meie koostöö teiste eli institutsioonidega

Meie koostöö teiste ELi institutsioonidega

 

 

Koostöö Komisjoniga

Commission

ELi poliitika elluviijana on Euroopa Komisjonil algatusõigus, mis tähendab, et Euroopa Liidu institutsioonilises süsteemis on Komisjon see, kes esitab õigusaktide ettepanekud. Parlament kui ELi kaasseadusandja ja rahvast esindav institutsioon vastutab nende ettepanekute seadusteks vormimise eest. Kuigi Komisjon otsuste tegemisest otseselt osa ei võta, istub ta läbirääkimistelaua ääres, kui parlamendiliikmed ja nõukogu esindajad õigusaktide ettepanekute põhipunkte arutavad.

Komisjon esitab ELi aastaeelarve projekti, mis on aluseks Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahelistele läbirääkimistele. Euroopa Komisjon on kohustatud rahvaesindajatele oma tegevusest aru andma. Volinikke palutakse täiskogu ees sõna võtta päevakajalistel teemadel, mis kuuluvad nende pädevusse. Nad on kohustatud kas kirjalikult või suuliselt parlamendiliikmete küsimustele vastama.

Euroopa Parlamendil on õigus Euroopa Komisjoni koosseis heaks kiita või laiali saata. Esitatud volinikukandidaadid peavad ilmuma Euroopa Parlamendi ette avalikule kuulamisele, kus nende asjatundlikkus tulevase võimaliku vastutusala kohta põhjaliku uurimise alla võetakse. Vastavalt Lissaboni lepingule esitab kvalifitseeritud häälteenamusele tuginev Euroopa Ülemkogu kandidaadi Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale, arvestades Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi. Euroopa Parlamendil on õigus Euroopa Komisjonile umbusaldust avaldada ja see laiali saata. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile iga-aastase tegevusaruande ning annab teavet eelarve rakendamise kohta.

Parlament hoiab komisjoni kulutustel silma peal ka eelarvekontrollikomisjoni kaudu ja võib eelarve täitmisele heakskiidu anda või sellest loobuda. Parlamendil on volitused anda heakskiit kõigi ELi institutsioonide eelarvete täitmisele.

 

 

Koostöö Nõukoguga

Council of the European Union

Euroopa Parlament on kaasseadusandjana võrdsel positsioonil Euroopa Liidu Nõukoguga. Sel eesmärgil kohtuvad parlamendiliikmed ja nõukogu esindajad korrapäraselt läbirääkimistelaua ümber.

Kõigis peale ühe Euroopa Liidu Nõukogu kümnest koosseisust on eesistujaks ametisolev eesistujariik, kes vahetub iga kuue kuu tagant. Eesistumisperioodi alguses võtab eesistujariigi riigipea, valitsusjuht või keegi sealse valitsuse liikmetest Euroopa Parlamendi täiskogu ees sõna ja selgitab nõukogu järgmise kuue kuu prioriteete ning eesistumisaja lõpus analüüsib tulemusi. Asjaomased valitsuse ministrid kutsutakse samal põhimõttel, aga nende pädevusse kuuluval teemal kõnelema kõigi komisjonide kuulamistele.

Infotunni ajaks kutsutakse nõukogu esindajaid täiskogu ees sõna võtma. Nad on kohustatud kas kirjalikult või suuliselt parlamendiliikmete küsimustele vastama. Välisasjade nõukogu alaline eesistuja on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Välisasjade nõukogu esindajad võtavad osa täiskogu istungitel peetavatest aruteludest välis-, julgeoleku- või kaitsepoliitika teemal. Kaks korda aastas annab kõrge esindaja nimetatud poliitikavaldkondade ja nende finantsmõju kohta Euroopa Parlamendile aru.

 

 

Koostöö Euroopa Ülemkoguga

European Council

Euroopa Ülemkogu määratleb Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumistel sõlmitud kokkulepped vormistatakse komisjoni ettepanekuteks, mis jõuavad Euroopa Parlamendi liikmete töölaudadele ning millest seejärel saavad seadused.

Euroopa Parlamendi presidendil on õigus Euroopa Ülemkogu iga kohtumise alguses riigipeade ja valitsusjuhtide ees sõna võtta, et esitada parlamendi seisukoht küsimustes, mida istungil arutama hakatakse. Pärast Euroopa Ülemkogu iga kohtumist tuleb selle presidendil esitada parlamendile aruanne kohtumise tulemuste kohta. Pole haruldane, et Euroopa Ülemkogu kohtumistel käsitletud teemad võetakse arutluse alla ka parlamendi täiskogu istungil.

 

 

Koostöö Euroopa Kohtuga

European Court of Justice

Õigusvaidluste korral teiste ELi institutsioonide või liikmesriikidega on ELi institutsioonidel õigus esitada kaebus Euroopa Kohtule. Samuti võivad seda teha üksikisikud, ettevõtted või organisatsioonid, kui nad leiavad, et mõni ELi institutsioon on nende õigusi rikkunud. See tähendab, et Euroopa Parlament võib olla nii hageja kui ka kostja.

Parlament võib esitada kohtule kaebuse komisjoni või nõukogu kohta, kui viimased on tema arvates ELi õigusega vastuollu läinud.

Parlament ja nõukogu võivad moodustada erikohtuid, mille ülesanne on esimese astmena arutada ja lahendada teatavates valdkondades algatatud teatud liiki kohtuasju või menetlusi. Sellest aluslepingu sättest lähtuti Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu loomisel Euroopa Liidu ja selle teenistujate vaheliste vaidluste lahendamiseks.

 

 

Koostöö Kontrollikojaga

European Court of Auditors

Euroopa Kontrollikoda koostab igal aastal ELi eelmise aasta eelarve kohta aruande ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Parlamendis tegeleb selle aruandega eelarvekontrollikomisjon, kelle peamine tegevusvaldkond on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mille käigus parlament hindab kontrollikoja koostatud aruandest lähtuvalt ELi rahaliste vahendite kasutamist. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise või sellest loobumise kõrval esitab parlament ka konkreetsed nõudmised edaspidiste parandavate meetmete osas, misjärel peavad komisjon ja teised institutsioonid neile kriitilistele märkustele reageerima. Kontrollikotta kuulub igast ELi liikmesriigist üks liige, kelle ametissenimetamiseks tuleb eelnevalt parlamendiga konsulteerida.

Give young farmers a better chance to fight desertification
19.10.2017 - 17:00

Give young farmers a better chance to fight desertification

With a dramatically ageing farming population, Europe needs to provide more help for young farmers to become the future of agriculture. At the...
Young agricultural worker posing in a cowshed
19.10.2017 - 16:36

EPP Group supports young farmers

The 4th edition of the European Congress of Young Farmers took place at the European Parliament in Brussels on October 18 and 19, in the context of a...
Security concept
19.10.2017 - 11:09

ePrivacy and digital innovation must be in balance

ePrivacy is crucial in the digital era we live in. Any regulation in this area needs to be pro-innovation and future-proof. The compromise package on...
International Travel
19.10.2017 - 09:07

ETIAS: closing the information gap on arrivals in the EU

The European Travel Information and Authorisation System (ETIAS), which assesses possible security risks of visa-free travellers to the EU, was...

Nädala tippsündmused

23.10.2017 - 27.10.2017
State of the Union debate

Brexit on the agenda for EU leaders

On Wednesday, MEPs will debate the results of the European Council of 19-20 October which focused on migration, defence, foreign affairs and...
Justice for Daphne Caruana Galizia

Shadows over media freedom in Malta

Following the assassination of investigative journalist Daphne Caruana Galizia and upon the request of the EPP Group, MEPs will debate the protection...
Protests in Venezuela

Decision on the 2017 Sakharov Prize finalist

On Thursday, the Conference of Presidents will elect the winner of this year's Sakharov Prize for Freedom of Thought. The EPP Group (together...