse, et suurendada üldist sidusust.


IV 3. Tagada, et käimasolev WTO voor põhineb ausal kaubandusel ja arengul

WTO-sisesed läbirääkimised mitte ainult ei anna laialdast raami turgude ausale ja vastastikusele avamisele ning kaubanduse moonutamise vähendamisele, vaid on ka neutraalseks ja tõhusaks süsteemiks kaubandusvaidluste lahendamisel.

Kuigi uus WTO voor mõjutab tugevalt ELi sisemisi poliitikavaldkondi, toetab ERP-ED fraktsioon, olles teadlik üldisest potentsiaalsest kasust liidule, läbirääkimiste põhimõtteid, mis määrati kindlaks WTO ministrite konverentsil Dohas 2001. aasta novembris. Peatselt algavad kaubandusläbirääkimised peaksid rõhu asetama tärkavate majanduste ja vähemarenenud maade abistamisele nende integreerumisel globaalsesse majandusse.


IV 3.1. Globaalse, kuid ausa kaubanduse toetamine

Globaalne kaubandus peab olema aus. Pooldame kaubandustõkete edasist kõrvaldamist ja globaalselt liberaliseeritud kaubandusturu loomist, kuid eeskirju ja standardeid peavad kõik WTO partnerid kohaldama sarnaselt ning otsuseid tuleb ellu viia efektiivselt. Lisaks tähendab ausus ka seda, et vähemarenenud maade spetsiifilisi raskusi võetakse arvesse.


IV 3.2. Muuta käimasolev voor tõeliseks "arenguvooruks"

2004 on kindlasti pöördepunkt ka liidu traditsioonilises arengupoliitikas, sest siis kaasatakse arenguküsimused WTO läbirääkimiste üldisesse raami. EL on kohustatud kõrvaldama selleks ajaks kaubanduseelistused.

Kasutame uue vooru impulsse edendamaks poliitikaplatvormi, mis on loodud selleks, et aidata vaeseimatel riikidel ületada majanduslikke, tehnoloogilisi ja digitaalseid lünki, millega nad praegu vastamisi seisavad, ning tagada, et vähemarenenud maadel oleks piisav juurdepääs kõige hädavajalikumatele ravimitele.


IV 3.3. Aruandekohustuse suurendamine WTOs: tugeva parlamentaarse assamblee loomine

Parlamentaarse kontrolli puudumine kaubanduse valdkonnas tuleb heastada. Riikide parlamentide kohane kaasamine on olulise tähtsusega, et suurendada aruandekohustust WTO läbirääkimiste protsessis. Toetame täielikult WTO parlamentaarse assamblee loomist ja edasist tugevdamist. Euroopa Parlamendi liikmed võiksid olla oluliseks ühenduseks täidesaatva võimu esindajate poolt teostatavate läbirääkimiste ja kodanike vahel - vahendiks kodanike teavitamisel ning vastamaks nende muredele.


¹ Petersbergi ülesannete hulka kuuluvad humanitaar- ja päästeülesanded, rahuvalveülesanded, lahinguüksuste ülesanded kriisireguleerimises, kaasa arvatud rahuvalve. Konkreetne näide nende rakendamisest on EL-i eriesindajale Bosnias antud volitused.


V. MÕISTLIK FINANTSJUHTIMINE: VAJADUS RANGUSE JÄRELE

Avatus ja aruandekohustus ELi rahaliste vahendite kasutamisel on peamised demokraatlikud nõuded. ERP-ED fraktsioon tagab, et avaliku raha haldamisel saavutatakse kõrged standardid, pühenduses edasi jõulisele võitlusele pettuste vastu. Ühtlasi on fraktsiooni eesmärk oma poliitiliste ambitsioonide saavutamiseks kõikide eelarveliste mõõtmete uus läbivaatamine, et võimaldada keskmise tähtaja jooksul suuremat paindlikkust ja rahaliste vahendite kohasemat kasutamist.


V 1. Kulude hoolikas juhtimine ja jõuline võitlus pettuste vastu


V 1.1. Vastutavuse suurendamine ELi rahaliste vahendite kulutamisel ja institutsioonilise reformi taotlemine

Euroopa Komisjoni reform tuleb efektiivselt lõpule viia ja hinnata reformipaketi tulemusi, eriti personalipoliitika ja välisele kontrollile avatuse küsimustes.

Volinikele tuleks anda poliitiline vastutus nende portfelli poolt hallatava raha eest. Lisaks tuleks võtta kasutusele siduv tegevusjuhend vanemametnike nimetamise kohta ning muuta volinike ja peadirektorite majanduslike huvide avaldamine internetis kohustuslikuks.

Kontrollikoja nimetamise menetlust ja kinnitamismenetluse avaldust tuleb reformida.

Ministrite nõukogu tuleb panna korralikult vastutama oma tegevuse töökorralduslike aspektide rahastamise eest.


V 1.2. Avatus ja läbipaistvus: kinnitava ametkonna funktsiooni parandamine

Selles kontekstis on olulise tähtsusega laialdane juurdepääs dokumentidele ja suurem avalikkus lepingu sõlmimise protsessis.

Lihtsustamaks nende eesmärkide saavutamist, tuleks eelarvekontrollikomitee volitusi tugevdada, andes talle õiguslikud volitused nõuda komisjonilt välja isikuid või mistahes dokumente. Me tagame, et ka uutes liikmesriikides tehakse kõrgete standardite saavutamiseks vajalikud administratiivsed korraldused.


V 1.3. Liidu finantshuvide kaitse

Pettustevastane võitlus peab toimuma kõikidel tasanditel. Arvestades tõsiasja, et ELi rahaliste vahendite väärkasutus jääb liikmesriikides lubamatule tasemele, püüab fraktsioon selgitada välja juhtumeid ja tagada vääralt kulutatud raha tagasimaksmine. Selles kontekstis on oluline eesmärk Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tugevdamine, taotledes selle täielikku sõltumatust komisjonist. Lõpuks tuleb pettustevastast võitlust omavahendite tagasivõtmisel paremini suunata.

ERP-ED fraktsioon toetab tugevalt Euroopa avaliku prokuröri ametikoha sisseseadmist liidu finantshuvide kaitse abinõuna.


V 2. Tagada, et Euroopal on vahendid oma ambitsioonide saavutamiseks

Tuleb luua dünaamilisem ja keskmisele tähtajale orienteeritud eelarvepoliitika, et võimaldada liidul tegutseda kiiresti ja reageerida vastavalt kodanike vajadustele.


V 2.1. Täielikud parlamentaarsed õigused eelarvemenetluses

Eelarveküsimustes tuleb sisse seada nõukoguga võrdne alus. Parlamendi õigus kaasotsustamisele peab olema eelarvemenetluse aluspõhimõte ning seda tuleb laiendada omavahendite valdkonnale ja finantsmäärusele. Kohustuslike ja mittekohustuslike kulutuste eristamine tuleb kaotada ning parlament peaks osalema täielikult poliitiliste prioriteetide kindlaksmääramisel ja nende elluviimise kontrollimisel.

Kui põhiseaduses ette nähtud uued eelarvesätted jõustuvad, tuleb luua püsiv praktika nende kohaldamisel, mis arvestab täielikult parlamendi ja nõukogu vahelist institutsionaalset tasakaalu.

Mistahes uute ülesannete puhul, mis kantakse ELi pädevusse, tuleb parlament täielikult kaasata eelarvetingimustesse ja tal peab olema lõplik sõna kulutuste küsimuses.


V 2.2. Uue eelarvepoliitika nimel: prioriteetide kindlaksmääramine ja kvalitatiivselt parandatud teostamine

Tuleks edendada adekvaatset prioriteetide kindlaksmääramist üldeelarves. Tuleb arendada eelarve investeerimiselemente vastandina praegusele eelarvele, kus domineerivad subsiidiumid. See on Euroopa globaalse poliitilise ja majandusliku konkurentsivõime seisukohast ülimalt tähtis. ELi poliitika kvalitatiivselt paremaks teostamiseks tuleb määrata kindlaks täitmise eesmärgid ning kontrollida paremini selle rakendamist.


V 2.3. Keskmise tähtajaga viieaastase finantsraamistiku dünaamilise kontseptsiooni nimel

Uus 'mitmeaastane finantsmehhanism' alates 2006. aastast (= praegu finantsperspektiiv) peaks hoolitsema mehhanismide eest, mis tagavad vajaliku eelarvelise paindlikkuse, et võimaldada Euroopa Liidul tegutseda (vrd sisejulgeolek, looduskatastroofid, välispoliitika) ja lisaks ka piisavate eelarveabinõude jaoks saavutada oma eesmärke ja viia ellu oma poliitikat.

Keskmise tähtajaga viieaastase finantsplaani moderniseeritud ja dünaamiline kontseptsioon, mis on täidetud ELi asutamislepingus efektiivsemaks muudetud menetlustega, peaks välja vahetama praeguse institutsioonidevahelise kokkuleppe. Süsteem oleks tihedalt seotud komisjoni mandaadiga.

Seadusandlike ja eelarvemenetluste tõhusa ühitamise poolt. Uue põhiseadusega suureneb Euroopa seadusandluse roll ja Euroopa Parlamendi roll selles. See eeldab seadusandlike ja eelarvemenetluste ühitamise edasist parandamist, et tagada õigusaktide kõrged standardid. Poliitika esmatähtsust tuleks poliitilises otsustus- ja õigusloomeprotsessis rohkem tunnustada.


V 2.4. Luua ühendus kodanike ja vahendite vahel

Tõeline omavahendite süsteem, mis asendaks praeguse süsteemi, mis peegeldab liikmesriikide perspektiivi ega anna sõna Euroopa Parlamendile, võiks anda kodanikele parema ülevaate Euroopa tasandil kulutatavatest rahadest 3. Rahastamise hankimise volitus on selles raamistikus hädavajalik. Liikmesriikidele võidakse anda garantiid ülemmäära tingimuste või maksimaalse kasvumäära kohta, kuid otsuste tegemine käiks vastavalt kaasotsustamismenetlusele.