meie koostöö teiste eli institutsioonidega

Meie koostöö teiste ELi institutsioonidega

 

 

Koostöö Komisjoniga

Commission

ELi poliitika elluviijana on Euroopa Komisjonil algatusõigus, mis tähendab, et Euroopa Liidu institutsioonilises süsteemis on Komisjon see, kes esitab õigusaktide ettepanekud. Parlament kui ELi kaasseadusandja ja rahvast esindav institutsioon vastutab nende ettepanekute seadusteks vormimise eest. Kuigi Komisjon otsuste tegemisest otseselt osa ei võta, istub ta läbirääkimistelaua ääres, kui parlamendiliikmed ja nõukogu esindajad õigusaktide ettepanekute põhipunkte arutavad.

Komisjon esitab ELi aastaeelarve projekti, mis on aluseks Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahelistele läbirääkimistele. Euroopa Komisjon on kohustatud rahvaesindajatele oma tegevusest aru andma. Volinikke palutakse täiskogu ees sõna võtta päevakajalistel teemadel, mis kuuluvad nende pädevusse. Nad on kohustatud kas kirjalikult või suuliselt parlamendiliikmete küsimustele vastama.

Euroopa Parlamendil on õigus Euroopa Komisjoni koosseis heaks kiita või laiali saata. Esitatud volinikukandidaadid peavad ilmuma Euroopa Parlamendi ette avalikule kuulamisele, kus nende asjatundlikkus tulevase võimaliku vastutusala kohta põhjaliku uurimise alla võetakse. Vastavalt Lissaboni lepingule esitab kvalifitseeritud häälteenamusele tuginev Euroopa Ülemkogu kandidaadi Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale, arvestades Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi. Euroopa Parlamendil on õigus Euroopa Komisjonile umbusaldust avaldada ja see laiali saata. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile iga-aastase tegevusaruande ning annab teavet eelarve rakendamise kohta.

Parlament hoiab komisjoni kulutustel silma peal ka eelarvekontrollikomisjoni kaudu ja võib eelarve täitmisele heakskiidu anda või sellest loobuda. Parlamendil on volitused anda heakskiit kõigi ELi institutsioonide eelarvete täitmisele.

 

 

Koostöö Nõukoguga

Council of the European Union

Euroopa Parlament on kaasseadusandjana võrdsel positsioonil Euroopa Liidu Nõukoguga. Sel eesmärgil kohtuvad parlamendiliikmed ja nõukogu esindajad korrapäraselt läbirääkimistelaua ümber.

Kõigis peale ühe Euroopa Liidu Nõukogu kümnest koosseisust on eesistujaks ametisolev eesistujariik, kes vahetub iga kuue kuu tagant. Eesistumisperioodi alguses võtab eesistujariigi riigipea, valitsusjuht või keegi sealse valitsuse liikmetest Euroopa Parlamendi täiskogu ees sõna ja selgitab nõukogu järgmise kuue kuu prioriteete ning eesistumisaja lõpus analüüsib tulemusi. Asjaomased valitsuse ministrid kutsutakse samal põhimõttel, aga nende pädevusse kuuluval teemal kõnelema kõigi komisjonide kuulamistele.

Infotunni ajaks kutsutakse nõukogu esindajaid täiskogu ees sõna võtma. Nad on kohustatud kas kirjalikult või suuliselt parlamendiliikmete küsimustele vastama. Välisasjade nõukogu alaline eesistuja on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Välisasjade nõukogu esindajad võtavad osa täiskogu istungitel peetavatest aruteludest välis-, julgeoleku- või kaitsepoliitika teemal. Kaks korda aastas annab kõrge esindaja nimetatud poliitikavaldkondade ja nende finantsmõju kohta Euroopa Parlamendile aru.

 

 

Koostöö Euroopa Ülemkoguga

European Council

Euroopa Ülemkogu määratleb Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumistel sõlmitud kokkulepped vormistatakse komisjoni ettepanekuteks, mis jõuavad Euroopa Parlamendi liikmete töölaudadele ning millest seejärel saavad seadused.

Euroopa Parlamendi presidendil on õigus Euroopa Ülemkogu iga kohtumise alguses riigipeade ja valitsusjuhtide ees sõna võtta, et esitada parlamendi seisukoht küsimustes, mida istungil arutama hakatakse. Pärast Euroopa Ülemkogu iga kohtumist tuleb selle presidendil esitada parlamendile aruanne kohtumise tulemuste kohta. Pole haruldane, et Euroopa Ülemkogu kohtumistel käsitletud teemad võetakse arutluse alla ka parlamendi täiskogu istungil.

 

 

Koostöö Euroopa Kohtuga

European Court of Justice

Õigusvaidluste korral teiste ELi institutsioonide või liikmesriikidega on ELi institutsioonidel õigus esitada kaebus Euroopa Kohtule. Samuti võivad seda teha üksikisikud, ettevõtted või organisatsioonid, kui nad leiavad, et mõni ELi institutsioon on nende õigusi rikkunud. See tähendab, et Euroopa Parlament võib olla nii hageja kui ka kostja.

Parlament võib esitada kohtule kaebuse komisjoni või nõukogu kohta, kui viimased on tema arvates ELi õigusega vastuollu läinud.

Parlament ja nõukogu võivad moodustada erikohtuid, mille ülesanne on esimese astmena arutada ja lahendada teatavates valdkondades algatatud teatud liiki kohtuasju või menetlusi. Sellest aluslepingu sättest lähtuti Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu loomisel Euroopa Liidu ja selle teenistujate vaheliste vaidluste lahendamiseks.

 

 

Koostöö Kontrollikojaga

European Court of Auditors

Euroopa Kontrollikoda koostab igal aastal ELi eelmise aasta eelarve kohta aruande ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Parlamendis tegeleb selle aruandega eelarvekontrollikomisjon, kelle peamine tegevusvaldkond on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mille käigus parlament hindab kontrollikoja koostatud aruandest lähtuvalt ELi rahaliste vahendite kasutamist. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise või sellest loobumise kõrval esitab parlament ka konkreetsed nõudmised edaspidiste parandavate meetmete osas, misjärel peavad komisjon ja teised institutsioonid neile kriitilistele märkustele reageerima. Kontrollikotta kuulub igast ELi liikmesriigist üks liige, kelle ametissenimetamiseks tuleb eelnevalt parlamendiga konsulteerida.

Young plant
11.12.2017 - 17:54

Omnibus: green light for simplification of CAP reform

New rules for a simpler and fairer EU farming policy which will strengthen farmers’ position in a fairer supply chain have been endorsed by the...
Brexit Jigsaw puzzle displaying european map missing Great Britain
08.12.2017 - 11:45

Brexit: no transitional period without results in 2nd phase

"We will only accept a transitional period after Brexit if we are satisfied with the outcome of the second phase of negotiations", warned...
Exhaust pipe
07.12.2017 - 12:29

EPP Group welcomes deal to fix Dieselgate loopholes

The EPP Group welcomes the agreement on the new rules of type approval and market surveillance agreed today by the European Parliament and the...
06.12.2017 - 16:12

20 years of Interreligious Dialogue

The role of religion in European integration, the migration crisis and relations will top the agenda of the EPP Group’s 20th Annual...

Nädala tippsündmused

11.12.2017 - 15.12.2017
Brexit Direction Sign

Brexit negotiations

The key debate on Wednesday will focus on the Brexit negotiations and preparations of the next Council meeting. "We will only accept a...
Protesters in Venezuela

2017 Sakharov Prize Award

The 2017 Sakharov Prize for Freedom of Thought will be awarded to the Democratic Opposition in Venezuela during the ceremony in Strasbourg on...
Picturesque patchwork quilt farmland aerial view over fields rural villages

Common Agricultural Policy: mid-term reform

A debate on rules to simplify EU farming policy, boost farmers’ bargaining power and better equip them to face risks will take place on Monday...